Qoǵam • 11 Naýryz, 2020

Áje - ulttyq tárbıe uıytqysy

1078 retkórsetildi

Qazaq qashanda qyz syılaǵan halyq, qyzdaryn tórge otyrǵyzǵan el. Qyzdardy erekshe erkeletýge tyrysqan atamyz «qyz ósse – eldiń kórki» dep, olardyń sán-saltanatyna erekshe mán berip qaraǵan. Sondyqtan qazaq qyzdary qadym zamannan beri el aldyna shyǵyp án aıtqan, alaman aıtysqa qatysqan.

El basyna kún týǵanda atqa qonyp, qońyraýly naıza qolǵa alyp, jurtyn jaýdan, baýyryn daýdan qorǵaǵan. Top jaryp, el basqarǵan. Uly dalada sonaý Tumar hanshadan bastap qanshama hanshaıymdar ótkenin barshamyz bilemiz. Bul dástúr sabaqtastyǵynyń jibi úzilmeı, bertinge deıin jalǵasyp keldi. Máselen, Shoqannyń ájesi Aıǵanym anamyzdyń danalyǵy ańyz bolyp tarady. Domalaq ana sııaqty áz-analar eldiń uranyna aınaldy. Tutas rý-taıpalar esimin ıemdengen analarymyz da bar. Sondyqtan qazaq uǵymynda ana – asyl adamǵa, áıel – áýlıege balandy. Taraz topyraǵynda Aısha-bıbi anamyzǵa salynǵan kesene nemese bizdiń babalarymyz turǵyzǵan áıgili Táj-Mahal osynyń aıqyn aıǵaǵy. Osydan-aq anany ulyqtaýdyń ozyq úlgisin kórýge bolady. Túptep kelgende, álem jurtshylyǵy qyzdy syılaýdy, anany ardaqtaýdy bizden úırenýi kerek.

Biz ulttyń tilin «ana tili» deımiz. Shyr etip dúnıege kelgende tilimizdi, asylymyzdy, bar bolmysymyz ben izgi qasıetimizdi ana súti arqyly boıymyzǵa sińiremiz. Sondyqtan zańǵar jazýshy Muhtar Áýezov «el bolam deseń – besigińdi túze» dep tekke aıtpasa kerek. О́ıtkeni ulttyq tárbıeniń kózi otbasy ekeni belgili. Al osy otbasyndaǵy tárbıeniń uıtqysy da – ádette, ájeler edi. Aýyldy aqsaqal bılese, otbasyndaǵy tárbıege ájeler jaýapty boldy. Aq jaýlyqty ájeler balany jastaıynan baýyryna basyp, onyń boıyna tam-tumdap ulttyq qundylyqtardy sińire bildi. Mine, osydan kelip, qarshadaıynan ájeniń áserli áńgimeleri men eltıtin ertegilerin tyńdap, solar arqyly halyqtyń san ǵasyrlyq muralaryn boıyna sińirip, ýyzǵa jaryp ósken azamattar qalyptasty. Mysaly, Abaı, Ybyraı, Shoqan, Mustafa nemese ózge de ult uıytqysy bolǵan uly tulǵalarymyzdyń qaı-qaısysyn alsaq ta, báriniń áje tárbıesin kórip óskenin baıqaýǵa bolady. Biz ózimiz de ájelerdiń áldıimen ertegisin estip ósken urpaqpyz.

Al qazir jalpy «áje» degen sózdiń ózi bizdiń sóz qoldanysymyzdan shyǵyp bara jatqan sııaqty. Nemere-shóbereleriniń tilderi kelmeı «ajeke» atanǵandardy da kórip júrmiz. Osylaısha, ulttyń tárbıe mektebi bolǵan «ájeler ınstıtýty» joıylyp barady. Aq jaýlyqty tek Naýryz sııaqty mereke kúnderi ǵana tartatyn nemese «án aıtatyn» ájelerdiń jańa legi qalyptasty. Búkil aýylǵa bas bolyp otyrǵan dýaly aýyz aqsaqaldardyń búginde sırek te bolsa bar ekeni sııaqty, otbasynyń uıytqysy bolyp otyrǵan ájeler áli de kezdesedi. Ony joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Degenmen, jalpy alǵanda, nemerelerimen birge túrli serıaldar qaraıtyn, soǵan elikteıtin keıbir «ájeler» búginde besik jyryn aıta bermeıdi, al tárbıelik máni zor nebir ańyz-áńgimeler men ertegilerdiń umytylǵany qashan. Ájeler jasaıtyn qurt pen kójeni ańsaıtynymyz, basylmaı qalǵan tekemet pen kilemdi izdeıtinimiz de sondyqtan shyǵar, sirá. Endeshe, búgingi kúni ulttyq tárbıemizdiń jutańdanýyn ájeler beınesiniń kómeski tartýymen de baılanystyryp qaraýǵa bolatyn sııaqty.

Rasynda, balabaqshada júrip ertegi estimegen, batyrlar jyryn tyńdamaǵan, ózge tilde shúldirlep tili shyqqan bala qalaı qalyptasady? Adam minez-qulqynyń, tabıǵatynyń, qabileti men qasıetiniń sábılik shaǵynda, 5-7 jasynda qalyptasatynyn eskerer bolsaq – bul óte ózekti suraq. Osydan soń bala erjete kele «Urpaq nege azyp barady?», «О́skeleń jas urpaq nege ulttyq dástúrlerden jurdaı?» dep jastardy orynsyz kinálaýǵa beıim turamyz. Shyndap kelgende, munyń túp-tórkininde otbasynda áje tárbıesin, ana ónegesin aqsatyp alǵanymyz jatqan joq pa?

Qoǵamdy dástúrli qundylyqtar saqtaıtyny belgili. Al bizde ultty uıytatyn osyndaı qundylyqtardyń setinep bara jatqanyn moıyndaýǵa májbúrmiz. Bul rette, qasterli qundylyqtardyń biri retinde «ájeler ınstıtýty» zamanǵa saı qaıta jańǵyrsa degen tilegimiz bar: balabaqshalarda aqjaýlyqty ájelerimiz búldirshinderge ertegi aıtyp otyrsa, memleket ulttyq qolónerdi damytýǵa jaǵdaı jasap, ismer ájelerimiz tekemet basyp, kilem toqýdy, sol sııaqty kóptegen umytylǵan salt-joralǵylardy jastarǵa úırete bastasa – ana tilimiz órken jaıyp, kóptegen ıgi dástúrlerimizdiń de qaıta jandanary anyq. Iá, búgingi besikti túzeý – eldiń erteńin kúzetýdiń basy ekenin umytpaıyq!    

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar