Elbasy • 20 Naýryz, 2020

El aldyndaǵy eńbegi ólsheýsiz

99 retkórsetildi

Táýelsizdikti alýdan ony saqtap, baıandy etý áldeneshe ese qıyn. Azattyq halyqqa qanshalyqty qýanysh, baqyt syılasa, ony baıandy etý úshin sonshalyqty ter tógip, kún-tún demeı, nebir qıynshylyqtardy jeńip eńbek etý kerek bolady. Burynnan qalyptasqan baıyrǵy memleketterdiń de problemalary az emes. Bizdiń elimiz osynaý eseıý jyldary ishinde kezdesken kóptegen synaqtarǵa laıyqty shydamdylyq kórsetip, jeńe bildi.

Odaq ydyraǵannan keıin Qazaq­stanǵa tıgen basty mura aýqy­my jaǵynan kóz kórip-bil­megen júıeli daǵdarys boldy. Bizdiń enshimizge kúıregen ekono­mıka, basqarýdyń eskilikti júıe­si jáne qol-aıaǵy qursaýly mem­lekettik apparat tıdi. Bul biz bastan ótkergen alǵashqy eń aýyr da sozylmaly barlyq sala­daǵy daǵdarys edi. Sol kez­de bizge qıynshylyqtarǵa tótep berip qana qoımaı, sonymen birge makro­ekonomıkalyq turaq­ty­lyqty qamtamasyz etip, uzaq merzimdi strategııalyq maqsattar qurý úshin negiz qalaýǵa jaǵdaı jasaǵan betburystyq sıpattaǵy refor­malardy júrgizý kerek bol­dy. Menińshe, sol refor­ma­lar­­dyń arqasynda, qazir biz­de ekono­mıkalyq sana men jeke­men­shik uǵymy qalyptasty. Al endi ǵana azattyq alǵan táýel­­siz jas memleketti qurý, onyń kúr­meýi qatty kúrdeli túıin­derin durys sheshe bilý eldiń bola­shaqtaǵy taǵdyryn aıqyn­daıtyny sózsiz.

Qazaqstan tarıhynyń jańa dáýiri Táýelsizdik alǵan kúninen bas­talady. Táýelsizdik – uly uǵym. Mıllıondaǵan halqy bola tu­ra, táýelsizdikti armandaýmen ót­ken, búgingi kúni de táýelsizdik kózi­nen bul-bul ushyp, sol kúndi ar­man qanatyna baılap, kúres jolyn­da júrgender qanshama. Táýel­siz halyqtyń boıynda qýa­nysh­tan, ǵasyrlar boıy ańsa­ǵan ar­many­nyń oryndalýy­nan týyndaıtyn orasan zor erik-jiger, qulshynys, shabyt, ja­sam­pazdyq paıda bolady. Bir sózben aıtqanda táýel­sizdik de­geni­miz – durys ba­ǵyt-baǵ­dar berilse, taý qoparar kúsh. Osyny durys paıdalana bil­­gen N.Á.Nazarbaev táýelsiz Qazaq­­stannyń Prezıdenti qyz­meti­ne taǵa­ıyndalǵannan bas­tap Qazaq­stannyń saıası jáne eko­nomıkalyq derbestigin ny­ǵaıtýǵa baǵyttalǵan batyl da belsendi zor qadamdar jasady. Qazaqstannyń táýelsizdigin alǵan alǵashqy kúnnen-aq mem­le­kettiń syrtqy saıasatyn negizdeý basty mindettiń birine aınaldy. Eń birinshi elimizdiń 14,5 myń shaqyrym shekarasyn shegen­dep, Qytaı, Reseı sııaq­ty alyp memlekettermen, О́zbekstan, Qyr­ǵyz­stan, Túrik­menstan tárizdi baýyrlas eldermen tatý kórshilik qatynas jolǵa qoıyldy. Ýaqyt talabyna saı júrgizilgen syndarly saıasattyń nátıjesinde qysqa mer­zim ishinde memleketimiz álem­dik qoǵamdastyqqa berik enip, ózin beıbitsúıgish, táýelsiz, qu­qyq­tyq memleket retinde tanyta bildi. Respýblıka jer sha­ryn­daǵy qazirgi kúngi barsha bedeldi halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolyp qabyldandy. So­nyń ishinde atap aıtqanda, Qazaq­stannyń BUU-daǵy ózindik orny qalyptasty. Mu­nyń bá­rin táptishtep aıtyp otyr­ǵan sebe­bim – táýelsizdikti baıan­dy etý kim-kimge de ońaı tıgen joq. Qı­nalǵan kezde tyǵyryqtan shy­­ǵar jol izdeý barysynda ártúr­li kelispeý­shilikter oryn aldy. Eń bastysy, osyndaı kelis­peý­shilikterdi daǵdarysqa ulas­tyr­maı, ýaqytyly sheship otyrý, el bo­la­shaǵyna qatysy bar du­rys she­shim­der qabyldaı bilý kóre­gen­dikti, ábjildikti talap etetini sóz­siz. Elbasy táýelsizdiktiń al­ǵash­­qy kún­­derinde: «Kúshimiz – jaýap­­ker­­­shilikte, birligimiz – ár­alýan­­dyq­ta, erkindigimiz – kelisim­de, aby­­ro­­ıy­myz – ıgilikte, qaýip­­sizdi­­­gi­miz – ashyqtyqta, táýel­sizdi­­g­i­miz – seriktestikte» degen pikiri áli kúnge deıin ózektiligin joıǵan joq.

1991 jyldyń 16 jeltoq­sa­nyn­da qa­byldanǵan «Qazaq­stan Res­pýb­lıkasynyń Mem­­le­ket­­tik táýelsizdigi týraly» Kons­­tıtýsııalyq zań Eýra­zııa qur­lyǵynyń júrek tusyn­daǵy ejelden Uly dala atan­ǵan ulan-ǵaıyr ólkede jańa mem­lekettiń dúnıege kelge­nin áıgiledi. Sanaýly saǵat­tar­dan keıin álemniń ár tara­pyn­­daǵy memleketterden kelip túsken ejelden azattyq ańsa­ǵan qaharman halyqtyń táýel­siz­digin tanyǵan qýanyshty habar­lar álemdik aqparat qural­dary arqyly dúnıeniń tórt bury­shyna túgel tarap jatty. Biz táýelsiz elimizdiń bú­gingi bıiginde turyp, osy kúndi ar­man­­daǵan babalarymyzdyń bıik mu­rat­tary aldynda, jan alysyp, jan berisken almaǵaıyp zaman­darda azattyq úshin kúresken ata­lary­myzdyń áz amanaty al­dyn­da, el bostandyǵy jolyn­da qur­ban bolǵan esil er­leri­miz­diń máńgi óshpes rýhy aldynda basy­myzdy ıip, taǵ­zym etemiz. Respýb­lıka halqy­nyń búgingi tańda qol jetkiz­gen tolaıym tabystaryn sóz et­kende, ótken tarıhty eske tú­sir­­meı tura almaısyń. Sol ar­­qyly táýelsizdiktiń qansha­lyq­­ty qymbat, baǵa jetpes uǵym ekenin, onyń udaıy jasam­paz­­dyq­qa jeteleıtinin búkil bol­­my­syń­men uǵyna túsesiń. Qazaq­stan táýelsizdik jyldary ekonomı­kalyq, áleýmettik qýatty refor­malardy jedel de tıimdi iske qosyp, qaı salada da TMD elderi ishinde kósh­basshy atandy. Biz, bul bıik­terge halqymyzdyń tatý­ly­ǵy, yntymaǵy men birligi, otan­das­tarymyzdyń janqııar­lyq eńbegi arqasynda qol jet­kizdik. Búgin­de halyqaralyq qo­ǵamdastyq Qazaq­standy orta­zııalyq kóshbas­shy, shynaıy áriptes, tatý kórshi, taǵylymdy dos retinde tanıdy. Qudaıǵa shúkir, dala tósinde álem­ge ashyq ta, bolashaǵy bekem jańa memleket qurdyq. О́z kezeginde, osy memlekettiń kók týyn bıik­tete túsý mindeti árbir Qazaq­stan azamatyna taǵdyr syı­laǵan uly baqyt desek te bolady. Al baq, halqymyz aıt­qan­daı, «baǵalaı bilgenniń ba­synda turady». Máselen, Par­la­ment jáne saıası partııalar róli­niń kúsheıtilýi, sot bı­ligi tar­maǵy táýelsizdiginiń ny­ǵaıýy, máslıhattardyń kú­sheıtilýi, jergilikti ózin-ózi bas­qarýdyń damytylýy, quqyq qorǵaý júıesinde azamattardyń quqyǵyn qorǵaý tetikteriniń jetildirilýi osy jáne basqa da sharalar elimizdi aıtarlyqtaı ilgeri jyljytty. Bul bizdiń táýelsizdik jyldarynda qol jetkizgen jetistikterimizdiń biri bolyp tabylady. Biz órkenıet álemine qaraı bet burǵan jańa kelbetti el qura bildik.

Táýelsiz Qazaqstannyń Tuń­ǵysh Prezıdenti, Elbasy Nur­sultan Ábishuly Nazarbaev týǵan eliniń paıdasyna sheshiler árbir urymtal tusty sátimen paıdalana bildi. Sonyń biri 40 jyl boıy halqymyzǵa sor bolyp jabysqan, atom qarýyn synaqtan ótkizetin Semeı polıgonyn jabý máselesi edi. Bul problema kóp jyldar boıy úne­mi qyzý pikirtalas týdyryp, halyqtyń ashý-yzasyn ábden shegine jetkizgen bolatyn. N.Á.Nazarbaevtyń Prezıdent retindegi alǵashqy pármenderiniń biri 1991 jyldyń 29 tamyzynda Semeı mańyndaǵy polıgondy jabý týraly Jarlyqqa qol qoıýy boldy. Astanany arqaǵa kóshirý, el damýynyń 2030, 2050 jylǵa deıingi strategııasy tárizdi alys bolashaqty kózdegen jobalar Tuńǵysh Prezıdentimizdiń sarabdal saıasatynyń jemisi. Elor­dany Arqaǵa kóshirýdi ala­ıyq. Elordany munda kóshi­rý­diń astarynda, meniń oıym­sha, res­mı derekterde aı­tyl­ǵan máli­metterden bas­qa, eli­miz­diń táýelsizdigin baıan­dy, máń­gilik etý ıdeıasy tur. Sol kezde Soltústik oblystarda jer­­gi­lik­ti halyqtyń sany 15-20 pa­ıyz­­dyń ol jaq, bul jaǵy bolatyn. Qazaqtyń osy bir quıqaly ól­k­esine ishten de, syrttan da kóz alartý­shylardyń az bolmaǵanyn nesi­ne jasyramyz? Mine, osyndaı almaǵaıyp kezde Tuńǵysh Pre­zıdent qabyldaǵan shuǵyl sheshim búginde óz nátıjesin berip otyr.

Búginde Saryarqa tósindegi alyp qurylys alańyna aınalǵan sulý da ásem elordanyń kelbe­tine qarap, súısinetinder de, tańyr­qap bas shaıqaıtyndar da je­terlik. Súısinetin sebebi, aı­nal­dyrǵan 20 shaqty jyldyń be­de­rinde qala adam tanymastaı­ óz­gerip, ondaǵy burynǵy jupy­ny tirshilik kóz aldymda qulpyrǵan ǵajap kóriniske ulasty.

Al Jeltoqsan oqıǵasyna baı­­­la­nysty qazaq halqyna jo­ǵary­dan, ıaǵnı Máskeýden ta­ǵyl­ǵan «ultshyl» degen qara kú­ı­eni Elbasy qatelikpen qa­byl­­­danǵan sheshim retinde Más­­keý­diń óz qolymen aldyrtyp tastady. Keńes ókimetiniń ke­neýi kete qoımaǵan 1989 jyly qa­byl­danǵan «Tilder týra­ly» Zańda qazaq tiliniń mem­le­kettik til dep jarııa­lanýy kezinde týyndaǵan aıtys-tar­tys­ta Tuńǵysh Prezıdent óz jerin­de azshy­lyqqa ushyrap otyr­ǵan qazaq­tardyń týǵan tilin mem­le­kettik til dep jarııalaýǵa ábden quqyly ekenin dáleldep, depý­tattardyń qazaq tilin mem­leket­tik til dárejesine kótergen zań­dy qabyldaý kerektigine kóz­derin jetkizdi. Jalpy, elimizdiń táýelsizdikke baǵyt alǵan jyldarynan bastap, kúni búginge deıingi shejiresin túzer bolsaq, onda Elbasy men Táýelsizdiktiń egiz uǵym ekeni anyq baıqalady.

 

Qýanysh AITAHANOV,

qoǵam jáne memleket qaıratkeri 

 

Sońǵy jańalyqtar

Senatta halyqaralyq qujat qaraldy

Parlament • Búgin, 12:39

Shyǵarmashylyqta shekara joq

Rýhanııat • Búgin, 12:25

«Esil tasyp barady jardan asyp...»

Aımaqtar • Búgin, 12:03

Dárigerlerdi demegen darhandyq

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Poıyzdar aýrýhanaǵa aınalmaq

Álem • Búgin, 10:55

Qyran qustyń syny (etnografııalyq paıym)

Rýhanııat • Búgin, 09:35

Sapqa turýǵa ázirmin

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Ardagerler ansambli

Rýhanııat • Búgin, 07:38

Keshiremisiń, Jer-Ana?..

Qoǵam • Búgin, 07:36

Jaýapkershilik tanytatyn kez

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Otan qyzmetine árqashan daıyn

Qoǵam • Búgin, 07:30

15 mln ótinish tústi

Saıasat • Búgin, 07:29

Ádilin aıtty, anyǵyn uqtyrdy

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Ár adam qoldaý kórsetýi kerek

Rýhanııat • Búgin, 07:20

Eń bastysy – sabyr saqtaý jáne moıymaý

Koronavırýs • Búgin, 07:19

Uqsas jańalyqtar