Koronavırýs • 17 Naýryz, 2020

Koronavırýs paıda bolǵannan keıingi Almaty

138 retkórsetildi

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy koronavırýstyń dúnıejúzilik pandemııasyn jarııalap jatqanda jaǵalasyp, alǵashqy jaǵdaı Almatyda tirkelgeni barshaǵa aıan. Dál osy sátterde tótenshe jaǵdaıdyń jarııalanýyna baılanysty, Almatydaǵy jaǵdaı tómendegideı bolyp tur. Qysqasy, karantınge qatysty suraqtar kóp bolǵandyqtan, quzyrly mekemeler tómendegideı resmı túsiniktemeler berdi.

Barlyq qajetti medısınalyq, profılaktıkalyq jáne uıymdastyrý sharalary qabyldanyp jatyr.

Áleýmettik ál-aýqat basqarmasynyń vedomstvolyq baǵynysty uıymdar – halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy men Basqarmanyń aýdandyq bólimderi shtattyq rejımde jumysyn jalǵastyryp otyr.

Arnaýly áleýmettik qyzmetter usynatyn ortalyqtar boıynsha aıtar bolsaq, stasıonar jaǵdaıyndaǵy ortalyqtarda karantın jarııalandy, jartylaı stasıonar jaǵdaıynda – qyzmet alýshylar demalysqa taratyp jiberildi.

Stasıonar jaǵdaıynda (1407 adam):

  • «№ 1 arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy» - I, II toptaǵy psıhonevrologııalyq aýytqýy bar múgedekter – 686 adam;
  • «№ 2 arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy» - psıhonevrologııalyq aýytqýy bar 3 jastan 18 jasqa deıin bala-múgedekter – 128 adam
  • «№ 3 arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵy» - I, II toptaǵy múgedekter jáne qarttar – 284 adam;
  • 2 úkimettik emes uıym (psıhonevrologııalyq aýytqýy bar 18 jastan asqan múgedekter) – 40 adam.
  • «Turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryna arnalǵan Daǵdarys ortalyǵy» - 33 adam.
  • «Áleýmettik turǵyn úı dıreksııasy» - jalǵaz basty turatyn zeánetkerler men qarttar – 51 adam;
  • «Almaty qalalyq áleýmettik beıimdeý ortalyǵy» - 185 adam.

Jartylaı stasıonar jaǵdaıynda (927 adam):

  • «Almaty qalasy psıhonevrologııalyq aýytqýy bar bala-múgedekterge arnalǵan kúndizgi bolý ortalyǵy» ı 4 qosymsha bólimshesi - psıhonevrologııalyq aýytqýy bar 1,5 jastan 18 jasqa deıin bala-múgedekter – 202 adam.
  • «Áýezov aýdanynyń múgedekterdi ońaltý jáne beıimdeý ortalyǵy,» - bala-múgedekter, I, II toptaǵy psıhonevrologııalyq aýytqýy bar múgedekter – 57 adam;
  • «Almaly aýdanynyń múgedekterdi ońaltý jáne beıimdeý ortalyǵy» - bala-múgedekter, I, II toptaǵy psıhonevrologııalyq aýytqýy bar múgedekter – 68 adam;
  • 10 úkimettik emes uıym (psıhonevrologııalyq aýytqýy bar 3 jastan asqan balalarǵa - 481 adam jáne 18 jastan asqan – 119 adam) – barlyǵy 600 adam.

Qashyqtyqtan oryndalatyn jumysqa kóshken jaǵdaıda jumys isteý tártibi jumys ýaqytynyń esebi boıynsha QR Eńbek kodeksiniń 138-babyna sáıkes anyqtalady. Jalaqy tolyq kólemde tólene otyryp, jumys ýaqyty jumys berýshiniń aktisimen retteledi. Bul rette, Eńbek kodeksi jumys berýshini qashyqtan jumys atqarý úshin jaǵdaı jasaýdy mindetteıdi.

Anyqtama retinde:

138-bap. Qashyqtyqtan jumys isteý

  1. Qashyqtyqtan jumys isteý jumys prosesinde aqparattyq-kommýnıkasııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp, eńbek prosesin jumys berýshi ornalasqan jerden tysqary jerde júzege asyrýdyń erekshe nysany bolyp tabylady.
  2. Jumys berýshi jumyskerge kommýnıkasııa quraldaryn (baılanys quraldaryn) beredi jáne olardy ornatý men olarǵa qyzmet kórsetý jónindegi shyǵystardy kóteredi. Jumysker menshikti kommýnıkasııa quraldaryn turaqty negizde paıdalanǵan jaǵdaıda, jumys berýshi ótemaqy tóleıdi, onyń mólsheri men tóleý tártibi jumyskermen kelisim boıynsha belgilenedi.

Taraptardyń kelisimi boıynsha qashyqtyqtan jumys isteıtin jumyskerge jumys berýshi úshin jumysty oryndaýǵa baılanysty ózge de shyǵystar (elektr energııasynyń, sýdyń quny jáne jáne basqa da shyǵystar) ótelýi múmkin.

  1. Qashyqtyqtan jumys isteıtin jumyskerler úshin jumys ýaqytynyń tirkelgen esebi belgilenedi, ony baqylaý erekshelikteri eńbek shartynda aıqyndalady.

Qashyqtyqtan jumys isteý múmkin emes uıymdarda jumys berýshi- Eńbek kodeksiniń 70-babyna sáıkes tolyq emes rejım jumys kúnin engizýge quqyly, onda eńbek aqy naqty jumys istegen ýaqyty boıynsha tólenedi.

Anyqtama retinde:

70-bap. Tolyq emes jumys ýaqyty

  1. Eńbek shartyn jasasqan kezde, sondaı-aq eńbek qatynastary prosesinde jumysker men jumys berýshi arasynda jazbasha kelisim boıynsha tolyq emes jumys ýaqyty belgilenýi múmkin.

Osy Kodekste belgilengen qalypty uzaqtyqtan az ýaqyt, onyń ishinde:

1) tolyq emes jumys kúni, ıaǵnı kúndelikti jumys (jumys aýysymy) uzaqtyǵynyń normasyn azaıtý;

2) tolyq emes jumys aptasy, ıaǵnı jumys aptasyndaǵy jumys kúnderiniń sanyn qysqartý;

3) kúndelikti jumys (jumys aýysymy) uzaqtyǵynyń normasyn bir mezgilde azaıtý jáne jumys aptasyndaǵy jumys kúnderiniń sanyn qysqartý tolyq emes jumys ýaqyty bolyp esepteledi.

  1. Tolyq emes jumys ýaqyty jaǵdaılarynda jumys isteý jumysker úshin osy Kodekste, eńbek, ujymdyq sharttarda, kelisimderde belgilengen jyl saıynǵy aqy tólenetin eńbek demalysynyń uzaqtyǵyn, eńbek ótilin esepteýde jáne eńbek salasyndaǵy basqa da quqyqtaryn shekteýge ákep soqtyrmaıdy.
  2. Jumys berýshi júkti áıeldiń, úsh jasqa deıingi balasy (balalary) bar ata-ananyń bireýiniń (bala asyrap alýshynyń) jazbasha ótinishi boıynsha tolyq emes jumys ýaqytyn belgileıdi.

Eger mundaı rejım múmkin emes jáne jumys berýshiler óz qyzmetin toqtatýǵa májbúr bolsa, munda Eńbek kodeksiniń 112-baby basshylyqqa alynady - bos turyp qalý ýaqytyna aqy tóleý. Bul jaǵdaıda jumys berýshi qyzmetkerlerdiń jalaqysy eń tómengi jalaqy mólsherinen (42 500 teńge) kem bolmaıtyn mólsherde belgileıdi.

Degenmen, eger eńbek nemese ujymdyq shartta jazylǵan ózge talaptar bolsa, onda tóleý sol talapqa sáıkes júrgiziledi, biraq jalaqynyń eń tómengi mólsherinen tómen (42 500 teńge) bolmaýy tıis.

Anyqtama retinde:

112-bap. Bos turyp qalý ýaqytyna aqy tóleý

  1. Jumys berýshige jáne jumyskerge baılanysty emes sebepter boıynsha bos turyp qalý ýaqytyn resimdeý tártibi jáne bos turyp qalý ýaqytyna aqy tóleý talaptary eńbek, ujymdyq sharttarda aıqyndalady jáne jalaqynyń eń tómen mólsherinen kem bolmaıtyn mólsherde, al jumys berýshiniń kinásinen bolǵanda – jumyskerdiń ortasha jalaqysynyń keminde elý paıyzy mólsherinde belgilenedi.
  2. Jumyskerdiń kinásinen jol berilgen bos turyp qalý ýaqytyna aqy tólenbeýge tıis.

Tótenshe jaǵdaılarda jumys berýshi shtat sanyn qysqartýy múmkin. Bul jaǵdaıda jumys berýshi Eńbek kodeksiniń 131 babyna sáıkes bir aı buryn jumysshyny habardar etýi kerek jáne jumysshynyń ortasha jalaqysy mólsherinde ótemaqy tóleýi qajet.

Anyqtama retinde:

131-bap. Jumysynan aıyrylýyna baılanysty beriletin ótemaqy tólemderi

  1. Jumys berýshi mynadaı jaǵdaılarda:

1) jumys berýshi zańdy tulǵa taratylǵan ne jumys berýshi jeke tulǵa qyzmetin toqtatqan jaǵdaıda, jumys berýshiniń bastamasy boıynsha eńbek sharty buzylǵan kezde;

2) jumyskerlerdiń sany nemese shtaty qysqartylǵan jaǵdaıda, jumys berýshiniń bastamasy boıynsha eńbek sharty buzylǵan kezde;

3) jumys berýshi eńbek shartynyń talaptaryn oryndamaǵan jaǵdaıda jumyskerdiń bastamasy boıynsha eńbek sharty buzylǵan kezde bir aıdaǵy ortasha jalaqy mólsherinde jumysynan aıyrylýyna baılanysty ótemaqy tólemderin júrgizedi.

