Rýhanııat • 04 Naýryz, 2020

PREMERA: «Hanzada» (Hamlet) kórermenin nesimen tańǵaldyrmaq?

328 retkórsetildi

Nur-Sultan qalasy Jastar teatrynda premera! 5 naýryz kúni saǵat 19.00-de teatr sahnasynda aǵylshyn dramatýrgi Ýılıam Shekspırdiń «Gamlet» tragedııasy ózgeshe únde kórermenge jol tartady. Elordanyń eleýli jańalyqtaryn qalt jibermeıtin «Egemen Qazaqstannyń» tilshileri Jastar teatryna arnaıy baryp, shyǵarmashylyq ujymnyń premeraaldy jańalyqtarymen tanysyp qaıtqan bolatyn.

Sýretti túsirgen: Janbolat KENJEǴUL

«Shekspır shyǵarmasyn qoıý – árbir óner ıesiniń buǵanasy bekip, eseıýindegi uly emtıhan» degen bolatyn kezinde dramatýrgııa dúldúli Qaltaı Muhamedjanov. «Gamletke» táýekel etý elordalyq Jastar teatry úshin de syry men syny kóp ónerdiń aıtýly synaǵy ispettes. Sondyqtan bolsa kerek, teatr ishine engennen-aq tynymsyz qarbalasqa keziktik. О́ıtkeni erteń keshke dál osy sahnada Ýılıam Shekspır shyǵarmasy qazaqsha sóıleıdi.

Sahnada qyzý daıyndyq júrip jatyr. Ártisterdiń bizge tipti nazar buryp qaraýǵa da shamalary joq. Biri – Gamlet, kelesisi – Ofelııa, Klavdıı, Gertrýda, Polonıı, Laert taǵysyn taǵy bop jasanǵan akterler óz oıynyna ózderi ábden senip alǵandaı. Ústilerine quıyla ketken sahnalyq kostıýmderi de aqsúıekter áleminiń sáni men saltanatyn pash etip tur.

Kostıým demekshi, spektaklge arnaıy 50-ge jýyq kostıým tigilipti. Sahnalyq kıimderdiń dızaıny tolyǵymen talantty dızaıner, horeograf Altynbek Ermuhannyń qııalynan týǵan. Al qaǵazǵa túsken kórkem jumysty (eskız) kostıýmge aınaldyrǵan tiginshiler jumysynyń da salmaǵy esepsiz. Úsh aıdan asa ýaqyt táýlik boıy ıne-jibi qolynan túspegen tiginshiler eńbeginiń esh ketpegeni sahnadaǵy sándi kıimder saltanatynan aıqyn kórinedi.

t

«Gamlettegi» obrazdardyń eskızderin eýropalyq stılde syzdyq. Biraq rejısserdiń oıynda saq dáýirindegi kıim úlgisi bolǵandyqtan qaıta jasaýǵa týra keldi. Bul qoıylymdaǵy kıim úlgileriniń ereksheligi – kók tústi áshekeılerdi  kóp  qoldanýymyz», deıdi Tigin sehynyń meńgerýshisi Marına Seıdalıeva.

prvpr

Kostıýmderden bólek, sahnada bizdiń nazarymyzdy aýdaryp, erekshe kóńil burǵyzǵan jumys – ol, árıne spektakldiń ssenografııasy boldy. Qoıylym sýretshisi – Erlan Tuıaqov. Ár jumysy jandylyǵymen, jańashyldyǵymen, kórkem órnek, oıly astarymen erekshelenip turatyn talantty qylqalam ıesiniń qııal jemisi buǵan deıingi jumystaryna uqsamaıdy.

– Jastar teatrynyń qoıylymdaryna jıi kelip turatyn kórermen jaqsy biledi, biz spektaklderimizde syqıǵan múlik, taýdaı qamaldarǵa júgingennen góri, qozǵalmaly, akter qımylymen birge sóılep turatyn dekorasııaǵa basymdyq bergendi qup kóremiz. Ol – rejısser Nurqanat Jaqypbaımen shyǵarmashylyq tandemimizdiń bir ereksheligi desem bolady. Bul spektaklde de solaı. Múlik az, detal, sımvolıka kóbirek sóıleıdi. Spektaklde shartty sheshimder óte kóp. Kórermen jasyrǵan jumbaǵymyzdy sheship, qoıylym ishinen ózine keregin taýyp alady dep senemiz, – dedi Jastar teatrynyń bas sýretshisi, «Sahnager» ulttyq teatr syılyǵynyń ıegeri Erlan Tuıaqov.   

Iá, bul «Gamlet» burynǵylardan ózgerek. Jarnamalyq afıshadan menmundalap shaqyrǵan «Hanzada» degen ataýynyń ózi Shekspır shyǵarmalaryn jastana oqyǵan kez-kelgen kózi qaraqty oqyrman hám kórermendi eleń etkizeri sózsiz. «Gamlettiń» qalaısha «Hanzadaǵa» aınalǵanyn bilgimiz kelip rejısserdi az-kem áńgimege tarttyq.

o

– «Gamlet» – Ý. Shekspırdiń álem boıynsha eń kóp qoıylǵan shyǵarmalarynyń biri. Shıraq áreket pen shymyr dıalogqa qurylǵan tragedııa álem jaýharlarynyń tanymal tólqujaty ispettes. Shekspır dramatýrgııasy shań baspaıtyn, eskirip qalmaıtyn ómirsheń álem ekendigi ámbege aıan. Biz «Gamlet» tragedııasynan tek aǵylshyn koroldiginiń basyna úıirilgen bultty ǵana kóremiz desek, ol taıazdyq bolar edi. Bul – ultqa bólinbes, adamzattyq taqyryptaǵy naızaǵaı rýhty shyǵarma. Sondyqtan da men «Gamlet» arqyly óz ultymnyń ózekti máselelerin sóz etkim, qazaqtyń bolmysyn kórsetkim keldi. Spektakldiń «Hanzada» dep qazaqshalanýy da sodan. Ázirge aıtarym osy. Qoıylymnyń budan da ózge jańalyǵy kóp. Ony qazir jaıyp salǵym kelmeıdi. Barlyǵyna premera kúni ózderińiz kýá bolyp, baǵasyn berersizder, – dep saýalymyzǵa qysqa ǵana jaýap bergen rejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nurqanat Jaqypbaı úzilip qalǵan repetısııasyn ári qaraı jalǵap, óz jumysyna kirisip ketti.

j

Al biz akterlerdiń daıyndyǵymen tanyspaqqa sahnanyń artqy jaǵyna qaraı óttik. Munda da biri kıim aýystyryp, endi biri kúbir-kúbir replıkasyn qaıtalap, daıyndalyp júrgen ártisterdiń qyzý qarbalasyna jolyqtyq. Ásirese, búginde kıno men teatrdyń jaryq juldyzyna aınalǵan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ádil Ahmetovti korol Klavdıı rólinde kórip qýanyp qaldyq. Buǵan deıin dál osy teatr tórinde jarqyrata somdaǵan Ý.Shekspırdiń «Asaýǵa tusaý» komedııasyndaǵy Petrýchıo beınesi áli kúnge deıin talǵampaz kórermenniń jadynan shyqqan joq. Teatrsúıer qaýymdy úzdiksiz qýantyp keledi. Oraıy kelip turǵanda biz de kóp irkilmedik, akterdi birden áńgimege tarttyq.

pavp

– О́zderińiz kýá bolǵandaı, Shekspırdiń «Gamletin» sahnalap jatyrmyz. Rejısserimiz kıim úlgisi jáne stılıstıka jaǵynan ózgeris engizdi. Baıyrǵy dáýirden ózimizdiń ata-babalarymyzǵa jaqyndattyq. Qoıylymda eki obrazdy somdaımyn. Birinshisi – zulym patshanyń róli, ekinshisi – Gamlettiń qaıtys bolǵan ákesi árýaqtyń róli. Jaǵymsyz keıipker deımiz ǵoı. Jaǵymsyz keıipkerdiń rólin somdaý akter úshin qyzyqty. Qorjynǵa taǵy bir jańa obraz qosylmaq.

Saýalymyzǵa kósile jaýap bergen óner ıesi, kóńil túkpirindegi oryndalmaǵan armanyn da aıtyp qaldy.

– Pesany oqyǵan sátten, stýdent shaǵymnan Laert beınesin somdaǵym keletin. Bastapqyda rejısser de sol obrazdy maǵan beretinin aıtty. Biraq sońynda Klavdıı róli buıyrdy.

Kózi qaraqty kórermenniń kókeıide: «Ádil Ahmetov árdaıym patsha, korol beınelerin somdap keledi. Bul jolǵy patsha obrazynyń ereksheligi qandaı?» degen suraq týyndaǵany sózsiz...

–  Áli kúnge deıin úlken izdenis ústindemin. Búginge deıin oınaǵan patsha obrazdaryn jaǵymdy jaǵynan alyp shyǵatynbyz. Al bul joly zulym patshany somdaımyn. Degenmen, «zulymdy oınaımyn» dep birden kóz alartyp, qatygezdikke salǵym kelmeıdi. Zulym adamnyń da jaqsy bop kóringisi keletini anyq. Jaqsy bop turyp, zulymdyǵynyń bet-beınesi ashylatyn sahnalary bar. Iаǵnı, onyń bet-beınesi Laertpen birge Gamletti óltirý týraly aqyldasatyn kezderinde ashylady, - dedi Ádil Ahmetov.

Akter Ádil armanyndaǵy rólin korol Klavdııdiń jolyna qurban etse, Shekspırdiń Ofelııasyn oınaýdy armandaǵan jas aktrısa Nazerke Serikbolovanyń qýanyshynda shek joq. О́ıtkeni ol premera kúni armanyn aqıqatqa aınaldyrmaq.

ra

– Kez kelgen jas ártis úshin Shekspır sekildi uly dramatýrgtiń shyǵarmasynda oınaý  úlken baqyt, teńdessiz tájirıbe dep bilemin. Árıne, búginge deıin rejısser, ustazymyz Nurqanat Jaqypbaı men áriptesterimniń maǵan artqan seniminiń, qoldaýynyń arqasynda teatr repertýaryndaǵy biraz qoıylymda basty keıipkerlerdi oınap kelemin. Biraq, kóńil túkpirinde stýdent kezimnen oınasam degen bir beıne bolatyn, ol – Ofelııa. Mine, sol tilegim, buıyrsa, oryndalaıyn dep otyr. Qatty qobaljý ústindemin, – dep rııasyz syrymen bólisti aktrısa.

 0

Teatr zalynan daıyndyq barysyn tamashalaǵan sátte Gertrýda obrazyna nazarymyz aýdy. Shekspırdiń bul keıipkerin «Jastar» teatrynyń jetekshi aktrısasy Aınur Rahıpova somdaıdy. Aktrısanyń bar oıy men nazary daıyndyqta bolǵandyǵyna qaramastan syr tartýǵa tyrystyq.

– Qoıylymǵa eki aıdan beri daıyndalyp júrmiz. Gamlettiń sheshesi, hanshaıym Gertrýdanyń qyr-syryn ashý óte qıynǵa soqty. О́zi hanshaıym ári jesir áıel. Osynyń bárin psıhologııalyq paýzalarymen qamtyp, somdaý qıynǵa soqty, dep aktrısa jaýabyn qysqa qaıyrdy.

Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, Ádil Ahmetovtyń armandap júrgen Laert beınesin keskindeý  Danııar Orazaevqa buıyrǵan eken. Qoıylymdaǵy bas keıipkerlerdiń birin somdaý jas akterge qanshalyqty qıynǵa soqqanyn ózi aıtyp berdi:

rglrg

- Laert – Shekspır shyǵarmasyndaǵy basty keıipkerlerdiń biri. Bul beıne bolmasa oqıǵa jelisi basqasha órilýi múmkin edi. Laertti Shekspır óte oryndy, dóp qoldanǵan deýge bolady. Pesa boıynsha Laert úsh-tórt sahnaǵa shyqqan soń Fransııaǵa oqýǵa ketýi tıis, biraq bizdiń rejısserdiń traktovkasynda bir sahnamen Fransııaǵa oqýyn jalǵastyrýǵa ketedi. Sonyń ózinde saraıdaǵy oqıǵaǵa tikeleı qatysy bar. О́ıtkeni, ákesi Polonıı men qaryndasy Ofelııa osynda qaldy. Bul keıipkerler otbasynyń qamyn oılap, qaraqan basyn kúıttep júrgen jandar. Osy róldiń ózime tıesili ekenin bilgen soń qatty qobaljydym. Mátindi oqyp, rejısserdiń eskertýlerinen soń, ónerdegi aǵalarym – Ádil Ahmetov pen Jandáýlet Bataı syndy teatrymyzdyń saqa ártisterinen tálim ala júrip, barymdy sala daıyndaldym. Nátıjesin kórermen ózi baǵalaı jatar, -  deıdi Danııar Orazaev.

opro

Tórt ǵasyr boıy sahna tórinen túspeı, temirqazyqtaı bolǵan qoıylymnyń basty keıipkeri – Gamlet. Bul obrazdy keıipteý árbir ártistiń uly armany desek, artyq aıtqanymyz emes. Endeshe, zulymdyqpen betpe-bet kelip, qııanatqa qarsy turǵan, «О́lmek pe, qalmaq pa – endigi saýal eki udaı» dep ishki sezimderimen arpalysqa túsken hanzadanyń rólin bul qoıylymda kim somdamaq?!   Árıne, ol kórermenniń kóz aıymyna aınalǵan, kópshiliktiń súıikti aktery – Dáýren Serǵazın. Daıyndyq kezindegi qarbalasta sahna syrtyndaǵy Gamlettiń qobaljyǵanyna kýá bolyp, keıipkerin óz deńgeıinde somdap shyǵýyn ýaıymdaǵan akterdyń tereń tolǵanysyn sezindik. Sebebi búginge deıin Dáýrenniń san túrli beıneni joǵary deńgeıde oınaǵanyna qansha kýá bolsaq ta, bul jolǵy róliniń jóni bólek, jaýapkershilik júgi aýyr. Dáýren Serǵazınnyń Hanzada obrazyn qalaı alyp shyǵatynyna premerada kýá bolmaqpyz. 

Endeshe, barsha teatrsúıer qaýymdy, elorda turǵyndary men qonaqtaryn 5 naýryz kúni saǵat 19.00-de Jastar teatrynda sahnalanatyn «Hanzada» spektakliniń premerasyna shaqyramyz. __________________________________________________________________________________________________________ Teatr álemine saıahat jasaǵandar: Nazerke JUMABAI, Aqmaral AǴZAMQYZY. Sýretterdi túsirgen: Janbolat KENJEǴUL

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 21:48

Asqar Altaı. VIRÝS-MÝTANT (Novella)

Ádebıet • Búgin, 19:07

Tankerlerdiń qaıda baratyny belgisiz

Ekonomıka • Búgin, 18:32

Ár teńge úshin esep berýge daıynbyz

Ekonomıka • Búgin, 17:01

Esik nege «tesik»?

Qoǵam • Búgin, 15:25

Betperde kıgen kóktem - 5

Qoǵam • Búgin, 15:10

Qyzylorda oblysy: Taǵy 3 adam vırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 13:31

COVID-19 vırýsy mysyqtan tabyldy

Álem • Búgin, 12:03

Syrdarııaǵa jylanbalyq qaıdan kelgen?

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Koronavırýs hám kóshe sýretteri

Álem • Búgin, 10:51

Uqsas jańalyqtar