Tanym • 06 Naýryz, 2020

Tólegenin saǵynǵan Qyz Jibek

2988 retkórsetildi

«О́lgeni Tólegenniń ras bolsa, Qudaıym Qyz Jibekti nege almaıdy?..». Fılmdegi saı-súıegińdi syrqyratar Jibektiń osy bir joqtaýyn júrekti pende jaıbaraqat tyńdaı almasa kerek. Al ónerde ǵana emes, ómirde de qos aqqýdaı jarasyp qatar júzgen qos ǵashyqtyń syńary qapııada máńgilikke baǵyt bursa, egizi egilmeı qaıtsin?! Áli este, osydan jyl buryn teatrda tusaýy kesilgen «Qyz Jibek» spektakline jalǵyz kelgen Jibek – Merýert О́tekeshovanyń dál osy joqtaý aıtylatyn sahnada janaryn shylaǵan jas­ty tyıa almaı, tolqyǵanyn kórgende biz de eriksiz muńaıǵanbyz. Máńgilik adal mahabbat jyrda ǵana emes, ómirde de bolatyndyǵyna shyn ılanǵanbyz. Sondaı saf sezimniń peshenege buıyrýyn ishteı tilek etkenbiz. Bul joly da qazaqtyń Qyz Jibegi atanǵan Merýert О́tekeshovamen júzdesip, tildesip otyryp aktrısanyń móldir janaryna tuna qalǵan tuńǵıyqtan adal jarǵa degen sheksiz saǵynyshtyń izin kórdik. Qyz Jibek Tólegenin saǵynypty...

Aktrısa aıtady: Meniń saǵy­nyshym – máńgilik. Quman árdaıym jú­regimde. Biz tipti de alystamaǵan sııaq­tymyz. Úne­mi janymda júrgendeı. Joǵarydan bolsa da onyń qoldaýyn sezemin. Qınalǵan sát­terimde syrlasamyn. Sondyqtan bolar, Quman bul jalǵanda joq degenge sengim kelmeıdi. Pendemiz ǵoı, «áli de biraz qasymda júre turǵanda, armandarymyzdy birge júzege asyryp, bala-shaǵa, nemerelerimizdiń qyzyǵyn birge kórgende ǵoı» degen óki­nishtiń, óksiktiń ishteı qınaıtyny, jú­rekti qan jylatatyny bar. Biraq Allanyń isine ne shara? Kóńildi solaı kón­diremiz. О́ziń biletindeı, aǵalaryń ortamyzda júrse, 10 naýryzda 75 jasqa tolar edi. Qazir mereıtoıyn toılaýǵa qyzý daıyndalyp jatar ma edik... Jal­py, Quman bolmysynan óte armanshyl edi ǵoı. О́nerde júzege asyrsam degen jospary, oılary kóp bolatyn. Biraq peshenesine buıyrǵan shekteýli ǵumyr jetkizbedi. Meniń endigi armanym – Qumannyń sol oılaryn, tilegin shamamnyń jetkeninshe júzege asyrý. О́nerdegi izin, ómirdegi bolmysyn tolyq ashatyn, aıshyqtaıtyn kitap shyǵarsam dep armandaımyn. Qazir baspaǵa daıyndalyp jatyr. Qarjylyq jaǵy sheshilse, kóp uzamaı oqyrmanymen qaýyshyp qalar. Buıyrsa, kúzde ózi bar ǵumyryn arnaǵan qarashańyraq – Almatydaǵy M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda eske alý keshin ótkizgimiz keledi. Bul meniń jar aldyndaǵy, qazaq óneriniń aldyndaǵy paryzym dep bilemin.

Men oıladym: Qazaq óneriniń qor­jynyna qomaqty olja bolyp qosyl­ǵan qazyna – rejısser Sultan Qojy­qovtyń «Qyz Jibek» fılminiń jaryqqa shyqqanyna bıyl 50 jyl toldy. Bir adamyń ǵumyryna para-par ýaqyt. «Qyz Ji­bektiń» túsirilýi ulttyq kınemato­gra­fııa úshin ǵana qut bolǵan joq, túsi­rilim alańynda taǵdyr tabystyrǵan qos ǵashyq Tólegen – Quman men Jibek – Me­rýerttiń ómirine de óziniń kútpegen tar­týyn ala keldi. KSRO halyq ártisi Bekejan – Asanáli Áshimovtiń sózimen aıtqanda, ol zamannyń Tólegeni men Jibe­gi qosylmasa, bul zamannyń Tóle­geni men Jibegi qosyldy. Muqym el bo­­lyp tileýin tilegen ǵashyqtar fılmi ja­­ryqqa shyqqannan keıin, kóp uzamaı óz ota­ýynyń keregesin kerdi. Mine, sodan bastap jarty ǵasyr boıy qazaq úshin mahabbattyń sımvolyna aınalyp keldi. О́nerde ǵana emes, ómirde da adal mahabbatyń aınymas úlgisin kórsetip, bir-birin adaspaı tapqan ǵashyqtarda, sirá, arman joq shyǵar...

Aktrısa aıtady: Adamnyń arma­ny taýsylǵan sáti onyń ólgeni bolar. Quman ekeýmizdi tabystyryp, bir ǵu­myrdy ortaq súrýdi násip etý baqytyn buıyrtqany úshin Allaǵa myń da bir shúkir deımin. Taǵdyryma rızamyn. Áıt­se de arman kóp qoı. Ol, ásirese óner­­men, shyǵarmashylyqpen baılanys­ty. Biraq men qandaı jaǵdaıda da óz ornym­dy bildim. Sahna men túsirilim alańynda qatar júrgenimizben, eshqashan Qumannyń aldyna shyqqan emespin. Adal jar boldym, úsh bala ósirip tárbıeledim. Men úshin ónerden keıingi eń úlken qun­dylyq otbasy boldy. Azamatyma jaqsy jar, balalaryma ardaqty ana bolý qashanda mańyzyn kemitken emes. Búginde ony úlken maqtanyshpen aıta alamyn. Ras, jaýapkershilik júgi jeńil bolmady. О́ıtkeni halyq meni Qyz Jibek beınesinde qabyldady. «Qazaqtyń Qyz Jibegi» dep tanydy. Sondyqtan da osy bir aıaýly ataqqa daq túsirmeýge ty­­rystym. Qyz Jibektiń boıyndaǵy mahabbatqa degen adaldyqty, tazalyqty men de ózimniń ómirlik temirqazyǵyma aınal­dyrdym. Halqymyz úshin aıaýly tulǵany kıno tilinde sóıletý baqyty buıyrǵan sátten bastap, jas ta bolsam ózime artylǵan jaýapkershilikti sezindim. Qyz Jibek beınesi ultymyzdyń óskeleń urpaǵyna úlgi bolý kerektigin óte erte uǵyndym. Halyq ta bizdi alaqanyna salyp áldıledi. Quman ekeýmiz elimizdiń kóptegen jas shańyraǵyna aq batamyzdy berdik. Jastar úshin biz adal, aq mahabbattyń aqqýdaı sımvoly boldyq. Osy qurmetti, senimdi abyroımen kóte­­rip júrýdiń ózi jeńil júk emes, qyzym. «Qyz Jibek» – meniń ónerdegi «tól­qujatym». Lıro-epostyq jyrdaǵy bolsyn, kınodaǵy bolsyn Qyz Jibektiń dańqyna qylaý túsirmedim.

Men oıladym: «Qyz Jibek» fıl­mi – sol kezde nebári 10-synypta oqı­tyn órimtal boıjetkenniń ómirine úl­ken baq bolyp qondy. Tipti armandap kórmegen abyroı-ataq aınalyp kelip ózin tańdady. Aldaǵy taǵdyryna sáýlesin shashyp, dańǵyl jol ashyp berdi. Qyz Jibek túsirilim alańynan ómirlik Tólegenin keziktirip qana qoıǵan joq, shyǵarmashylyǵynyń alǵashqy baspal­daǵynda-aq óner áleminiń kil myq­tylarymen birge ıyq tirestirip jumys isteý, seriktes bolý baqytyna da ıe bol­dy. «Qyz Jibek» arqyly ónerdegi de, ómir­degi de baǵyn tapty. Teńdessiz shyǵar­mashylyq, ǵumyrlyq tájirıbe jınady. Fılm rejısseri – Sultan Qojyqov, sse­narıı avtory – Ǵabıt Músi­­repov, kompo­zıtory – Nurǵısa Tilen­­dıev, sýretshisi – Gúl­faırýz Is­maıy­­lovany aıtpaǵanda, Sá­bıra Maı­qanova, Káýken Kenjetaev, Kenenbaı Qojabekov, Ydyrys Noǵaıbaev, Farıda Sháripova, Ánýar Moldabekov bastaǵan qazaq óneriniń sańlaqtary aıtýly ju­mystyń kórkemdik deńgeıin de, abyroıyn da aspandatqany anyq. Mine, osy ortada júrip alǵashqy shyǵarmashylyq tájirıbesin jınap, ulylar ulaǵatyn boıyna sińirgen jannyń, álbette ómirlik ustanymy men jalpy adamı bolmysyn Qyz Jibek beınesimen tyǵyz baılanys­ty­ryp, ótkenge úlken mahabbat, sheksiz saǵy­nyshpen kóz tigýi, estelik aıtýy zańdy da.

Aktrısa aıtady: 1967 jyl­dyń so­ńynda rejısser Sultan Qojyqov­tyń lıro-epostyq jyr boıynsha ulttyq kórkemfılm túsirgeli jatqanyn estidik. Shyny kerek, ónerdi jaqsy kórip, qy­zyǵa baqylaǵanymmen, jalpy aktrısa bolam dep tipti de oılaǵan joqpyn. «Qyz Jibek» fılminiń irikteýine de kezdeı­soq keldim desem bolady. Ol kezde men mektepte oqımyn. Irikteýdiń ótip jatqanyn bilip, úlkenderdiń keńesimen baq synap kórýge bel býdym. Kelsem, stýdııa toly qyzdar. Birinen biri ótken sulý. Ári ózderine degen senimderi de zor eken. Ony kórip men keıin sheginshekteı berdim. «Mássaǵan, myna sulýlardyń arasynda maǵan ne bar?» dep ishteı oılap qoıamyn. Onyń ústine kıno salasynda esh tájirıbem de joq. Áli mektepte oqımyn. 10-synyp oqýshysynyń basty rólge bekitile qoıýy sol kezde meniń túsi­nigimde tek qııal-ǵajaıyp ertegideı kó­rinetin. Úmitim úzile bastady. Biraq son­da da qaıtpaı, senimsiz bolsam da, kelgen soń synaqqa qatystym. «Bap shaba ma, baq shaba ma?» dep qazaq beker aıtpaǵan ǵoı. Baıqaýǵa túsken qa­lyń qyzdyń ishinen rejısserdiń tań­daýy maǵan túsken eken. Tipti sener-senbesimdi bilmedim. Keıin re­jısserden surap bilgenimdeı, Qyz Jibek róline úmitker sulýlardyń kórki kerim, ajary aıdaı bolǵanymen, júrek­terinde ónerge degen mahabbat pen shy­naıylyq kemshin túsipti. Árıne, ol kezde meniń de talantymnyń tas jaryp, erneýine syımaı turǵany shamaly edi. Biraq rejısser sulýlyqtan bólek, jas­tyǵymdy, tazalyǵymdy, úrkektigimdi unat­qan bolýy kerek, sóıtip basty rólge be­kitipti.

Álbette, kórkemdik keńes alǵashynda meni jas kórip, basty rólge bekitý máse­lesinde ekiudaı oıda bolǵany ras. Alaıda bul jerde rejısserdiń tabandylyǵyn atap ótý kerek. Ol kisi tájirıbesizdigime, jastyǵyma qaramastan sendi. «Qyz Ji­bek pen Tólegendi tájirıbeli akterlerden góri jas, kózderinde ushqyn oty ja­lyn­daǵan jastar oınaýy kerek» degen Sultan aǵamyzdyń sózi esimde. Sol senim maǵan shabyt berdi. Qazir oılap qarasam, rejısserdiń bul rólge sahnada shyńdalǵan, kásibı aktrısany emes, tájirıbesi joq jasty tartýy utymdy bol­ǵan sekildi. Meni tańdaǵany úshin aı­typ otyrǵan joqpyn, basqa aktrısa tań­dalsa da rejısserdiń osy sheshimin qup­tar edim. О́ıtkeni jastyqta tazalyq bar.

Al endi tájirıbege kelsek, rasymen de men joly bolǵan adammyn. Qa­zaqtyń birtýar óner ıeleri Sábıra Maı­qa­nova, Farıda Sháripova, Ánýar Moldabekov, Káýken Kenjetaev, Kenen­baı Qojabekov, Ydyrys Noǵaıbaev, Asanáli Áshimovtermen birge óner kór­setý baqytyna ıe boldym. Ańyz tul­ǵalardyń kózin kórip, batasyn al­­dym. Ásirese, túsirilim alańynda Gúl­faırýz Ismaıylova apamyzdyń shapaǵatyn, qamqorlyǵyn kóp kórdim. Fılm­niń bas sýretshisi bola turyp, Jibektiń ana­synyń rólin qatar oınady. Sonda aqylyn aıtyp, týǵan anamdaı meıirimin tókti. О́nerdegi alǵashqy qadamymda osyndaı taýtulǵalardyń baǵdar bolǵany men úshin úlken baqyt.

Men oıladym: Birde Almaty­daǵy M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memle­kettik akademııalyq drama teatrynyń baı muraǵatynyń qundy jádigerlermen tanysa júrip, shań basqan arhıvterdiń arasynan úshbý hatty kózimiz shaldy. Sarǵaıǵan qaǵazǵa marjandaı jazýmen mynadaı aqjarma tilek túsipti:

El súıedi Tólegen men Jibekti,

Eljiregen eki birdeı júrekti.

Merýert − Jibek,

Quman búgin Tólegen,

Bizdi búgin qýanyshqa bólegen.

Qol ustasyp shyqty uzaq saparǵa,

Oryn alyp ómir degen kemeden.

Búginginiń Tólegen men Jibegi,

Ajyraspaı ótsin máńgi júregi.

Baı bolyńdar jetip barsha muratqa,

Ánýardyń osy adal tilegi!

Bul – «Qyz Jibek» fılminde Shege beı­nesin shegine jetkizip, kemeline kel­tire keıiptegen qubylys akter Ánýar Moldabekovtiń qazaqtyń Tólegeni men Qyz Jibegi – Quman Tastanbekov pen Merýert О́tekeshovanyń úılený toıyna arnaǵan dostyq, aǵalyq lebizi. Arhıvte saqtalǵan aq paraqta ańyz akterdiń appaq júregi de qatar soǵyp turǵandaı. Áńgime arasynda aktrısadan aıtýly hattyń tarıhyn surap, syr sýyrtpaqtadyq.

Aktrısa aıtady: Quman ekeý­mizdiń úılený toıymyz kınodan tıtteı kem bolǵan joq. Biz barlyq jas jubaılar sekildi nekemizdi saltanat saraıyna qıdyrǵan joqpyz. Toıdyń rásimi men joralǵysy rejısser Sultan Qojyqov aǵamyzdyń kabınetinde ótti. Qonaqtar toıǵa «Qyz Jibek» fılminde kıgen kostıýmderimen keldi. Biz de nekemizdi Tólegen men Jibektiń kıimin kıip tu­ryp qıyp, adal, máńgilik mahabbatqa ant berdik. Toıymyzda Bekejan-Asan­áli Áshimov aǵamyz asaba bolyp, Shege – Ánýar aǵa Moldabekov úlken me­ıirim­di júreginen tógilip túsken osy bir aqedil tilegin arnady. Toıda bolǵan sol asyldarymyzdyń kóbi búginde bul ómirde joq. Biraq jarqyn beıneleri jú­regimde. Árdaıym saǵynyshpen eske alamyn. Ol kisilerdiń kıno alańynda bolsyn, ómir jolynda bolsyn kórsetken taǵylymy men tókken meıirim, shapaǵaty esh umytylmaq emes.

Jalpy, men ómirimde jaqsy adamdar­dyń sharapatyn kóp kórdim. Fılmdi túsirgen Sultan Qojyqov aǵamyzdan bas­tap, fılmge túsken barlyq aǵa-apa­­larym alaqanyna salyp erkeletti, bilmegenimdi úıretti. Tipti, Quman ekeý­mizdiń osylaı úlken ómirge qol ustasyp birge qadam basýymyzǵa da qoldaý bil­dirip, tilekshi boldy. «Qyz Jibek» mek­tebinen ótkennen keıin, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik óner ınstıtýtyna oqýǵa túsip, KSRO halyq ártisi Hadısha Bókeevanyń sheberhanasynda tárbıelendim. Iаǵnı, Quman ekeýmizdiń teatr boıynsha tálim alǵan ustazymyz da bir. Bir mekteptiń túlegimiz. Tek Quman aǵalaryń menen sál erterek bitirdi. Hadısha apamyz da ǵajap adam, ǵalamat aktrısa edi. Sondaı adamnan tárbıe alǵanymyz biz úshin maqtanysh.

Men oıladym: Bir ustazdyń ulaǵa­tyn kórip, bir baǵytqa kóz tikken qa­zaq­tyń Tólegeni men Jibeginiń óner-ómir­degi joly tarıhymen de, taǵyly­mymen de qyzyq. «Qyz Jibek» fılminen keıin de talaı týyndylarǵa birge túsip, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry sahnasynda da nebir ǵashyqtardyń kúıin kemeline jetkize keıiptegen qos talanttyń óreli óneri búginde tamasha tarıh, qazaq teatr men kıno qorjynyna qosylǵan teńdessiz týyndylar.

Aktrısa aıtady: «Qyz Jibek­ten» keıin de Quman ekeýmiz birne­she fılmge qatar tústik. Biraq biz úshin bul týyn­dynyń orny bólek. Búginde «Qyz Jibek» fılmin bilmeıtin jan joq shyǵar. Tipti alys-jaqyn shetelderge de áli kúnge deıin Qazaq elin osy fılm arqyly tanystyryp kele jatyrmyz. Jarty ǵasyr ótse de týyndy óziniń kórkemdik bıiginen túsken joq dep senimmen aıta alamyn. О́ıtkeni «Qyz Jibek» – tek qana máńgilik mahabbatty emes, sondaı-aq patrıottyq sezimdi ulyqtap, qazaqtyń salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn keńinen qam­tyǵan kıno. Sodan bolar, ol basqa kartınalarmen salystyrǵanda ómirsheń boldy. Tipti bastapqydaı halyqtyń súıispenshiliginen áli de taıǵan joq desem, artyq aıtqandyq bolmas.

«Qyz Jibektiń» joly biz úshin ónerde de, otbasynda da jeńil, jarqyn boldy. Birneshe fılmge túsip, qanshama spektaklde jup bolyp oınadyq. Máselen, «О́rnek» fılmi. Bizge eń qymbat ról osy fılm­nen buıyrdy. Onda men sovhoz­dyń dırektoryn, Quman aǵań meniń kúıeýimdi – «prorabty» somdady. Ba­lamyz Farabı de birge túsken edi. Ǵanı Murat­baev týraly túsirilgen fılmniń de shyǵarmashylyq bıografııamyzdan alar orny úlken. Teatrdaǵy rólderimiz de maǵynaly. Atap aıtsam, Muhtar Áýezov­tiń «Qaragózinde» – ol Narsha, men Qaragóz, Sh.Aıtmatovtyń «Ana – Jer-anasynda» ol – Qasym, men – Álı­man bolyp sahnaǵa shyqtyq. Budan da basqa rólderimiz kóp. Munyń barlyǵy Qu­man ekeý­mizdiń ónerde de, ómirde de úndesip ómir súrgenimizdiń jemisi, nátıjesi dep oılaımyn.

Sondaı-aq «Qyz Jibek» fıl­miniń taǵ­dyrymyzdy máńgilik tabystyr­ǵany­nan bólek, taǵy bir erekshe syıy bar. Ol – tuńǵyshymyz Jibek. Fılmniń qurmetine bizdi alǵash ret ata-ana atan­dyrǵan balapanymyzǵa Jibek dep esim berdik. Búginde Jibek te bir otbasynyń otanasy. Baqytty ana. Nemerelerimiz ájelep kelip, erkelep jatady. Adam úshin budan asqan baqyt joq-aý.

Men oıladym: Qazaqtyń Qyz Jibegi – Merýert О́tekeshovamen áńgime­lesip otyryp baıqaǵanymyz, ak­trısa álemi óziniń tazalyǵymen, ónerge úlken mahabbatpen qaraıtyn parasa­tymen, súıgen jary, Tólegeni – Qu­man Tastanbekovke degen sheksiz súıispen­shiligimen de ádemi, qyzyq eken. Jarty ǵasyr boıy qazaqtyń qyzdaryna úlgi bolyp kele jatqan ekran­daǵy sulý da aıaýly beıne ómirde de sol bolmysyna qylaý túsirmepti. Júregine ájim qondyrmapty. Áńgimesi áserli, júzinen meıirim shashyp turǵan sulý adamnyń kóńili de kirshiksiz. Sol tazalyǵy bolsa kerek, Quman aǵamyz jaı­ly qoıylǵan saýaldarymyzǵa uzaq únsizdikpen, qınala, tolqı otyryp jaýap berdi. Qansha syr bildirmeıin degenmen de, kózinen mólt etip ústelge tamǵan móldir tamshy aktrısanyń adal jaryna degen máńgilik saǵynyshyn sezdirip qoıdy.

Aktrısa aıtady: «Júrekke ájim tús­peıdi» dep jaqsy aıttyń. Ras, óner adamynyń kóńili máńgi jas, taza bolýy kerek. Ásilinde, saf sulý óner kóńili byqsyq adamnan týmaıdy. Abaı atamyzdyń osy sózi kez kelgen óner adamynyń jadynan shyqpaýy kerek. Aǵalaryń da, men de ónerde osy ustanymǵa adal boldyq. Árıne, ómir bolǵannan keıin qıyndyqtar da, qaıshylyqtar da kezdesip jatady. Biraq bizdi saqtap, ashýymyzdy sabyrǵa jeń­dirip, baqytymyzdy baıandy etken – eń áýeli kóptiń tilegi, batasy. Sol se­nimge saı bolýǵa tyrystyq. Shúkir, men taǵdyryma rıza janmyn. О́ner jo­lym­dy ulylar mektebinen tálim alýdan bastadym. Mańdaıyma myń qyz­dyń qoly jetpegen Qyz Jibekti oınaý baqyty buıyrdy. Qumandaı jigittiń sultanyna jar boldym, urpaǵyn ómirge ákeldim. Qazir, mine baqytty ana, súıik­ti áje atanyp otyrǵan jaıym bar. Árıne, Quman­nyń erterek ketip qalǵany júrekti syzdatady. Amal qansha, jan bólek eken. Jubanyshym – bala-shaǵa, nemerelerim bar. Soǵan táýbe deımin.

Qazir elordamyzǵa qonys aýdaryp, Qazaq Ulttyq óner ýnıversıtetinde shákirt tárbıelep jatyrmyn. Kezinde Hadısha Bókeeva boıymyzǵa sińirgen tálim-tárbıe, dástúr jalǵastyǵyn bú­gingi shákirtterimniń sanasyna quıa alsam – armanymnyń oryndalǵany. Ustaz úshin budan asqan baqyt joq. Ara-tura fılmge túsýge shaqyryp turady. Kıno máseleleri talqylanatyn jıyndardan da qalmaýǵa tyrysamyn. Biraq men úshin qazirgi eń mańyzdy jumys – ustazdyǵym. Tamasha shákirtterim bar. Solardy kási­bı bilikti maman etip shyǵarǵym keledi. Stýdent qyzdarym da óziń sekildi Qyz Ji­bekti kóp suraıdy. Sondaı sátte olar­ǵa ónerdiń joly bólek, dese de qyz balasy úshin eń basty qundylyq – otbasy, bala-shaǵasy bolýy kerek degendi jıi qaıtalap aıtyp otyramyn. Baqyt degen qyzmet te, shen de emes – otbasy. Osyny umytpasańdar eken. Qazaq áıeli qaı zamanda bolmasyn oshaqtyń berekesi men tatýlyǵyn saqtaýshy, sánin kir­­gizýshi bola bilgen. Sondyqtan búgingi qyz-kelinshekterge aıtarym, otba­sy baqytyn saqtańyzdar, shydamdy, sabyrly bolyńyzdar. Otbasynyń jarasymdylyǵy men berekesi tek siz­der­diń qoldaryńyzda der edim. Ási­rese, jastar «úılený ońaı, úı bolý qı­yn» ekenin uǵynyp, otbasy aldyn­daǵy jaýapkershilikti túsinse deımin. Quman aǵa­laryń ekeýmiz jarty ǵa­syrǵa jýyq otastyq. Az ýaqyt emes. Qıyndyqty da, qýanyshty da birge kóterip, birge bólistik. Oqýdy da, ónerdi de – bárin qatar alyp júrdik. Túsinistik pen syı­lasymdy bas­ty orynǵa qoıdyq. Bala­larymyzdy da solaı tárbıeledik. Qandaı jaǵdaıda da otbasynyń yntymaǵy men berekesi tikeleı maǵan baılanysty ekendigin jaqsy túsindim. Sondyqtan da men ártis­tik­ten buryn, eń áýeli jaqsy jar, ana bo­lýǵa tyrystym. Meniń bar syrym – osy.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar