Elbasy • 19 Naýryz, 2020

Elbasy jáne Atatúrik: 19 sanynyń tylsymy

704 retkórsetildi

Tereń tarıhtan taǵylym izdep tin tartsaq, ar jaǵynan tutas túrkiniń tuǵyry bıik tolaǵaı tulǵalarynyń sulbasy sán-saltanatymen atoılap shyǵa keletini belgili. Álde bizdiń taǵdyrymyz atalarymyz alyp-alyp basqan osynaý abat aımaqtan bir eli ajyramaı, kindigimizdiń qara shańyraqta baılanǵanynan ba, kim bilsin?

Baıyrǵy zamannan basynan talaı ǵasyr aýnatqan Uly Dalanyń baba túkti topyraǵy baýraıyna el qondyryp, túıe órkeshin yqtap, qart tarıhtan enshisin alǵan tamyrlas jurttyń bastaýhaty ispetti bolǵannan shyǵar, sirá. Áıteýir, bul uıyqtyń beıtanys, qıýa bir túkpirinen balbal tas kórsek te basymyzdy súıeı kep tabysa keterdeı kúı keshetinimiz taǵy ras. Tábárigi taýysqysyz tarıhtyń kómeıinde kúmbirlegen bul kádeli syr – sherli shejiremizdiń bastaýynda turǵan dana babalar men uly tulǵalarǵa degen alǵaýsyz qurmettiń de bir kórinisi.

Ámse tarıhty tulǵalar jasaıdy degen uǵym bar. Álimsaqtan belgili, ár dáýir uly arman jolynda ulty úshin maıdan atyryp, «halqy úshin túnde uıyqtamaǵan, kúndiz otyrmaǵan» uly perzentter ómirge ákelgen. Solardyń ushar basynda bir ýys topyraǵyn jaýyna taptatpaǵan Móde, Atılla, Bilge, Elteris qaǵandardyń erligi tarıh qoınaýynda áli de qordalanyp jatyr. Mysyrdy mysymen bılegen Beıbarys, apaıtós Alp-Arslan, áıgili Ámir Temir, bahadúr Babyr syndy batyr babalarymyz búgingi urpaqtyń sanasynda qattalyp qalǵan.

Nartulǵanyń ulylyǵy, ádette, kúrmeýi qıyn taǵdyrsheshti tusta táýekel etip taý qoparǵan eseli eńbeginiń aýqymdylyǵymen, eren erliginiń jemisti jeńisimen aıqyndalady. Osy turǵydan alǵanda, dúnıe astań-kesteń bolǵan alasapyran qym-qýyt shaqta jaýapkershilik arqalap, el úshin eńseli ister atqarǵan tegeýrindi tulǵalar qataryna XX ǵasyrdyń basynda Mustafa Kemal Atatúrik kelip qosyldy. Osman eliniń omyrtqasy maıysqanda, óz aldyna otaý tigip, Túrkııa memleketiniń irgetasyn qalaǵan Mustafa Kemal elin kúresinnen alyp shyqty.

Dáýir dońǵalaǵy aınalyp, júzjyldyqtar jalǵasyp, myńjyldyqtar toǵysqan XXI ǵasyrdyń basynda Uly dalanyń taǵy bir dańqty perzenti osy qutty kerýenniń kókjıeginen kórinip, kúlli álemge tanyldy. Ol – Elbasymyz Nursultan Nazarbaev, talaıly shaqta asqar taýdyń ushar basyndaǵy qyzyl tasqa tańbasyn qashap basqan tekti jurttyń mańdaıyna bitken, týyn asqaq ustaǵan ardaqty tulǵasyna aınaldy.

Bir-birimen ıyq tirese jalǵasqan taýlardyń shoqysy ispetti qos tulǵanyń taǵdyrly sheshimderi, memleket qurý jolyndaǵy bastamalary óte uqsas ekeni jıi aıtylady. Bul pikirge álemniń salmaqty saıasatkerleri kýálik bere alady. Máselen, 2009 jyly suhbattasqanymyzda Túrkııanyń Prezıdenti bolǵan áıgili saıasatker, marqum Súleımen Demırel osy uqsastyq týraly tebirene aıtyp edi. Táýelsizdik alý, memlekettiń irgesin qalaý, halyqtyń áleýetin arttyryp, ekonomıkasyn damytý, eseńgirep qalǵan eldiń eńsesin tiktep, qýatyn eseleý, astana aýystyrý, turaqtylyq pen tatýlyqty tý etip, beıbitshilik pen kelisimdi ornyqtyrý, túrli etnostardy uıystyra otyryp, irgeli ult qalyptastyrý, til men tarıhqa, mádenıet pen ónerge kóńil bólip, el rýhanııatyn órge súıreý, túrli reformalarǵa bastamashy bolý, zaıyrly qoǵam qurýǵa umtylyp, latyn álipbıine kóshýge qadam jasaý sııaqty qos tulǵaǵa ortaq kóptegen iri oqıǵanyń tizbegin sanamalap shyǵýǵa bolady. Azamat taqymy, at arqasy synalar eńký jolda eki tulǵa da súrinbedi. Atatúrik «túrik» ataýyn qaıta tiriltse, Elbasy túrki áleminiń basyn biriktirdi! Sondyqtan búginde Nursultan Nazarbaev esimi tek qazaq halqynyń ǵana emes, kúlli túrki jurtynyń maqtan tutar, tóńiregine toptasar tuǵyrly tulǵasyna – ortaq sımvolyna aınalyp úlgerdi!

Tabıǵattyń biz bilmeıtin tylsym qupııasy kóp, sondaı jumbaqtyń biri – sandardyń syry ekeni málim. Bul oraıda da qos tulǵanyń taǵdyrynda uqsas jaıttar kóp. Máselen, Atatúriktiń ómiri 19 sanymen tyǵyz baılanysty órilgen. Basqasyn aıtpaǵanda, 1919 jyly 19 mamyrda Samsýn qalasyna kelip kirgen Atatúrik osy sátten bastap jańa Túrkııanyń negizin qalady. Elbasymyz da taǵdyrly sheshimin 2019 jyly 19 naýryzda saǵat 19:00-de qabyldaǵany belgili. Buny kezdeısoqtyq deýge kelmes. Qurandy tápsirleýshiler 19 sanynyń qasıetine kóp úńiledi, ár súreniń basynda turatyn bismillá sóziniń 19 áripten turatynyn osyǵan dálel retinde aıtady.

Qasıetti sanmen bastalǵan bastama baıandy bolyp, Elbasymyz adam tanýda, kadr tańdaýda qatelespedi. Talaı synnan ótken serigi, halyqaralyq uıymdardyń tizginin ustaǵan, BUU-da basshylyq qyzmet atqarǵan Qasym-Jomart Toqaevqa tizgindi senip tapsyrdy. Senimge sert berip, baǵdaryn aıqyndaǵan Qasym-Jomart Kemeluly bir jyldyń ishinde sol sabaqtastyqtyń altyn arqaýyn jalǵaı otyryp, elimizdi bıikke bastap barady. Kósh kólikti bolsyn deımiz.

Sońǵy jańalyqtar

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 10:49

.Daǵdarys daýylyna tosqaýyl - J. Nurabaev

Ekonomıka • Búgin, 10:45

Fýtbol: Para aldy dep aıyptalýda

Sport • Búgin, 09:38

Úkimet otyrysy ótip jatyr

Úkimet • Búgin, 09:20

Kómek alý ońtaılandyrylady

Saıasat • Búgin, 08:25

Infeksııanyń taralý qarqyny tómendedi

Koronavırýs • Búgin, 08:05

Senimge serpin bergen málimdeme

Qoǵam • Búgin, 08:02

Alǵashqy vırtýaldy sot otyrysy

Saıasat • Búgin, 08:00

Ár azamat atsalysýy tıis

Rýhanııat • Búgin, 08:00

Koreıadan kelgen qyz

Rýhanııat • Búgin, 07:50

Irkilis bolmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Balalarymdy saǵynsam da...

Medısına • Búgin, 07:45

Qaýipti indetpen qalaı kúresýde?

Aımaqtar • Búgin, 07:45

Jemqorlyqpen kúres jalǵasyn tabýda

Saıasat • Búgin, 07:40

Apatpen oınamaıyq, oılanaıyq aǵaıyn...

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Jeńildetilgen nesıe jetken joq

Ekonomıka • Búgin, 07:38

Kıdim kamzol

Rýhanııat • Búgin, 07:35

Daǵdarys daýylyna tosqaýyl

Ekonomıka • Búgin, 07:35

Fermerler ýaqytpen sanaspaıdy

Saıasat • Búgin, 07:35

Tótenshe toqsan

Qoǵam • Búgin, 07:30

El ekonomıkasy eleýsiz qalmaıdy

Saıasat • Búgin, 07:30

Sý tasqyny bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 07:28

Jumys isteý úshin qajetti jabdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Halyqtyń birtutastyǵy

Tanym • Búgin, 07:16

Pálsapa – Bekzat sana

Rýhanııat • Búgin, 07:15

Daladaǵy dúbirge daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:15

Baǵany turaqtandyrýda oń nátıje bar

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Uqsas jańalyqtar