Ádebıet • 21 Naýryz, 2020

Mıras MUQASh. Merýert (áńgime)

576 retkórsetildi

Jas jazýshy Mıras Muqashtyń bul áńgimesi alǵash jarııalanǵan 2007 jyldary kitapsúıer qaýymnyń japa-tarmaǵaı súısine oqyǵany kúni keshegideı áli este. О́mirde túý shalǵaıǵa alystasa da, kóńilde máńgi saqtalǵan sol bir alǵaýsyz bala shaq kimniń de bolsyn saǵynyshqa toly eń aıaýly esteligi. Qaıta oralmas sol ýaqyttarda bireýdiń qýanyshy, bireýdiń qaıǵysy, bireýdiń ókpesi, endi bireýdiń saǵynyshy qaldy. Bálkı osy úshin de myna jurt tunyq shaqtyń bir úzigin «Merýertten» kóre qalyp, saǵynysa qaýyshqandaı bolatyny. Tipten alǵashynda-aq oqyǵandar avtor týraly sóz qozǵaı qalsań, burynǵy «Ashy alma», bertindegi «Shyrǵalań» men «Aýlany» aýyzǵa almastan, «Merýertti» oılap, eski bir jyldardaǵy yp-ystyq esteligi esine mezet túse qalǵandaı, kóńili tebirene bosap, bir sumdyq kúı keshedi. Dástúrli baıandaýǵa qurylǵan áńgime anaý aıtqandaı klassıkalyq shyǵarma atanbasa da, «Merýertti» oqyǵannyń hammasy Merýertti umytpaıdy. Sál asyra siltep aıtsaq, jymıǵanda betinde sál ǵana shuńqyr paıda bola qalatyn nárkes kózdi qyzdardy keziktirseń, Merýert emes pe eken dep eleńdeısiń. Shynynda, avtor sol bir beıneni kezdestirdi me eken?..

Uıqydan oıansam, janymda ájem joq eken. Tań alakeýimnen turyp, úıdegi ala sıyrdy saýyp bolǵan soń tabynǵa qosýǵa áketetin úlken sheshemmen birge oıanbaq bolyp, bileziginen myqtap ustap jatamyn. Ár tún saıyn uıyqtar aldynda:

– Tańerteń tastap ketpe, maldy jaıylymǵa jiberýge men de birge shyǵamyn!– dep eskertip qoıamyn. Biraq oıatpaı, ylǵı ózi ketedi. Turǵyzyp birge ala ketpegeni úshin qyńqyldap, talaı renjidim.

– Qoı, onysy nesi! Tań atpaı ábigerlenip ne kórindi. Bala degen uıqysy qanǵansha jatpaýshy ma edi!– dep tyıyp tastaıdy.

Atyp turyp, ishteı kezekti márte nalı otyra, apyl-ǵupyl shalbarym men jeıdemdi kıdim. Odan aıaǵyma albarda jatqan sharbaq shárkeıimdi ile salyp, eki kózimdi alaqanymmen kezek ýqalaǵan kúıi dalaǵa shyqsam, aýladan taǵy da eshkim kórinbedi. Anadaıda meni baıqaı qalyp, quıryǵyn bulǵańdatyp, kishkentaı ıesine erkelegisi kelgen ıtim ǵana tur. Taıynshadaı ovcharka. Qos tabanymen jer tyrnalap, buǵaýyn úzerdeı bop maǵan qaraı qulshyna umtylady. Bir orynda shyr aınala qyńsylap, qasyna baryp basynan sıpaǵanyńsha tynshymaq emes. Bylaısha, qappaıtyndaı kóringenimen, kúshik kezinen-aq shynjyrdan bosap kórmegen haıýan janyna ájem men osy úıdegi ózimnen edáýir eresek nemere aǵamdy jáne meni ǵana jolatady. Jetip baryp, tikireıgen eki qulaqtan shap bergenimde, ol da julqyna yrǵyp betimnen bir-eki jalap úlgerdi.

1

Qora jaq ta tym-tyrys. Ájem mal qosýǵa ketip qalǵan boldy. Kóılegimniń túımelerin olpy-solpy taǵyp, dýal syrtyna shyqtym. Kún jelkem. Bul jaqta maýsym týsa da, teriskeı tustan jıi-jıi úıirip soǵyp, sýyq jel uıtqyp qoıatyn daǵdysy bar.

Kórshimizdiń úıiniń aldynda bir sary «Jıgýlı» tur eken. Keshe Ǵaısha apanyń úıine qaladan nemeresi keledi dep edi. Temirjol stansasynan sony alyp kelgen kólik shyǵar. Merýert qoı. Týra men sekildi Almatyda týǵan. Dál mendeı bireýdiń tuńǵysh perzenti. Naq men sııaqty áke-sheshesimen sonda turady. Jaz shyǵysymen Qaraǵandynyń túbindegi ata-ájesine kelip aýnap-qýnap, kanıkýlyn ótkizip qaıtady. (Meniń jalǵyz aıyrmashylyǵym – mektep jasyna jetpegendikten kópten beri ájemniń qolyndamyn).

Júregim attaı týlap, qatty alaburttym. Saǵyndyrǵan Merýertti tezirek kórýge asyqqan bolýym kerek. Kezdeskende qandaı kúıge túsetinimdi elestete almaı abdyraǵan bolýym kerek. Zyp berip aýlaǵa qaıta enip kettim. Zyr júgirip júrip, esik aldyndaǵy qol jýǵyshtan beti-qolymdy shaıyp, ilýli turǵan oramaldy jula-mula súrtindim. Odan tórgi bólmege kirip, ústimdegi kúndelikti oıynǵa kıip júrgen saryala jeıdemdi sonadaı jerge laqtyra saldym da, shıfoner ishinen útiktelip, qattaýly turǵan fýtbolkalardyń birin aldym. Sosyn dalaǵa qaıta shyqqanmyn. Dál sol sát kórshi úıde meni eshkimniń kútip otyrmaǵany esime tústi. Biraq Ǵaısha apanyń shaly: «Erteńderi qaladan Merýert kelgende ishi pyspasyn, kóbinese saǵan ǵana baýyr basyp qalyp edi, ylǵı birge oınańdar! Kózimniń aǵy men qarasyndaı jalǵyz nemerem ǵoı, jaqsy boı jazyp, armansyz tynyǵyp qaıtqanyn qalaımyn ǵoı» dep edi. Sony oılap, tań atpaı barǵanym uıat ta ma dep, ári-sári kúıde turǵanymda ájem de jetken. Meni kórip shoshyp ta qaldy.

2

– Oıbaı-aý, turyp alǵansyń ba, balam?! Sen turǵansha kelem ǵoı dep edim, oıanyp alypsyń ǵoı, qulynym-oý!– dep aınalyp-tolǵanyp jatyr. Men burtııa qaldym. О́tken joly oıatpaǵany úshin «lań» shyǵaryp, dál qazirgideı taza kıinip, úıden birshama jerdegi avtostansııaǵa qashyp ketkenmin. Almatynyń avtobýsyna minip, áke-shesheme ketemin dep qorqytqanmyn. (Bir jaǵynan, olardy da saǵynǵanym ras edi). Taǵy da qyńyr minezine basyp qıǵylyq salǵaly tur ma dep oılap qalǵan ájemde es joq. Biraz kergigen boldym.

– Jaraıdy, ashýlanba. Balam-aý, seniń uıqyńdy oılaımyn ǵoı men. Áıtpese, oıata salý qıyn deısiń be?!.

Anamnyń aıtatyny durys ekenin de bilem. Alty jasqa da tolmaǵan balanyń bostan-bos qulqyn sáriden turyp almaı kún kóterilgenshe kishkene jata turǵany da jón ǵoı. Jáne sıyrdy óriske shyǵarýǵa asa qumartqan da emespin. Tek sheshem qysqa ýaqyt janymnan ketip qalǵan mezgilde úlken úıde jalǵyz qalýdan qorqatyn da sııaqtymyn. Bul kezde osy shańyraqta birge ósip kele jatqan álgi aǵam da bolmaıdy úıde. Jazǵy demalystary bastalǵan boıda kórshi aýylda turatyn ata-anasyna attanady…

Birazdan soń «ashýym» basylǵan men jańa pisirigen súttiń qaımaǵyn nanǵa jaǵyp jep, ájemniń janynda shaı iship otyramyn. Merýerttiń kelgenin aıtqan. Kólikten túsip jatqanyn kórip, betinen súıipti. Ony ájem de sonsha jaqsy kóredi.

– Aınalyp keteıin, aman júrse kórkine aqyly saı keremet arý qyz bolady kúni erteń-aq. Til-aýzym tasqa!– dep tamsanady.

Rasynda da, nárkes kózderi móldiregen sulý qyz. Ádettegi qala balalaryndaı birbetkeı emes, ınabattylyǵy basym. О́te sezimtal. Sál nársege yńǵaısyzdansa-aq uzyn kirpikteri tógile ımenip, aqquba júzi lezde alaýlaı qalady. Jáne asa jasqanshaqtardyń qataryna da jatqyza almaısyń. Qarsy aldyndaǵy adamnyń júzine týra qaraı otyryp, aıtar sózin anyq, dál aıtatyn minezi de bar. Mysyq nemese kúshik kórse esi shyǵa meıirlenip, úıirile qalatyn ádeti de qyzyq. Appaq súırikteı saýsaqtarymen aıalaı ustap, eńkeıip otyra qalǵan sátinde moıyldaı qalyń qara shashy tógilip, tipten sulýlanyp ketkendeı kórinedi. Ántek kúlimsiregeninde eki betinde paıda bola qalatyn shuńqyry da ásem. Kıgen kıimi de árdaıym tal boıyna qona ketip, erekshe jarasyp turady.

Menen eki jastaı úlken eken. Byltyr birinshi synypty aıaqtap kelgen kezinde jazdaı ata-ájesiniń qolynda bolyp qaıtqan. Tez tabysqanbyz. Úsh aı boıy jubymyz jazylǵan joq. Ásirese, ózge kórshilerdiń balalaryna tosyrqaı qarap, birden maǵan úıirsektegenin kórgen Ǵaısha apa qatty tańyrqady.

– Alla-aı, «Balyqtyń tilin baqa túsinedi» degen osy eken-aý! Bir qalanyń balasy ekenin qaıdan seze qoıady?! Shúıirkelese qalýlaryn qarashy shirkinderdiń! – dep tańdaı qaǵady.

Sol Merýert. Bu joly da ala jazdaı birge oınaıtyn shyǵarmyz. Týra byltyrǵydaı qyrǵa shyǵyp, gúl teremiz. Úıdegiler ruqsat etse, eldi mekennen sál shalǵaıyraqta turǵan taý-tas arasyn da kezip qaıtý da oıda joq emes. Kenish irgesindegi úlken toǵan shetinde balyq aýlap otyratyn eresek balalardyń qımyldaryn qyzyqtaımyz. Olardyń qaısybiri jaǵada ot jaǵyp, ustaǵan balyǵyn tútindi býdaqtatyp qolma-qol pisirip te jatady. Sonyń bárin Merýert ekeýmiz qolustasa júrip uzaq tamashalaımyz. Al kóńili túsken keıbir úlkender shaqyryp alyp, qaıyqtaryna mingizýi múmkin. Aqyryn ǵana júzip otyryp, tup-tunyq aıdyn túbindegi tirlikti baqylaýdyń da rahaty az bolmaıdy…

 

Nedáýirden soń ájeme aıtyp, barsam, Merýert esik aldynda apasy men atasynyń ortasynda kúnshýaqtap, áńgimelesip otyr eken. Meni kórgende qatty qýanǵan sııaqty. Áıtse de bekzattyq qasıetimen shattanǵanyn asa baıqatqysy kelmeıtindeı. Báribir bıik oryndyqtyń erneýinen qos qoldaı ustaǵan kúıi appaq mańdaıy jarqyrap, ásem jymıyp, kóziniń ústinen nurlana qaraıdy. Men de qýandym, árıne. Biraq birtalaı tosyrqap ta qalǵan sııaqtymyn. Á degende azdap tosylyńqyrap, kibirtikteı berdim.

– Kel, kel! Kele ǵoı, jaryǵym!– dep jatyr Ǵaısha apa.

– Iá, ıá, tórlet, batyr! Mine, meniń Merýert botam da keldi! Qysylma. Apasy qazir shaı beredi ekeýińe, – deıdi elpelektegen otaǵasy da. Rahmet, shaı ishpeımin degenime de qaramastan Ǵaısha apa qaqpaılap, jazǵy as úıdiń tórine ozǵyzǵan. Ústi nesheqıly táttige siresken ústel jasaýly tur eken.

Merýert bir-bir shynyaıaq shaıdy isher-ishpesten úlken úılerine bastady. Maǵan dep arnaıy alǵan oıynshyǵy men túrli-tústi sýret kitapshalary bar kórinedi. Sony berýge asyǵypty. Ǵaısha apa da Merýerttiń qaladan ákelgen bazarlyǵy ǵoı dep qoıar da qoımaı shalbarymnyń eki qaltasyn shokoladqa syqap berdi.

Munda biraz aldanǵan soń ekeýmiz bizdiń úıge jettik. Meniń de Merýertke syılaǵym kelgen san alýan oıynshyqtarym bar edi. Odan soń qaladan mamam jibergen sý jańa «Álippe» kitabymdy kórsetip, ázirshe mektepke barmasam da, barlyq áripterdi jaqsy tanyp qana qoımaı, áldeqashan ejelemeı oqıtyn deńgeıge jetkenimdi baıqatyp maqtanaıyn degem. Solardy alý úshin júgirip tórgi bólmege kirdim de, dereý qaıta oralǵanymda… eki kózim tas tóbeme shyǵyp, júregim aýzyma tyǵyldy. Merýert bizdiń úıdiń qabaǵan ıtin basynan sıpap tur. Aptyǵyp júrip, o jaqqa barma dep eskertýdi umytyp ketippin.

Qaıran qaldyrǵany – ásheıinde aýlaǵa bógde bireýdiń kirgenin kórse yzalana yryldap, órshelene úretin adýyn ıt qarshadaı beıtanys qyzdyń yrqyna kónip, jýası qalypty. Bul ne qudiret sonda?! Merýerttiń betpe-bet kelgen jyrtqyshtyń ózin tyrp etkizbeıtindeı erekshe sıqyry bolǵany ma? Álde sulýlyq pen meıirimniń, kirshiksiz tazalyqtyń aldynda essiz dúleı kúshtiń de bas ıgeni me eken?!. Báribir sanasyz maqulyq abaısyzda qaýyp almasyn degen qaýippen aqyryndap baryp, ıtimdi shynjyrynan ustap, eki aralyqty kes-kesteı bere:

– Mıka, sen úıge kire bershi, men qazir kelem,– dep onyń da artyq qımyl jasap qoıýynan saqtanyp júrmin janushyryp. Sol kúni eki úıdiń arasyna kezek júgirip, qas qaraıǵansha oınadyq. Al erteńine Merýert ákelgen bir shamadan kitapsha basqa da búkil kórshilerdiń biz qatarly ul-qyzyna ermek bolǵan. Ý-shý bop, kezek-kezek daýystap oqyp, aınalany naǵyz bala bazaryna aınaldyrǵanbyz. Osyndaıdan soń-aq Merýert kelgenshe kóbinese bet-betimizben júretin bárimizdiń uıymshyl dýmandy kúnderimiz bastalyp ketken edi. Kúnde, kóbinese, uldar jaǵy qaladan kelgen súıkimdi qyzdyń mańaıynan shyqpaımyz. Gúl terse de, sýǵa barsa da – janynda… Jele jortyp, birese o jaǵynan, birese bu jaǵynan shyǵyp, eremiz de júremiz.

3

Nemereleriniń kezekti kanıkýly Ǵaısha apa men sol úıdegi aqsaqal úshin de kádimgi merekege aınalǵandaı. Júzderi gúl-gúl jaınap, aıryqsha meıirlenip, shyraılary kirip qaldy. Apasy meni keı kúnderi keshkisin «Merýert jalǵyzsyraıdy, kishkene qasynda otyra tursyn» dep, jatar mezgilge deıin ájemnen surap ta áketedi. Sonda ańǵardym, kip-kishkentaı zerek qyz, qaıdan oqyp, qaıdan estip-bile bergeni belgisiz, nebir tańǵajaıyp ertegiler aıtýǵa da óte sheber eken. Ań-tań bop tyńdap, áldebir sıqyrly álemge enip ketkenińdi baıqamaı da qalasyń. Áńgimeshiniń daýsy da jan baýraıdy. Anadaı jerde ertegini maǵan qosylyp rahattana tyńdap jatatyn atasy:

– Balam ózime tartqan ǵoı. Men de jasymda keremet ertegishi edim!– dep masattanady…

Nemeresiniń demalysy áserli ótýine tyrysqan o kisi erteńine-aq ekeýmizdi áldekimnniń at-kúımesin surap alyp, taý ishinde otyrǵan jylqyshylar aýylyna da apardy. Qoınaýynda syr tunǵan quz-jartastar arasyn da aralatty. Nesheme jumbaq tańbalar bederlengen jaqpar tastardy kóre júrip, osynaý múıistiń tasa-tasa, qýys-qýysynda bitik bitken ıtmuryn men qaraqatqa da qaryq boldyq. Bıik shoqylardyń basyna shyǵyp, so-na-aý kókjıekte oınaǵan saǵymmen birge buldyrap, mańyp bara jatatyn kıikterdi kórý nemese kókoraı shalǵynda mıdaı aralasyp, jaıylyp jatqan tabyn men qoı-eshkini tamashalaý da bir ǵanıbet eken. Ásirese, men úshin sýsamyry men ıtsıgegi, saryshatyry men sulybasy syńsyǵan osy kórikti alqapta jan-jaǵyna mańǵaz qarap, mań-mań basqan bizdiń úıdiń ala sıyryn kezdestirý keremet kórinis boldy! Al Merýertti taý ishinde qońyraýlaryn syńǵyrlatyp kúımemen júrgen bizdi kórip, «Bular netken adamdar?!» degendeı qaıran qalyp, aýzy ańqıǵan kúıi alaqanymen shaqyraıǵan kúnnen kózin kólegeılep, ýaqytsha qazyp alǵan jerkepesinen belýardan ǵana qyltııa qaraǵan baqtashy balanyń keskini oıran-asyr qylǵan sekildi.

– Nemene, ana bala osy jerde tura ma?!– dep tańyrqaıdy. Osyndaı qyzyqtarmen júrip, jazdyń ótkenin de ańdamappyz. Bir kúni Merýerttiń qalaǵa qaıta attanatyn kezi de jetken. Uzamaı áke-sheshem mektepke beremiz dep, meni de Almatyǵa alyp ketti. Biraq men sol jaz Merýertti sońǵy sátter kórgenimdi bilmegen ekem…

4

Birinshi synypty bitirgenshe, nege ekenin qaıdam, qysqa maýsym ǵana qatar júrgen búldirshin qurbymdy sonsha saǵynǵanymdy bilseńiz! Tipti, sabaq aıaqtalyp, elge oralatyn sát jetkenshe degbirim qalmady.

Ákemmen birge júrdek avtobýspen aýylǵa salyp uryp jetip, úıge kire sala ájemnen Merýert keldi me eken dep surappyn ǵoı. Mańdaıymnan súıip, uzaq aımalap, júzime oılana qaraǵan uly anam aýyr kúrsindi. Biraq suraǵymdy jaýapsyz qaldyrǵan. Sóıtsem, Merýert álgi kúzde sabaǵyna kiriskennen keıin arada eki-úsh kún ótkende ushty-kúıli joǵalyp ketipti. Bireý aldap alyp ketken deıdi.

Mán-jaıdy túsingen soń Ǵaısha apanyń úıi jaǵyna jolamaýǵa tyrysqanmyn. Mundaıda barlyq sátsizdikke óziń kinálideı sezinedi ekensiń. Áıtkenmen, erteńine Ǵaısha apanyń shalymen ushyrasyp qaldym. Eńseli-aq kisi edi. Bir japyraq bolyp shógip, múlde ábirjip ketipti. Meni kórse de qaramaı ótip kete me dep em, joq, burylyp kelip, qolymdy alyp, kekilimnen sıpady. Alaıda til qatqan joq, biraz únsiz turǵan soń kemseńdep, teris aınalyp ketti. Al apaı dalaǵa múlde shyqpaıtyn bolypty. Búk túsip jatyp qalǵan kórinedi.

Ájemniń aıtýynsha, áke-sheshesiniń Merýertti izdemegen jeri qalmaǵan. Urlaǵan adam jas qyzdy kópten baqylap, qyzyǵyp júrgen sekildi. Áldekimderdiń boljaýynsha, ony asyrap alý maqsatynda áketken. Ǵumyr boıy bir perzentke ǵana zar óte dáýletti neme balany alyp, shetel asyp ketýi de ǵajap emes dep sáýegeılik jasaıdy áldekimder. Beıshara qaıtsin, ózi asa jaman da adam emes sııaqty degender de tabyldy. Báribir onyń áreketin tolyqtaı quptaǵan da eshkimdi baıqamadym. Kópshiligi biraýyzdan: «Búkil bir áýlettiń shattyǵyna… Búkil ómiriniń mánine qol suqqan ne degen qanypezer! Ne degen qaraqshy ıt!» dep qatty kúıindi.

Merýert joǵalǵannan bastap-aq bizdiń ata-mekennen de bereke qashqan. Baǵaly ken óndiretin shahta-fabrıka jabylǵan soń turǵyndar kórshiles qalalarǵa jappaı kóshe bastady. Sóıtip aınalasy tórt-bes jyldyń ishinde ataǵy dúrildegen úlken kenishtiń onnan toǵyzy jermen-jeksen boldy. Qazir álgi eki araǵa kezek júgirip, biz oınap júretin úılerdiń irgetasy da joq.

Elge úsh-tórt jyl aralatyp oralǵan saıyn aldymen baıaǵyda Merýert ekeýmiz gúl teretin qyrǵa shyǵamyn. Senseńiz, sol alqapta gúl de óspeıdi búginde. Jel azynap, qulazıdy da jatady.

Úlken sheshem de o dúnıede. Ájem ketkeli aýylǵa tym sırek soǵatyn bolǵamyn. Al múldem derlik habarsyz ketken balany ol jaqtaǵy aǵaıyn-týys ta qashanǵy jaqyn tartsyn.

Sátsizdik ataýlyny jek kórem. Tipti, jeıdemniń túımesi túsip qalsa da, birazǵa deıin mazam ketip, tunjyrap júretin minezim bar. Usaqtyqtan emes, árıne. Kóńilge qymbat asyldarymnan jastaı ajyrap, jan kúızeltken náziktigimnen, bálkim.

Dúnıedegi eń qaýipti aıýan – adam deýshi edi. Merýertti áketken qatigez… tasjúrek bireýler meniń de qýanyshymdy urlaǵan eken…

Keıinde ájemniń qolynda ózimmen birge ósken aǵama da sırek habarlasamyn. Ol óziniń aýylynda turady. Toı-tomalaqtan… nemese áldebir otyrystardan qyzyńqyrap shyqsa, dereý maǵan zvondaıdy. Kelmeı kettiń, ábden umyttyń dep renjıdi. Túrli syltaý aıtyp, sáti túsken boıda qustaı ushyp jetem dep, áreń keltiremin sabyrǵa…

Ata-baba qonysyna barmaǵanymmen, jumys barysymen jan-jaqqa jıi shyǵamyn. Qaı qalaǵa, qaı aımaqqa barsam da, kóp ishinen kózimnen bul-bul ushqan bir beıneni izdeımin de júremin. Jymıǵanda betinde sál ǵana shuńqyr paıda bola qalatyn nárkes kózdi qyzdardy keziktirsem, Merýert emes pe eken dep eleńdeımin.

Shirkin, Merýert! Qaıda júr ekensiń sen?! Janymnyń bir bólshegi… Júregimniń jaquty…

5

 

Sońǵy jańalyqtar

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Azııanyń ahýaly qandaı bolmaq

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Olar úı betin kórmeı kúresýde

Aımaqtar • Búgin, 14:42

Karantın kartınasy (Trıptıh)  

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Kókshetaýda «Aseptdezın» shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 12:48

Almatydaǵy naýqastardyń jaǵdaıy baıandaldy

Koronavırýs • Búgin, 12:41

Haram nıet indeti

Aımaqtar • Búgin, 12:21

Atyraý: Depýtat kórsetken demeý

Qazaqstan • Búgin, 12:14

Atyraý: 1300 turǵyn testten ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:45

Atyraý: 50 adamǵa ystyq tamaq jetkizdi

Aımaqtar • Búgin, 11:32

Kásipkerler tilegi eskerildi

Qoǵam • Búgin, 11:11

Uqsas jańalyqtar