  1. Jumys berýshi jumys berýshiniń ekonomıkalyq jaı-kúıiniń nasharlaýyna ákep soqqan óndiris, oryndalatyn jumystar jáne kórsetiletin qyzmetter kólemi azaıǵan jaǵdaıda, jumys berýshiniń bastamasy boıynsha eńbek sharty buzylǵan kezde eki aıdaǵy ortasha jalaqy mólsherinde jumysynan aıyrylýyna baılanysty ótemaqy tólemderin júrgizedi.
  2. Eńbek, ujymdyq sharttarda nemese jumys berýshiniń aktisinde jumysynan aıyrylýyna baılanysty ótemaqy tóleminiń neǵurlym joǵary mólsheri kózdelýi múmkin.

52-bap. Eńbek shartyn jumys berýshiniń bastamasy boıynsha buzý negizderi

Jumyskermen eńbek sharty jumys berýshiniń bastamasy boıynsha jumyskerler sany nemese shtaty qysqartylǵan jaǵdaıda úzý múmkin.

53-bap. Eńbek shartyn jumys berýshiniń bastamasy boıynsha buzý tártibi

Eger eńbek, ujymdyq sharttarda habardar etýdiń neǵurlym uzaq merzimi kózdelmese, jumys berýshi osy Kodekstiń 52-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha eńbek shartyn buzý kezinde eńbek shartyn buzý týraly jumyskerdi keminde bir aı buryn jazbasha habardar etýge mindetti. Eńbek shartyn jumyskerdiń jazbasha kelisimimen buzý habardar etý merzimi ótkenge deıin júrgizilýi múmkin.

Eńbek sharty osy Kodekstiń 52-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen negiz boıynsha buzylǵan kezde, eger eńbek, ujymdyq sharttarda habardar etýdiń neǵurlym uzaq merzimi kózdelmese, jumys berýshi on bes jumys kúni buryn eńbek shartyn buzý týraly jumyskerlerdi jazbasha habardar etýge mindetti. Habardar etý merzimi taraptardyń kelisimi boıynsha jumys istelmegen ýaqytqa proporsıonaldy túrde jalaqy tóleýmen aýystyrylýy múmkin. Habarlamada jumys berýshi eńbek shartyn buzý úshin negiz bolǵan sebepterdi kórsetýge mindetti.

Osyǵan baılanysty, biz jergilikti atqarýshy organ retinde qaladaǵy kásiporyndardyń jumys jaǵdaıyn, qyzmetkerlerdi bosatýyn, jumys berýshilermen jumysshylardyń Eńbek kodeksin saqtaýyn kúndelikti monıtorıng júrgizetin bolamyz.

Sondaı-aq, atap ótý kerek, jumystan bosatylǵan jaǵdaıda, jumystan bosatylý sebepterine qaramastan, 6 aı ishinde azamattardyń jumysynan aıyrylýyna baılanysty áleýmettik tólemdi rásimdeýge quqyǵy bar (memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan). Tólem buryn alǵan jalaqysynyń 40% mólsherinde júrgiziledi. Ol úshin qalanyń Jumyspen qamtý ortalyǵynda jumyssyz retinde tirkelý qajet, ony qashyqtyqtan jdasaýǵa bolady, odan ári áleýmettik tólem jumysshynyń qatysýynsyz taǵaıyndalady.

Halyqty jumyspen qamtamasyz etý úshin «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy jumys isteıdi, baǵdarlama boıynsha 15 myńǵa jýyq adamdy qamtý josparlanýda (9 mlrd. teńge bólindi), 37,5 myń jumys ornyn ashý josparlanǵan, onyń ishinde 28 myń – turaqty.

Odan basqa, kópbalaly, az qamtylǵan otbasylardy qoldaý úshin belgili sharalar qabyldanǵan, mysaly mıkrokredıtteý jyldyq mólsheri 6-dan 4%-ǵa tómendetildi, merzimi 5-ten 7 jylǵa ulǵaıdy.

О́z bıznesin ashý úshin qaıtarymsyz granttar beriledi. Jumyssyz kópbalaly, az qamtylǵan otbasylarǵa mindetti kásipkerlik negizderi boıynsha kýrstardy (Bıznes bastaý) ótpeı-aq óteýsiz granttar beriletin bolady. Bıylǵy jyly josparlap otyrǵan granttar sanyn 3 myńǵa deıin kóbeıttik (100-den 3000 adamǵa deıin, 200 AEK – 530 myń tg.). Sondaı-aq qoǵamdyq jumystar (3-ten 6 myń adam), jastar tájirıbesine (s 582 deıin 1082 adam) jospardy kóbeıtip jatyrmyz.

Biz halyqty jumyspen qamtýǵa járdemdesý is-sharalaryn qamtamasyz etý úshin, sondaı-aq qyzmetkerlerdiń bosatýyn baqylaýda ustaýǵa jáne olardy jumysqa ornalastyrý boıynsha ýaqtyly sharalar qabyldaýǵa barlyq quraldary paıdalanatyn bolamyz.

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar