Tarıh • 11 Naýryz, 2020

Jáńgir han

879 retkórsetildi

XVII ǵasyrda Qazaq handyǵyn basqarǵan handar sany – birnesheý. Olardyń bılikte bolǵan jyldaryn jazba derekter arqyly naqty bile almasaq ta, ár hannyń jeke basyndaǵy erekshe qasıetteri men belgilerine, bılik qurǵan jyldaryndaǵy zamannyń aǵymyna, dáýiriniń ereksheligine baılanysty edáýir tarıhtyń eleýli betterin paraqtaýǵa bolady. Sol dańqty handardyń biri de biregeıi – Jáńgir han. Jáńgir – Esim hannyń tarıhta belgili úsh ulynyń biri.

Esim hannyń úlken uly – Jáni­bek sultan, ekinshisi – Jáńgir han, al úshinshi uly – Syrdaq sul­tan. T.I.Sultanovtyń pikiri boıynsha Esim hannyń úlken uly – Jánibek XVII ǵasyrdyń 30-jyldarynyń basynda han taǵyna otyryp, oırat taıshy­larymen kóp soǵysqan jáne XVII ǵasyrdyń 40-jyldarynyń basynda oırattarmen bolǵan kezekti shaıqastyń birinde qaza tapqan. Al Syrdaq sultannan Husraý sultan degen ul týady, onyń uly tarıhtan belgili – Qaıyp han.

Jáńgirdiń shyn esimi – Ja­han­ger (parsysha «álemdi baǵyn­dyrýshy, bıleýshi»). Onyń Jáńgir bolyp aıtylýy parsysha esimniń qazaq tiliniń ereksheligine saı ózgerýinen shyǵyp tur. Mundaı esim XV-XVIII ǵasyrlardaǵy Ortalyq Azııa men Qazaqstan aýmaq­taryndaǵy bıleýshi áýlet ókil­deriniń arasynda jıi ushy­rasady.

Jáńgir (Jahanger) hannyń esimi shy­ǵys derekterindegi jáne orys tilin­degi materıaldarda XVII ǵasyrdyń 30-jyl­dary­nyń ortasyndaǵy oqı­­ǵalarǵa baılanysty alǵash ret kezdese bas­taıdy. Ondaǵy de­rekterdiń máli­metterinde ol sul­tan laýazymymen aıtylady.

Ortaǵasyrlyq shyǵys dere­gi «Bahr al-asrardyń» málimet­terinde de 1634 jyly Tashkentke joryq uıymdastyrǵan qazaq sultandarynyń arasynda Jahan­gerdiń esimi sultan laýazymymen aıtylady. XVII ǵasyrdaǵy orys-mońǵol qatynastarynyń derekter jınaǵynda da Jahangerdiń esimi kezdesip, onda 1635 jyly onyń oırattarmen bolǵan shaıqas­tardyń birinde qolǵa túskendigi týra­ly baıandalady.

Eń alǵash Jáńgirdiń jońǵar­larǵa tut­qynǵa túskendigin I.E.Fı­­sher óziniń Sibir tarıhy­na ar­nalǵan kitabynda jazady. On­da avtor 1635 jyly oı­rat­tardyń kó­semi Batyr hon­taı­shynyń Esim hanmen soǵys­qanyn aıta kele, onyń uly Jáń­­gir sul­­tandy jońǵarlardyń tut­qyn­ǵa túsirgenin baıandap ótedi. Avtor onda bul deregin qaı­dan alǵandyǵyn kór­set­peı­di. Tarıh­shynyń osy materıalyn keıin­gi tarıhshylardyń bári qaıtalap, I.E.Fı­sherdiń eńbegine silteme beredi. 1959 jyly Máskeýde ja­ryq kórgen orys-mońǵol qa­tynastarynyń jınaǵynda osy ta­rıhı oqıǵaǵa qatysty málimet kezdesedi. Ol málimet 1635 jyl­dyń 19 shildesinde Tobolsk prı­kazdyǵynyń keńsesinde oırat taıshysy Abaqtyń elshilerinen jazylyp alynǵan. Ol málimette oırat taıshylarynyń bir toby 1635 jyldyń qys aılarynda Qazaq Ordasyna attanǵandyǵy, al Qazaq Ordasy adamdarynyń oı­rat­tarǵa joryqqa shyqqandyǵy, eki jaq­tyń­ bir-birimen kezdesip qalyp, úlken shaı­qas­tyń bolǵan­dyǵy, oırattardyń jeńiske jet­­kendigi, Esim hannyń uly Jáń­gir sul­tannyń (derekte Iаngır sarevıch dep jazylady – B.K.) tutqynǵa alynǵandyǵy jáne sol kezde ol sultannyń oırattardyń qolynda ekendigi aıtylady. Kezinde Sibir tarıhyn jazǵan Iogann Fısher osy derekti paıdalanǵan bolýy kerek, óıtkeni onyń jazǵany men derek málimeti ekeýi mazmundas keledi. Endi osy málimetke taldaý jasap kórelik.

Birinshiden, derek málime­ti qazaq-qalmaq (oırat) shaıqa­synyń 1635 jyldyń qys aı­larynyń birinde ótkendigin, al bul kezde Jáńgirdiń áli sultan dárejesinde júr­gendigin kóremiz, ıaǵnı Jáńgir bul oqı­ǵaǵa deıin áli han taǵyn ıelene qoı­ma­ǵan. Derekte Jáńgirdiń Esim hannyń uly ekendigi, Esimniń qazaqtyń hany bol­ǵan­dyǵy aıtylady. Biraq sol jyly, ıaǵnı 1635 jyly naqty kimniń han ekendigi jazylmaǵan.

Ekinshiden, Jáńgirdiń qal­maq­tar qolyna tutqynǵa túsýi – qazaq-jońǵar qatynasyndaǵy asa mańyzdy oqıǵanyń biri bol­ǵandyǵyn kórsetedi. Ol týraly jońǵarlardyń soltústiktegi kór­­shisine habarlanyp tur. So­ǵan qaraǵanda, Jáńgir sol tusta sul­tan dárejesinde bolsa da, qazaq qoǵamyndaǵy alatyn orny hannan kem bolmaǵanyn nemese hanmen birdeı bolǵanyn baı­qaımyz. Jáńgir de jońǵar tut­qynynda uzaq otyrmaı, erte bosatylyp, eline aman-saý oralady.

I.E.Fısher, odan keıin V.V.Velıa­mı­nov-Zernov, M.Ty­nysh­­paev, I.Iа.Zlatkın, T.I.Sul­tanov jáne taǵy basqa keıingi zert­teýshiler Jáńgirdi jońǵar tut­qy­ny­nan retin taýyp qashyp shyqqan nemese kezdeısoq sátti jaǵdaı onyń jońǵar tut­qynynan bosaýyna jaǵdaı jasaǵan dep esepteıdi. Eger de XVII ǵasyrdyń 30-jyldaryndaǵy jońǵar qo­ǵamynyń ishki saıası ómirine te­reń nazar aýdarsaq, sonda ǵana Jáńgirdiń jońǵar tutqynynan qalaı bosap shyqqanyn túsinýge jol tapqandaı bolamyz.

Tarıhta Jońǵar handyǵynyń quryl­ǵan jyly dep 1635 jyldyń esepteletini belgili. Al oǵan de­ıingi kezeńde oırat qoǵamynyń ishki saıası ómiri qazandaǵy qaı­naǵan sýdaı tasyp turǵan bolatyn. Jońǵar tarıhynyń iri mamany I.Iа.Zlatkınniń dáleldep kór­setýi boıynsha osy kezeńde oırat odaǵyna enetin taıpalar arasynda kúrester kúsheıip, talas-tartys beleń alyp tur edi. Dúrbetter kósemi Dalaı taıshy, shoros kósemi Haraqula taıshy, torǵaýyttar kósemi Hoúrlik, hoshoýyt­ kósemi Hundúlen taıshy jáne taǵy basqa taıpa kósemderi jeke-dara bılikke umtylyp jat­qan-dy. Talas-tartystardyń ná­tı­jesinde torǵaýyttar – batys­qa, hoshoýttar – Tıbetke qaraı qonys aýdarady da, oırattar jerinde shoros taıpasynyń róli artyp, jalpy bılik osy taıpanyń kósemi Haraqulaǵa kóshedi. 1634 jyly ol qaıtys bolǵannan keıin Haraqulanyń uly ári murageri Hoto-Hosın Batyr oırat chýlganynda (oırat taıshylarynyń keńesi, quryltaı sekildi jıyn) hoshoýyttar kósemi Baıbaǵas taıshymen birdeı dárejege ıe bolady, al Dalaı-lama oǵan hontaıshy tıtýlyn beredi. Sóı­tip is júzinde Batyr hontaıshy oırat odaǵynyń jeke-dara bıleýshisine aınalady. Batyr hontaıshynyń bılikke kelýi qarsańynda Jońǵar handyǵynyń syrtqy saıası jaǵdaıy jalpy alǵanda bir­shama turaqty bolsa, al ishki saıası jaǵ­daıy kúrdelirek edi. Batyr hontaıshy ishki saıası ómirde ortalyqtandyrylǵan handyq bılikti nyǵaıtý saıasatyn júrgizse, keıbir jergilikti taıpa kósemderi ortalyq han­­dyq bılikke baǵynbaýǵa, óz­deriniń feo­dal­dyq mártebesin saqtap qalýǵa nemese qalpyna keltirýge tyrysady. Osylaısha Jońǵarııanyń ózin­de Batyr hontaıshyǵa qarsy saıası top paıda bolady. Mine, hontaıshy men oǵan qarsy top arasyndaǵy qaıshylyq Jáńgir sultannyń jońǵar tutqynynan bosap shyǵýyna áser etken deýge bolady. Haraqula taıshy tusynda oırat chýlganyń basqarǵan hoshoýyt taıpasynyń kósemi Baı­baǵas taıshynyń týǵan inisi Hun­dúlen taıshy – Batyr hontaıshy bıliginiń kúsheıýine birden-bir qarsy turǵan tulǵa-tuǵyn. Sol sebepti de ol hontaıshynyń kóp­te­gen is-áreketine keıde ashyq, keı­de jabyq túrde qarsylyq kór­setip otyrady.

1644 jyly Batyr hontaıshymen áńgi­me­lesken Tobolsk ákim­­shiliginiń elshisi G.Ilınniń esebinde Hundúlen taıshy men Dalaı taıshynyń uldaryn, Jáń­gir sultan men Jalańtós batyr­dy hontaıshy óziniń jaýy dep sanaıtynyn, Hundúlen taı­shy­nyń Jáńgirdi qoldap otyratynyn jáne taıshy ony tań­daý­ly uly (nazvannyı syn) dep sanaıtyndyǵyn baıandap be­redi. Mine, osy málimetten Jáńgirdiń jońǵar tutqynynan aman-esen bosap shyǵýynyń sebe­bi naqtylana túsedi.

XVII ǵasyrdyń 30-jyl­da­ryndaǵy Jáńgir sultannyń qazaq qoǵamyndaǵy alatyn ornyn bil­gen Batyr hontaıshynyń qar­sy­lastary Jáńgirdi ól­tirt­peı, keri­sin­she onymen jaqyn­dasýdy, odaqtasýdy oılastyrǵan deýge bolady.

Osylaısha Jáńgir sultan 1635 jyly jońǵar tutqynynan jońǵarlardyń óz qolymen bosap, týǵan eline aman-saý ora­la­dy, jońǵar taıshylarynyń arasynan ózine odaqtastar taýyp qaı­tady. Bul odaq­tastyqtyń oǵan 1643 jylǵy Batyr hontaıshy áskeri­men shaıqasynda kóp kómegi tıedi.

Jalpy, qazaq-jońǵar qaty­nas­tarynyń alǵashqy 20 jyldaı kezeńindegi eki jaq­tyń qaty­sýymen bolǵan iri oqıǵalar sa­ny úsheý. Birinshisi, joǵaryda atap ótken 1635 jylǵy qazaq-jońǵar shaıqasy jáne Jáńgir sultannyń jońǵar tutqynyna túsýi bolsa, ekinshisine – 1643 jy­l­ǵy qazaq-jońǵar shaıqasy jatady. Al úshin­shi iri oqıǵa, ol – 1652 jylǵy Jáń­gir han qaza tabatyn shaıqas. Qarap otyr­saq, osy úsh oqıǵaǵa Jáńgir tikeleı qa­ty­syp, oqıǵalardyń basynda júrgen eken. Jáńgir hannyń ómirine qatysty eń kóp kezdesetin málimetke – 1643 jyl­ǵy­ shaıqas týraly málimet jatady. Bul kez­de Jáńgir áli sultan dárejesinde bo­latyn. Jońǵarııaǵa baryp kelgen orys elshileriniń esepterinde onyń dáre­je­sin sultan dep jazady. Mysaly, 1640 jyly qyrkúıek aıynda jońǵar qontaıshysynyń ordasynda qazaq sultany Jáńgir sultannyń elshisi bolǵandyǵyn orys derekteri habarlaıdy.

1643-1644 jylǵy qazaq-joń­ǵar soǵysy týraly eń alǵashqy habardy G.Ilın beredi. Ol 1644 jyly aqpan aıynda Batyr hon­taıshynyń ordasynan To­bolskige qaıtyp oralyp, voevoda Kýrakınge osy soǵys týraly baıandaıdy. Dál osy jyly jáne sol aıda Tobolskige kelgen oırat kósemderiniń biri Abylaı taı­shynyń elshisi Bahtyıdyń habar­lamasynda da 1643-1644 jyl­ǵy qazaq-jońǵar soǵysy týraly aıtylyp, ol da G.Ilınniń málimetin rastaıdy jáne ony tolyqtyra túsedi. Eki málimettiń úzindileri I.Iа.Zlatkınniń monografııasynda keltiriledi.

Batyr hontaıshynyń qazaq­tarǵa qarsy joryǵy 1643 jyl­dyń qysynda bastalyp, 1644 jyldyń jazyna deıin sozylady. Jońǵar bıleýshisi jaǵynda kóptegen oırat taıshylary, Halha bıleý­shi­siniń uly Ombo-Erdenı bolyp, jalpy sany 50 myń ásker joryqqa shyǵady. Bul joryqqa Jáń­girdiń odaqtastary Hundýlen taıshy, Dalaı taıshynyń uldary qatysýdan bas tartqanyn elshi Bahtyıdyń málimeti dáleldeıdi. Bir qyzyǵy, G.Ilınniń dereginde Batyr hontaıshynyń Jáńgir sultanǵa qarsy attanǵandyǵy basa aıtylady. Sol kezdegi qazaq hany Jáńgirdiń aǵasy Jánibek bolsa da, ol týraly eshkim de sóz qylmaıdy. Barlyq derekte tek Jáńgir sultannyń esimi ǵana baıan­­dalady.

Jáńgir sultan jońǵar áske­riniń qazaq­tarǵa qarsy daıyn­dyǵynan habardar bolǵan sııaq­ty. Muny Jáńgirdiń Hundý­len taıshy­men dostyǵynyń nátı­jesi dep bilý kerek. Jáńgir sul­tan Batyr hon­taıshynyń jo­ryq baǵytyn da aldyn ala bilip, olarǵa qarsy turatyn yńǵaı­ly jerdi tańdap ta alady. Samar­qandaǵy dosy Jalańtós batyrǵa da habar jiberedi. О́zi 600 adam­dyq áskerimen jaý áskerine qar­sy attanyp ketedi. Jońǵar áske­riniń baǵytyndaǵy tar taý shat­qalynyń ishinde or qazdyryp, onda myltyqpen qarýlanǵan 300 jasaǵyn qaldyrady da, ózi qalǵan áskerimen qarsy bettegi tastardyń artyna jasyrynady. Hontaıshy áskeri ordadaǵylarǵa jaqyndaǵanda Jáńgirdiń 300 jasaǵy olarǵa oq atyp betin qaı­tara­dy. Ekin­shi jaqtan sul­tannyń ózi soq­qy­ beredi. Shat­qaldyń óte tarly­ǵynan qal­maq áskeri san­dyq artyq­shylyǵyn paı­dalana almaıdy, erkin qımyldaýǵa múm­kin­dikteri bolmaıdy. Batyr hontaıshy eki ret shabýyl jasaıdy, biraq ol ekeýi de eshqandaı nátıje bermeıdi. Sol kezde Sa­marqan ákimi Jalańtós batyrdyń 20 myńdyq áskeri de kelip jetedi. 10 myń­daı­ adamynan aıyrylǵan jońǵar áskeri keri sheginýden bas­qa amal tappaıdy. Bul soǵys Jáńgir sultannyń ataq-abyroıy men bedelin qalaı asqaqtatsa, Batyr hon­taı­shynyń bedeline solaı zor nuqsan keltiredi.

Orys elshisi men jońǵar el­shisiniń jazbalaryna qaraǵanda, Batyr hontaıshy bul joryqtan eline 1644 jyldyń shilde aıyn­da oralǵan. Kele sala Jáńgir men Jalańtósten kek alý úshin jańa joryqqa qatty daıarlanady. Sonymen birge 1643 jylǵy joryqqa qatysýdan bas tartqan Hundúlen taıshy bastaǵan qar­sylas topty jazalaýdy da oılastyrady. Osyǵan baılanysty ol Kýznesk ýezinen kóptegen qa­rý-jaraq satqyzyp alady. Biraq nege ekeni belgisiz, Batyr hon­taıshynyń kelesi jylǵa jospar­laǵan Jáńgirge qarsy jo­ryǵy júzege aspaı qalady. Biz­diń oıymyzsha, onyń eki sebebi bolǵan sııaqty. Birinshi sebep – Jońǵarııanyń óz ishindegi saıa­sı jaǵdaıdyń ýshyǵyp ketýi bolsa kerek. Hontaıshynyń qar­sy­lastaryn jazalaýǵa kirisýi ony Hundúlen taıshymen ashyq shaı­qasqa shyǵýyna alyp keledi, biraq hontaıshy óz maqsatyna jete almaıdy. Mundaı jaǵdaıda qazaq­tarǵa qarsy jańa joryq jasaý ony taǵy da masqara jeńiliske áke­leri sózsiz edi. Al ekinshi sebepke jatatyn jaǵdaıǵa – osy kezden bastap Jáńgirdiń búkil qazaqqa han bolýy – Batyr hontaıshyny jańa soǵysqa barýdan bas tartqyzǵan.

Jáńgirdiń dál qaı jyly han bol­ǵa­ny belgisiz. Osyǵan baılanysty T.I.Sultanov mynadaı pikir bildiredi: «Aǵasy Jánibek hannyń óliminen keıin sha­mamen XVII ǵasyrdyń 40- jyldarynyń or­tasyna taman Jahanger búkil qazaqqa han bolady». Biz de osy pikirge qosyla oty­ryp, Jáńgirdiń taqqa otyrǵan kezin 1643-1644 jyl dep sanaımyz. Handyq bılik­ke kelgenge deıin-aq qazaq qoǵamy ishin­de óte zor bedelge ıe bolǵan Jáńgirdiń aǵasynan keıin Túrkistandaǵy han taǵyn ıelengendigi zańdy qubylys.

1611-1642 jyldary Maýe­ren­nahr­da bılikte bolǵan ataq­ty Imam­­qulı han­ qaıtys bol­ǵannan keıin Buhara taǵy­na onyń inisi Nadır­muhammed han (1642-­­1645jj.)­ otyrady. Jáńgir hannyń ári dosy, ári qarýlas serigi Jalań­tós batyr osy jyldary Orta Azııanyń iri qala­la­rynyń biri – Samarqan qalasynyń ákimi bolatyn. Sonymen birge ol sol kezeńde Maýerennahrdyń saıası ómirindegi iri kórnekti tul­ǵalardyń biri bolyp sanalatyn. Ol 30 jyldan astam ýaqyt boıy Imam­qulı hanmen jaqyn bolady jáne ashtarhanılyq áýlettiń jas ókilderine atalyq qyzmet atqarady. Onyń mundaı qyzmeti men bedeli Qazaq handyǵy men ashtarhanılyq áýlet arasyndaǵy qarym-qatynastardy retteýge, jaqyndastyrýǵa kóp kómegin tıgizedi. Kezinde Esim hannyń bir qyzy Imamqulı hanǵa uzatylsa, keıin kele áýletter arasyndaǵy týystyq baılanys­tar odan ári jalǵasyn tabady da, XVII ǵasyr­dyń 40-jyldary Jáńgir han­nyń bir qyzy bolashaq Buhara hany, Jalańtós batyrdyń tárbıelenýshisi Abd al-Azız sultanǵa uzatylady. Jáńgir han men Jalańtós batyr arasyndaǵy ózara túsinistik pen syılastyqqa, dostyqqa negiz­delgen qarym-qatynas 1643-1644 jyl­dan keıin de, ıaǵnı Jáńgirdiń han taǵyn ıelengeninen keıin de tereń damıdy. Tipti ol qaty­nas eki el arasyndaǵy saıası baı­lanystarǵa da tikeleı áserin tı­gizedi. Nadırmuhammed hannyń úlken uly, Jalańtóstiń shákirti Abd al-Azızdiń 1645 jyly han taǵyna kelýine tikeleı bolmasa da janama Qazaq handyǵynyń qatysy bar. Al odan keıin 35 jyl boıy Abd al-Azız hannyń taqta otyrýyna onyń qazaq eli­men dostyq qatynastarǵa negiz­delgen saıasat júrgizýi de áser etse kerek. Osy jerde bir aıta keter­lik nárse, Abd al-Azızdiń bılik­ke Nadırmuhammed han taq­tan kúshtep ketirilgennen keıin kelýi. Jergilikti saıası kúsh­­terdiń Nadırmuhammed han­ǵa narazylyǵy, (onyń ishin­de Ja­lańtós ba­tyrdyń da bolýy múmkin) taqqa basqa úmitker­lerdi otyrǵyzýǵa alyp keledi. Úmit­kerler ishinen Jáńgir han­nyń kúıeý balasy jáne Jalańtós batyrdyń shákirti Abd al-Azız jeńip shyǵady. Oǵan basqa da faktorlarmen birge Jáńgir men Jalańtóstiń yqpaldary da áser etken deýge tolyq negiz bar. Al Abd al-Azız han bılik qurǵan jyldary qazaq­tar­men­ qarym-qatynas beıbit túrde damıdy. Jazba derek málimetterinde eki el ara­synda este qalarlyqtaı soǵystar, urys-shaıqastar kezdespeıdi. Mundaı beıbit qatynastardyń bastaýynda Jáńgir han­nyń ashtarhanılyq áýletpen júrgizgen beı­bit, týys­tyq saıasaty jatyr dep tolyq senim­men aıta alamyz.

Keıbir tarıhı ádebıetterde 1652 jyl­ǵy qazaq-jońǵar soǵy­sy jeke, eki el ara­syndaǵy kezek­ti soǵystyń biri dep qa­ras­tyrylady. Máselege tereńirek úńil­sek, onyń 1643 jylǵy qazaq-jońǵar soǵy­sy­nyń jalǵasy eken­digine kóz jetkizemiz. Bu­ǵan deıin joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, 1643-1644 jylǵy jeńilisten keıin Batyr hontaıshy Jáńgirden kek alý úshin jańa soǵysqa da­ıyndalady. Ol úshin oǵan aldy­menen Jońǵarııadaǵy Jáńgirdiń odaq­tas­tary – Hundúlen taıshyny, Dalaı taı­shy­nyń ulda­ryn jeńý kerek bolatyn. Joń­­ǵa­rııanyń eki saıası serkesi arasyn­daǵy kelissózder nátıje bermeı, qa­tynas ýshyǵa túsedi de, aqyry 1646 jyly ol áske­rı qaqtyǵysqa ákep soqtyrady. Jáń­gir hannyń odaqtasy sol qaqtyǵysta 250 adamynan aıyrylady da, sheginýge máj­búr bolady. 1647 jyly Zaıa Pandıta soǵy­sýshy jaqtardy tatý­lastyrýǵa kúsh salady. Olar­dy bir-birimen jolyqtyryp, betpe-bet sóılestiredi. Biraq ol oıdaǵydaı nátıje bermeıdi.

Odan keıingi jyldary jońǵar taıshylary arasynda birneshe jylǵa sozylǵan qaqtyǵystar Batyr hontaıshyǵa qazaqtarǵa qar­sy attanýǵa qolbaılaý jasaıdy. Biraq ta jońǵar bıleýshileri jańa joryqqa daıarlyǵyn toqtat­paıdy.

Batyr hontaıshynyń qazaq­tarǵa jo­ry­ǵy­ aqyry 1652 jyly júzege asady. Oǵan qarsy Jáńgir hannyń ózi qazaq áskerin bastap shyǵady. Biraq derek málimetteri urystyń qalaı júrgeni týraly baıandamaıdy. Tek Batyr hontaıshynyń odaqtasy, hosho­ýyt taıpasynyń kósemi, Ochır­tý-Sesen hannyń 17 jastaǵy uly Galdamnyń Jáńgir handy ól­tirgenin ǵana aıtady. I.Iа.Zlat­kın derek málimetine súıe­nip, Jáńgir han jekpe-jekte Gal­damnan jeńilip óltirildi dep jaza­dy. Biraq mun­daı málimetke sene qoıý qıyn. О́ıtkeni urys bastalar aldynda jekpe-jekke tek eki jaqtyń myqty, senimdi batyrlarynyń ǵana shyǵatyny belgili. Al Jáńgir hannyń qalaı qaza tapqany týraly biz, ózindik oıla­rymyzdy ortaǵa salyp kó­relik.

1643-1644 jylǵy soǵysta ora­san kóp qolmen jeńilis taýyp, masqara bolǵan Batyr hontaıshy 1652 jylǵy joryqta qalaı bolsa da Jáńgir handy óltirýge bel býǵan. Sol úshin de ol arnaıy mergen-sadaqshylardan adamdar daıar­lap, olarǵa urystyń qyzǵan kezinde qazaq hanynyń janyna múm­kindiginshe jaqyn baryp, ól­tirýdi tapsyrǵan. Bul tapsyrmany jo­ǵaryda esimin atap ótken 17 jastaǵy Galdam oryndap shyqqan.

Endi bir-eki aýyz sóz, Jáń­gir han­nyń urpaqtary týraly bolmaq. Qolymyzda bar mate­rıal­dar Jáńgir hannyń eki qyzy jáne úsh uly bolǵandyǵyn aıtady. Onyń basqa da ul-qyz­dary bolýy múmkin, biraq olar jóninde eshbir derekte aıtyl­maıdy. Joǵaryda aıtyp ótke­nimizdeı, Jáńgir hannyń derekterde kezdesetin eki qyzynyń biri – ashtarhanılyq Abd al-Azız han­ǵa, ekinshisi – Shyǵys Túr­kist­an­da­ǵy shaǵataılyq Ab­dollah hannyń uly Jolbarys hanǵa uzatylady.

Jáńgir hannyń uldarynyń úlkeni – Appaq (Abaq) sultan. Jáń­gir hannyń tusynda onyń qazaq elshiligi quramynda Shyǵys Túr­kistanǵa barǵany Shah Mah­mud shorostyń dereginde aıtylady. Kelesi uldarynyń biri – Táýekel sultan. Ol qazaq tarıhynda – Táýke, Áz Táýke degen esimmen qalady. Táýkeniń de ákesiniń handyq bıligi tusynda alǵash ret qazaq elshiligimen Shyǵys Túr­kistanǵa barǵany belgili. Sh.Qu­daıberdiulynyń materıaldarynda Jáńgir hannyń taǵy bir ulynyń esimi atalady. Onyń esimi – Ýálıbaqı. Ol Úrgenishtegi Ǵaıyp hannyń qyzynan týǵan delinedi jáne qalmaq áıelden týǵan Táýke áke­sinen soń taqqa otyrǵanda, ók­pelegen Ýálıbaqı Úrgenishtegi Ǵaıyp hanǵa ketip qalǵan edi delinedi.

Osylaısha, Jáńgir han qazaq tarıhynda jarqyn isterimen qalyp, onyń esimi qazirgi kezeńdegi qazaq halqy úshin otansúıgishtik pen janqııarlyqtyń, batyrlyq pen erliktiń sımvolyna aınalyp otyr. Bolashaqta Jáńgir hanǵa qatysty tyń derekter men materıaldar onyń tarıhı tulǵasyn odan ári asha túsedi degen oıdamyz.

 

Bereket KÁRIBAEV,

UǴA korrespondent-múshesi,

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Atyraý: 50 adamǵa ystyq tamaq jetkizdi

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Úkimet otyrysy ótip jatyr

Úkimet • Búgin, 09:20

Uqsas jańalyqtar