Rýhanııat • 21 Naýryz, 2020

Kóńil kóktemi

46 retkórsetildi

Tam-tumdap tin tartsańyz tolaǵaı tarıhtan bul, túrkilik saryn eser tógilip ǵaıyptan nur. San túrli qupııanyń sapyryp qazandyǵyn, kóktemkóz bir balaýsa jan-syryn jazar búgin. Jazady ol dúnıeni basy áli jazylmaǵan, aqyndaı bolashaqtan ańdaýsyz sóz urlaǵan. Qalǵan sol saǵynyshyn artynda qolyn bulǵap, qanaty kókti tilgen qustardyń jolyn jalǵap. Bult­tardyń janarynan buıyǵy jas tógilip, qaıtadan qaýyz jarar qyr­myzy ishtegi úmit. Jigitteı on segiz­diń jańa ashqan aq paraǵyn, bul kóktem aıyrmasy eken ǵoı aq-qaranyń.

Topyraqtyń tońy jibip keledi shóp tólejip, kókjıek kózin ashsa etedi kók tórelik. Kúńgirt kesh nurlanady, tirshilik nárlenedi. Aǵashtar únsiz qalǵyp, kútedi áldeneni. Biri sheshek atady, biri búrshik jarady. Jasyl túske boıaıdy mynaý baıtaq dalany. Meńireý tabıǵat uıqydan oıanady, on beske endi tolǵan sulýdaı boıanady. Danyshpan dáýirdiń esedi samaly. Shymǵa qaıta tıedi, shymshyq qustyń tabany. O, netken sýretkerlik. O, netken kóregendik. Kógershin kúlkisi kúı bolyp estiletindeı. Kún sulý qyrdy kezip úıine kesh keletindeı. Naýryzǵa narsha minip, kóktemniń kelgeni me? Qýanyp turǵanym-aı ózińdi kórgenime.

Jaıdarman jańa nurdyń túrilsin túńiligi, dál búgin jyldyń basy – Ulys­tyń uly kúni. Bul aınalasyna áıgili, ma­ńaıyna máshhúr babamnyń baǵzy bir balalyǵynan, qazynasy men bazynasynan, erkeligi men serkeliginen, ómirge qushtarlyǵy men qumar­lyǵynan týǵan qasıetti meıram. Qosh keldiń, qadirli meıman! Tórlet beri! Sezimsiz bir kúı basty óńirdi sen ketkeli.

Qabaǵyna qar jaýǵan, qar jaýǵanda mol jaýǵan jumyr basty pendeniń qaraqazan ókpesi tarqaıtyn sát. Alystaǵy aǵaıyn men jaqyndaǵy kórshińe sálemin joldaıtyn sát. Asyl da laǵyl Samarqannyń kók tasy erıtin sát. Barsha halyqty baýyryna balap, baqytqa bóleıtin sát. Saǵatsyz qońyraý, taǵatsyz tirshilik dos­tyq dep urandaıdy kelip. Jas kóńil shalqymaı, shalqý jyrǵa aınalmaı tura almaıdy neǵyp?! Armanǵa jol ashady qadirli Qyzyr túni, qııaldyń qaıta túlep qyzǵaldaq qyzyl gúli. Aspannan aq jaýyn­daı tilekter silbireıdi, sábıdiń mop-momaqan janary móldireıdi. Keýdede saǵynyshtyń qap qoısa belgileri, janyna jaqyn jandy keledi kórgileri.

Qyzyr bul adamdarǵa dáýlet darytyp, baq qondyratyn, yrysyn yrǵyn qylyp shattandyratyn aqsaqal keıpinde kózge kórinetin ǵajaıyp mıftik keıipker. Senimmen áldılep keledi súıikti el. Jaqsylyq jarshysy, parasat tamshysy, syı berse kóńiliń qalady arshylyp. Baýyrǵa alady baǵyńdy barsha jurt. Jańa shyqqan kún-meıir shuǵyla sımvoly, ár isi ıgili. Qyzyr ata qutty mekendi aralaıdy. Árbir shańyraq tórinde jaǵylǵan qos shyraqty saǵalaıdy. Bul degen senimniń Táńirlik nyshany, sodan ba ár úıdiń mazdaıdy oshaǵy. Ot anasy bar ydysqa aq quıar «tatýlyq týys bolsyn» dep kesesin dánge toltyrar, «yntymaq, yrys tolsyn» dep. Bala bitken baıandy baba jolyn jalǵastyrady. Kópti kórgender maldas qurady. Qarııa báısheshekti balaǵa suraý qoıǵan. Aýmaıtyn aq dıdary náp-názik quralaıdan. «Samalyq, samalyq, Kók qus kózin ashty ma? Aıaǵyn jerge basty ma? Samalyq, samalyq, Samarqannyń kók tasy jibidi me, kórdiń be? Samalyq, samalyq, Qap taýynyń kók qusy júgirdi me, kórdiń be?» deıdi bári, dombyra úninen tógilip kúı muraly. Qysynda jaýraǵan jurtymnyń daýasyndaı, kimde bar aıtshy, káne, mereke dál osyndaı?

Sol kúni aspanda qońyr ún jamyraıdy, óriske shyqqan qoılar toptalyp mańyraıdy. Esh umyt qalmaıdy halyqtyń aıtqany, ańyzǵa bergisiz ǵajaıyp jaıt­tary. Bireýler Súleımenniń júzigi ta­byl­ǵan sát dep sanaıdy eken. Bireýler adamzat shyraqqa shomylǵan otqa balaıdy eken. Ańyz ǵoı, muny da alyp qoı jaqshaǵa, taǵy da tap-taza, ǵıbratty ápsana. Áıteýir mereke bolsa eken kádeli, erteńi shýaqty ertegi álemi. Naýryz dýmany basqadan bıik bul, kójeniń aýada ıisi ıip tur. Jelektiń jupary muryndy jarady, sónbeshi eshqashan mereke alaýy.

Ýa, jer ǵalamshary qutty bolsyn jańa jasyńyz, qashanda bıikke domalasyn tasymyz. Dástúrim jańǵyrdy babalar kóshimen, saltym bul eshqashan shyqpaıtyn esimnen. Naýryz meıramy qobyzdyń saryny, qasıet áýeni, kóńildiń kúmbiri, báıterek máýeli. Naýryz meıramy saltanat saraıy, saǵynysh jemisi, sárýar samaly, kerýen keleli. Kóńilim shattanyp kóshege shyǵaıyn, bárinen men búgin súıinshi suraıyn!

Sońǵy jańalyqtar

Qyrshyn ketken sańlaq

Sport • Búgin, 17:35

Almaty oblysynda jer silkinisi boldy

Aımaqtar • Búgin, 10:40

Aqtóbede 38 armıan kóligi tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 10:30

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar