Oqıǵa • 12 Naýryz, 2020

Qyzylaǵash aýyly: oqıǵadan keıingi on jyl

243 retkórsetildi

Ádette, Jetisýǵa kóktem erte keletin. Biraq sol tusta qystyń yzǵary uzaqqa sozylyp, kún raıy qyryq qubyldy. Tolassyz jaýǵan jańbyrdyń aıaǵy qarǵa aınaldy. Taýdaǵy qoıma men oıdaǵy ózenderge jınalǵan ylǵal kólemi kóbeıip, qarǵyn sý qateri arta tústi. Bul 2010 jyldyń yzǵarly kóktemi bolatyn. Iаǵnı, osydan týra 10 jyl buryn Almaty oblysynyń Aqsý aýdanyna qarasty Qyzylaǵash aýyly aýmaǵyndaǵy sý qoımasy jarylyp, etekte oryn tepken eldi mekendi sý shaıyp ketken edi. О́kinishtisi, apattan adam shyǵyny bolyp, tutas aýyldaǵy turǵyn úıler qırap qaldy...

Qazir apatty bastan ótkergen adamdardyń esine jıi túsetin sol qasiretti oqıǵa tarıh qoınaýyna enip ketti. Júrekke túsken jara jazylmasa da, kisi kóńilindegi dertti ýaqyt emdegeni anyq. О́ıtkeni, qazirgi Qyzylaǵash aýyly qaıta túlegen, jańǵyrǵan mekenge aınalǵan. Jan basy kóbeıip, mal basy ósip qalypty turmys-tirshilik yrǵaǵyna túsken aýylǵa arnaıy baryp, eldiń jaıymen tanysyp qaıtqan edik. Ol jaıynda sál keıinirek baıandaıtyn bolamyz. Aldymen on jyl burynǵy apatty oqıǵa jaıynda aıtpaqpyz.

Jalpy, jurtty áli kúnge deıin «Qyzylaǵash apatynyń aldyn alý nege múmkin bolmady?» degen saýal mazalaıtyny anyq. Mamandar bul oqıǵanyń sebebin taý arasyndaǵy tospanyń salyný kezeńinen bastap izdegen durys deıdi. Al sý qoımasynyń qurylysy 1986 jyly bastalyp, 1993 jyly aıaqtalǵan eken. Negizgi jobany sovet ınjenerleri jasap, alyp eldiń aýyl sharýashylyǵyn gúldendirý jolyndaǵy jospardy oryndaýǵa kúsh salǵany anyq. О́ıtkeni, sol tusta qant qyzylshasyn ósirýge erekshe kóńil bólinip, tátti túbir alqaptaryn kóbeıtý mindeti turdy. Mysalǵa, Aqsý aýdany boıynsha egilgen qyzylshanyń 50 paıyzy osy Qyzylaǵash aýylyna tıesili bolypty. Alaıda, Sovet odaǵynyń taraýy bul maqsatty aıaǵyna deıin júzege asyrýǵa múmkindik bermedi. Esesine, Qyzylaǵash sý qoımasy da birneshe jyl qaraýsyz qaldy. Úkimet bul tospaǵa 1997 jyldan bastap qana nazar aýdarǵan eken. Keıin qoıma jekemenshiktiń basqarýyna berilgen. Bul jerde taý arasyndaǵy sý jınalatyn orynnyń áý bastaǵy jobalanýynda qatelik bolǵanyn aıtý paryz. Kezinde qoıma qurylysyna zertteý jasaǵan gıdrolog mamandar jartasty taý arasyna mundaı tospa salýǵa bolmaıtynyn aıtqan kórinedi. О́lkedegi taý jynystarynyń ereksheligi úlken kólemdegi sý qoryn jınaýǵa múmkindik bermeıtinin, túbinde jartastardyń arasyn aǵyn jyryp ketetinine deıin dálelmen kórsetilipti. Biraq, bul eskertpege eshkim qulaq aspaǵan eken. Sonyń kesirinen arada 30 jyl ótkennen keıin Qyzylaǵashta apat boldy. Sol qateliktiń saldary aýyr tragedııaǵa ulasyp, 45 adamnyń ómirin jalmady...

Jalpy, Qyzylaǵash sý qoımasynyń syıymdylyǵy 42 000 000 kýb shamasynda bolǵan. Al tospa jarylǵan kóktemde qoımada jınalǵan sý kólemi 46-48 mıllıon kýbtan asyp ketken degen pikir bar. Sondaı-aq, keıin buzylǵan tospany zerttegen mamandar áýelgidegi qurylystyń talapqa saı emestigin anyqtap, tospa qabyrǵalaryn bekitýge arnalǵan temir qursaýdyń bolmaǵanyn jáne qurylysqa qajetti sementtiń de josparlanǵan kólemnen az mólsherde quıylǵanyn qujat júzinde dáleldegen. Demek, ýaqyt óte kele Sovet odaǵy kezindegi qateliktiń zardaby báribir shyǵatyn edi. Apatty jaǵdaı 2010 jyldyń 11 naýryzy kúni bastalǵan. Sý sharýashylyǵy mamandary men aýyl azamattary óz kúshimen qoımadaǵy sý mólsherin azaıtýǵa tyrysqanymen, oqıǵanyń aldyn alý múmkin bolmady. Keshkilik qoımany buzyp, jaryp aqqan sý 18 mınýtta etektegi aýylǵa jetip, jolyndaǵynyń bárin jaıpap ótti. Derek boıynsha 2010 jyly Qyzylaǵash aýylyn 3 jarym myń adam meken etken eken. Aıaqasty bolǵan apattan 45 adam qaza boldy. О́kinishke qaraı, on eki balalyń kórer jaryǵyn aǵyn sý jalmady. On myńǵa jýyq irili-ýaqty mal basy qyryldy. Sýǵa ketken, búlingen kólik, dúnıe-múlikte esep joq edi. Alapat aǵyn 146 turǵyn úıdi tolyǵymen aǵyzyp áketip, 251 úıdi qıratyp ketti. Al 122 jeke úı qulamaı, aman qalǵan eken. Keıin  aýyl tolyqtaı qalpyna kelip, turǵyndar túgeldeı baspanamen qamtyldy. Jańadan salynǵan nysandardan bólek, barlyq ǵımaratqa kúrdeli jóndeý jasalǵan.

Osy qıyn kúnderde Qyzylaǵash turǵyndarynyń qasiretin muqym qazaq eli birge kóterdi. Jetisý jurtynan bólek elimizdiń barlyq oblysynan qaıyrymdylyq kerýenderi jolǵa shyǵyp, adamdar arnaıy ashylǵan qorǵa qarjy aýdaryp jatty. Esep boıynsha aýyldy qalpyna keltirýge 8 mıllıard teńge shamasynda qarajat jumsalǵan eken. Bul qarjyda ár qazaqstandyqtyń úlesi bar desek, qatelespeımiz. Al syn saǵatta Qyzylaǵash aýylyna aldymen jetip, qutqarý jumystaryn uıymdastarǵandardyń bir – Almaty oblysynyń qazirgi ákimi Amandyq Batalov bolatyn. Ol kezde oblys ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan basshy on jyl burynǵy oqıǵany oı eleginen ótkizdi.

- Qyzylaǵashtaǵy oqıǵa meniń ómirimde óshpes iz qaldyrǵan, eske alýǵa qınalatyn oqıǵa retinde saqtalyp qaldy. Ol kezde oblys ákiminiń birinshi orynbasary edim. Aýyldy sý aldy degen habar jetisimen, Qyzylaǵashqa keldik. Jaǵdaı óte aýyr boldy. Keshe ǵana jaınap turǵan aýyldan dym qalmaǵan eken. Sýdyń tereńdigi adamnyń keńirdeginen keledi. Barlyǵymyzda bir ǵana maqsat boldy: adamdardy qutqaryp, qaýipsiz jerge kóshirýge kiristik. Turǵyndardyń deni sý kelmeı turyp aýyldan shyǵyp úlgergen eken. Qulaqtanyp úlgermegender sý astynda qalypty. Aǵyn basyp kirgen kezdegi alańsyz uıqyda jatqan adamdardyń jaǵdaıyn elestetýdiń ózi qorqynyshty. Sý tómenge qaraı qatty jyldamdyqpen aǵyp jatyr. Ol jaqta da aýyldar bar ǵoı. Eń jaqyny Eginsý edi. Kólikpen júrý múmkin emes. Dereý tótenshe jaǵdaı qyzmetiniń tikushaǵymen Eginsý aýylyna ushyp shyqtyq. Aýyldy sý ala bastapty. Tikushaqty bıikteý jerge qondyryp, aýylǵa kirdik. Turǵyndardyń úreılengeni sonsha, bireýdi bireý bilip bolmaıdy. Kómek kelgenin kórgender tikushaqqa umtyldy. Qarııalar men balalardy, áıelderdi birinshi kezekte jónelttik. Áli esimde, 8 oryndyq tikushaqqa 10-12 adamdy otyrǵyzyp, birneshe reıs jasadyq. Er-azamattardy qarsylyq kórsetkenine qaramastan keıingi kezekke qaldyryp, aýylda eshkimniń qalmaǵanyna kóz jetkizip almaq bolǵanmyn. Sóıtsem, úılerdiń birinde aıaǵy aýyr kelinshek qalyp qoıypty. Ony qoltyǵynan demep tikushaqqa jetkende, bir bos oryn ǵana qalypty. Oılanyp jatpastan taǵy bir-eki jigitti kúshtep túsirip, júkti áıeldi mingizip jiberdik. Osylaısha, tutas aýyldy qaýipsiz orynǵa kóshirdik, - dep eske alady oblys ákimi Amandyq Batalov.

12 naýryz kúni Qyzylaǵash aýylyn shaıyp ótken aǵyndy sýdyń deńgeıi tómendegenimen, kún raıy kúrt sýytyp, qar jaýyp, boran soǵa bastaǵan. Sýdan qashyp bıikteý tóbe basyn panalaǵan jandarǵa yzǵarly aýa raıy taǵy bir qater bolyp tóndi. Endi adamdardyń sýyqtan úsip ketpeýi úshin kúres bastaldy. Jol talǵamaıtyn áskerı kólikter taýǵa qaraı bosyp, bas saýǵalaǵandardy izdep, qutqarýǵa kiristi. Qyzylaǵash aýylynan 8 shaqyrymda sharýa qojalyǵynyń qystaǵy bar edi. О́zi yldıda, aǵynnyń jolynda eken. Qutqarý jumystaryna basshylyq jasap júrgen Amandyq Batalovqa shopannyń týystary qystaqta bir otbasy qalǵanyn, aralarynda kishkene bala bar ekenin aıtyp, kómek surapty. Dereý eki kólik jolǵa shyǵady. Oıpatqa túsken saıyn sý tereńdep, batpaq qalyńdaı bergen. Jol talǵamaıtyn áldi kóliktiń ózine júrý muń boldy. Ekinshi kóliktegi qutqarýshylar toby ary qaraı júrýdiń múmkin emestigin aıtyp, bosqa ýaqyt joǵaltpaı keri qaıtýdy usynǵan eken, Batalov buǵan kónbepti.

- Qaıtkende de qystaqqa jetýimiz kerek boldy. «Jigitter, onda jas náreste bar eken. Eger myna túrimizben biz qutqara almasaq, erteń elge ne betimizdi aıtamyz? Táýekel, tarttyq...» dedim kóliktegilerge. Kóz aldymda jylaǵan balanyń beınesi ketpeı turyp aldy. Kólik tizgininde jasy úlken adam eken, únsiz kelisti. Ekinshi kólikti keri qaıtaryp, alǵa jyljydyq. 8 shaqyrymǵa jetý muń boldy. Birese sý tereńdep, birese batpaq qalyńdap áreń kelemiz. Tereń or, jyraǵa túsip ketpes úshin shopyrǵa qyltıyp kóringen qamystyń ústimen júrý kerektigin aıtyp kelemin. Qamystyń boıy ary ketkende 1 – 1,5 metr bolady. Demek, sýdyń tereńdigi de sondaı bolýy tıis. Aýyr kólik teńselip keledi, ishinde dopsha domalaımyz. Bir sekirgende oń qolymdy esiktiń tutqasyna soǵyp aldym ba, tyzyldap áketip barady. Oǵan qaraıtyn ýaqyt pa, aqyry qystaqqa jettik. Kelsek, shynymen bir áýlet ajal aýzynda otyr eken. Áýlettiń anasy sábıin keýdesine qysyp alypty. Bizdi kórgendegi olardyń qýanyshyn aıtyp jetkizý múmkin emes edi. Qystaqtaǵy adamdar túnde kelgen sýdan dóńestegi monshany panalap, aman qalypty. Biraq, onyń ishine de sý kirgen. Qurǵaq zat joq. Kıim, tósek orynnyń bári sýǵa shylqyǵan. Úıdiń otaǵasy tipti muz bolyp qatyp, kesken dóńbekteı bolyp ketipti. Ony kólikke áreń kóterip salǵanymyz esimde, - dedi sóz arasynda Amandyq Batalov.

...Qyzylaǵash aýylyna arnaıy barǵan saparymyzda biz sol kúngi apatta qystaqty panalaǵan áýlettiń úıine soqtyq. Otaǵasy Janbolat Dáýkenuly on jyl burynǵy oqıǵany kúrsine otyryp eske aldy.

- Sumdyq oqıǵa boldy ǵoı. Aldynda «taýdaǵy qoıma jarylady eken, sý qaptaıdy eken» degen sóz shyqty. Biz aýyldan 8 shaqyrym qashyqtyqta edik. Úıde áıelim, 3 jasar qyzymnan basqa taǵy úsh inim de boldy. Alty adambyz, ári qystaqty tastaı qashý oıymyzǵa kelmedi, tipti mundaı jaǵdaıdy kútpedik. 12 naýryzǵa aınalǵan túnde, shamamen saǵat 1 shamasynda gúrildep sý keldi. Úı saman kirpishten salynǵan, eskileý edi. Sýǵa shydamaıtyny túsinikti. Jańadan salǵan monshany panaladyq. Qudaıǵa jalbarynyp, tas qarańǵyda otyrdyq. Monshaǵa sý kirdi. Áıel men balany tepkishekke shyǵaryp, ózim tikemnen tik turdym. Sý kóterile-kóterile keńirdegime deıin jetti. «Áı, ólgen jerimiz osy boldy ǵoı...» dep úreılensek te,  shydadyq. Eki saǵattaı ótkende sý qaıta bastady. Esikti ashyp, ishtegi sýdy aǵyzdyq. Bárimiz malmandaı sýmyz. Qyrsyqqanda, kún qaqap berdi. Sýyq jel kúsheıip, qar jaýa bastady. Ilip-alar qurǵaq kıimge balany orap, áreketke kiristik. Sodan tús aýǵansha shydadyq. Eger kómek taǵy birer saǵatqa keshikkende bárimiz sýyqtan úsip, qatyp óletin edik. Qazir oılaımyn, sol kezde sheıit bolǵan adamdardyń kóbi sýdan emes, qatty sýyqtan úsip ketken bolar dep. Bizdi qutqarýǵa kelgen kólikti kórgende qımyldaýǵa shamam joq edi. Kelgen adamnyń ákimniń orynbasary ekenin keıin bildim. «Sizdi bizge Qudaı jiberdi, bizdi qutqaryńyz, balany saqtańyzdar...» deı bergen ekenmin, - dedi bizge Janbolat Dáýkenuly.

Sol sumdyq oqıǵany bastan ótkergen 3 jasar Aıshýaq qazir aýyldaǵy orta mekteptiń 8-synybynda bilim alyp júr. Sabaqty úzdik oqıtyn Aıshýaq bolashaqta qazaq eliniń ásem tabıǵatyn álemge tanytyp, týrızm salasynyń damýyna qyzmet etetin maman bolǵysy keledi eken. О́zi shyǵarmashylyqqa jaqyn. О́leń jazady. Ol aýyldy sý shaıyp ketkenin, ózderiniń apattan aman qalǵanyn ata-anasynyń aıtýy boıynsha biledi. Bútin otbasyn ajal aýzynan qutqarǵan Amandyq Batalov keıin Aıshýaqqa «Sen apattan aman qalǵan qyzsyń, ǵumyryń uzaq bolady. Elińe, jerińe qyzmet et!» dep bata beripti. Aıshýaq ta Amandyq atasyna arnaǵan aq tilegin óleń joldaryna syıǵyzyp, jetkizgen eken.

Qyzylaǵash oqıǵasy adamdardyń ómir joly men taǵdyryna da óshpes iz qaldyrǵan tragedııa retinde este qaldy. Tipti qıyn-qystaý kúnder buryn ókpelesip, ajyrasqan jandardyń qaıta tabysýyna yqpal etipti. Áńgime ústinde oblys ákimi bir qyzyq jaıdy baıandap edi.

- Oqıǵadan keıin kelgen shyǵyndy eseptep, turǵyn úılerdi túgendep jattyq. Komıssııaǵa aýyl turǵyny Lıýdmıla Zaıseva degen áıel kelip aryzdandy. Oqıǵanyń aldynda kúıeýimen ajyrasýǵa aryz berip, ony qujat júzinde rásimdeýge úlgermepti. Biraq, buzylǵan úı ekeýine ortaq eken. Endi dúnıe múlikti bólgende tıetin úles boıynsha, ózine bir úı, kúıeýine bólek baspana berýdi surap kelipti. Men bulaı ete almaıtynymyzdy aıttym. Onyń zańdy negizi de joq edi. Kóz jasyn kól qylǵan áıelge «Úıińizdi qalpyna keltirýdiń bir joly bar, kelisseńiz, birinshi sizdiń úıdi jóndeımiz...» dep edim, ol ańtarylyp qaldy. «Kúıeńizben qaıta qosylyńyz. Úı ortaq bolady. Otbasyńyzdy saqtap qalasyz. Mal beremiz, múlikti túgendeımiz» dedim taǵy. Sodan únsiz shyǵyp ketti. Aqyry olar qaıta qosylyp, tabysty. Olardyń qart áke-sheshesi bar eken, maǵan arnaıy kelip, balalarynyń jarasyp ketýine sebep bolǵanym úshin rahmet aıtty. Al biz barlyq turǵyndarǵa bergen ýádemizde turdyq, - deıdi Amandyq Batalov.

Aýyl qalpyna kelip, el kóńili ornyna túskende Qyzylaǵashqa Elbasy Nursultan Nazarbaev kelgen edi. Osy saparda Tuńǵysh Prezıdent sol  Zaısevterdiń otbasyna soǵyp, Vladımır men Lıýdmılanyń úıinen dám tatqan bolatyn.

Sóz basynda qazirgi Qyzylaǵash aýylynyń qalypty damý jolyna túskenin aıttyq. Turǵyn sany 3025 adamǵa jetti. Aýyldyń analary demografııaǵa úles qosyp keledi, ótken jyly 85 náreste dúnıege kelipti.

- Aýylymyzda kóp balaly otbasylar qatary kóbeıip keledi. Jyl basynan beri 54 otbasy ataýly áleýmettik kómek alýǵa ótinish berip edi, qazir 34 áýlet bul kómekke qol jetkizdi. Mal basy da ósip jatyr. 184 sharýa qojalyǵy bar. Onyń elý tórti jer emip, egin salady. 3000 bas jylqy, 9853 bas iri qara óriste júr. Ýaq maldyń sany da 5 myń bastan asty. Bıyl sý qoımasy qoldanysqa beriledi. Bul aýyldaǵy sýarmaly egistiktiń kólemin arttyrýǵa sep bolmaqshy. Sharýa dóńgelense, turǵyndar jumys istep, tabys eselenedi, - deıdi Qyzylaǵash aýylynyń ákimi Aıdar Samıhov.

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar