Álem • 09 Naýryz, 2020

Brent markaly munaı 31 paıyzǵa arzandady

126 retkórsetildi

Munaıdyń baǵasy OPEK + mámilesi qulaǵannan keıingi alǵashqy jumys kúninde 30 paıyzǵa  arzandap, barreline 31,43 dollar boldy.

Búgin Máskeý ýaqytymen saǵat 01.02-te soltústik teńiz qospasynyń barreli birden 14 dollarǵa túsip, 31% baǵasyn joǵaltty.

Sońǵy ret Brent 2016 jyldyń qańtarynda 31,5 dollarǵa deıin tómendedi, al buǵan deıin 2004 jyldyń kókteminde osyndaı jaǵdaıdy bastan keshken bolatyn.  

WTI markaly munaı baǵasy 27% -ǵa tómendep, barreli úshin 30,27 dollardy qurady. WTI sońǵy ret 2016 jáne 2003 jyldary 30,3 dollarǵa deıin tómendegen bolatyn.

Búgin Máskeý ýaqytymen 01.23-ke Brent quldyraýdyń bir bóligin jeńip aldy jáne $ 35,6 (21% tómendeý) satylymda. 01.23-te quny 32,9 dollarǵa jetedi.
Juma kúni  OPEK + mámilesiniń buzylýyna  qatysýshy elder júrgizgen kelissózderdiń  sátsiz aıaqtalǵany sebep boldy. Qatysýshy  taraptar tranzaksııanyń jańa parametrleri týraly kelise almady nemese qoldanystaǵy kelisimderdiń merzimin uzarta almady. Osylaısha, Reseı qazirgi jaǵdaıdy qoldaýǵa shaqyrdy, al Saýd Arabııasy munaı óndirisin odan ári tómendetýdi usyndy.

Nátıjesinde 1 sáýirden bastap taraptardyń otyn óndirisin shekteý jónindegi barlyq mindettemeleri joıylady.

OPEK pen uıymnan tys birqatar elderdiń (OPEK +) munaı óndirýdi qysqartý týraly kelisimi 2017 jyldyń basynan bastap kúshinde boldy. 2019 jyldyń aıaǵyna deıin kelisim 2018 jyldyń qazan aıyndaǵy deńgeıden óndirýdi táýligine 1,2 mıllıon barrelge tómendetýdi qarastyrdy, al aǵymdaǵy toqsanda odaq munaı óndirýdi 1,7 mıllıon barrelge azaıtty.

Sarapshylar búgingi munaı saýdasy Saýd Arabııasy Halyqaralyq áıelder kúninde Reseıge qarsy jarııalaǵan «baǵa soǵysy» aıasynda oryn alǵanyn aıtyp jatyr. Osylaısha, Brent baǵalary barreline 31 dollarǵa deıin arzandady, keıin barrel úshin 33-34 dollarǵa deıin azaıdy.

Aıtpaqshy, bul Brent markaly 2016jyldyń qańtar aıynda  barreline 26 dollarǵa deıin túsken bolatyn.  Sol kezde  AQSh dollary men Teńge baǵasy 393 teńge dálizinde terbelip turdy.   Aıyrbas pýnktterinde ótken aptadan beri AQSh dollarynyń qymbattaı bastaǵany baıqaldy.  Saıasattanýshylar bizdiń qarjy júıemizdiń beriktigine syn tezine alatyn kez endi kelgenin aıtyp jatyr.  Saıasattanýshy Erlan Saırov áleýmettik jelidegi paraushasynda   koronovırýstyń qanatyna ilesip kelgen qarjy daǵdarysy tabyldyryqta tur degen oıǵa basymdyq beripti.  Biraq onyń bizdiń elge qashan keletini jáne qandaı sımtomdarmeen keletini ázirge belgisiz. «Daǵdarystyń kez kelgeni ózińniń kúshińdi jáne shamańnyń nege jetetinine kózińdi jetkizýge berilgen synaq. Múmkin biz osy joly gollandyq aýrýdy eńserip, áleýmettik jańǵyrýǵa kirisetin shyǵarmyz. Aıtpaqshy, demokratııa shıkizattyq resýrstarǵa degen táýeldiligimizdiń deńgeıin tómendetýge degen áreketterimizden bastalady. Shıkizat aqshalarynan arylǵanymyz arqyly biz demokratııa men pikirlerdiń plıýralızmine qol jetkize alamyz. Bul –dıllema. Jaman aıtpaı jaqsy joq» depti.

«Birinshi ekonomıka, sodan keıin saıasat» formýlasy burynǵysynsha ózekti bolatyn sııaqty. Munaı, dollar jáne teńge arasyndaǵy teke-tiresti syrttan baqyladan ózge jol joq. Naryq bárin retteıdi.

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar