Qazaqstan • 24 Naýryz, 2020

Tarıhtyń ár támsili órnek bolsa...

302 retkórsetildi

Dúnıe jaratylǵaly adamzat balasy dáýirlerdiń qaıǵysyn arqalap, taǵdyrdyń taýqymetin tartyp keledi.

Talaı taǵdyrly sátterge tarıh kýá. Adam ata urpaǵy taǵdyrmen taıtalasyp júrip, ári sol taǵdyrǵa ıman etip, jalǵannyń jaryǵynda myń san qıyndyqty eńserýde. Búginde álem halqyn alańdatyp otyrǵan koronavırýs indeti de adamzattyń basyndaǵy aýyr hal. Kóptegen elderde talaıdyń shyraǵyn sóndirgen, ómirin qıǵan kesel. О́kinishke qaraı, bul qazaq dalasyna da keldi. Elimizdegi saqtyq sharalary, aldyn alý jumystary bul indetti de jeńýge múmkindik beredi. Eń bastysy – ulttyq negiz, berik senim boıymyzda bar kezde bul qıyndyqtyń da eńseriletinine senim mol. Kóne tarıhqa júginsek, mundaı indettiń adamzat tarıhynda erteden-aq paıda bolǵanyn kóremiz.

 Omar halıfanyń kezinde hıjranyń on segizinshi jyly Sham aımaǵynda oba aýrýynyń taraǵany belgili. Bul indet 25-30 myń adamnyń ómirin qıǵan desedi. Aty jaman dertten Ábý Ýbaıda ıbn Jarrah, Muǵaz ıbn Jabal, Sýhaıl ıbn Amr jáne ózge de ataqty sahabalar kóz jumǵan. Tarıhı derekter boıynsha, bul habar qasıetti Mádına qalasyna jetkende Omar halıfanyń Sham aımaǵyna sapary josparlanǵan eken. Abdýlla ıbn Abbastyń jetkizýinshe, bul kezde Omar patsha Sham aımaǵyna saparǵa shyǵyp qoıǵan. Ol Sarǵ eldimekenine jetip qalǵanda, Sham qalasynyń qolbasshysy Ábý Ýbaıda Sham jerinde oba aýrýynyń taraǵanyn habarlaıdy. Osy kezde Omar halıfa keńes qurady. Alaıda, bir tarap halıfanyń Sham aımaǵyna barǵanyn durys dese, ekinshi tarap keri qaıtqanyn maqul kóredi. Sóıtip kelisimge kele almaıdy. Omar halıfa erteń keri qaıtatynyn aıtyp, jurtqa habar berilýin buıyrǵanda, Ábý Ýbaıda «Allanyń taǵdyrynan qashyp barasyz ba?» deıdi. Sonda Omar «Iá, Allanyń taǵdyrynan Allanyń taǵdyryna bara jatyrmyn», degen eken. Bul támsilden «Saqtansań – saqtaıdy» qaǵıdasyn kórýge bolady. Tártiptiń qaı kezde de mańyzdylyǵy eske túsedi. Sonymen qatar, Muhammed paıǵambar da adamzatqa «Bir jerden oba shyqty dep estiseńder, onda barýshy bolmańdar. Al eger sender turǵan jerden shyqsa, obadan qashyp ol jerden shyqpańdar», dep ósıet etken. Bul da adamzat tarıhyndaǵy tótenshe jaǵdaıdyń, karantınniń naǵyz úlgisi.

 Álemge áıgili jazýshy, Nobel syılyǵynyń ıegeri Alber Kamıý «Oba» romanynda adamzattyń taǵdyryna tóngen indet týraly sýretteıdi. Adamdardyń jan arpalysyn qara sózben órgen qalamger «Rojdestvo meıramyna deıin oba jaılaǵan qalanyń ómiri óz yrǵaǵymen jyljı berdi», deıdi. Iаǵnı bos qalǵan, qarańǵy dúkender, tramvaıdaǵy túnergen júzder... sol arqyly keselmen kúresken adamdardyń ishki álemin, sol qalanyń kórinisin ashyp kórsetedi. «...árkim aldymen ózin-ózi baqylap aýrý juqtyrmas úshin bireýdiń betine qarap túshkirmeýi kerek. О́ıtkeni mıkrob degenimiz – tabıǵı nárse. Qalǵandarynyń bári: densaýlyq, turaqtylyq, tipti tazalyqtyń ózi – bár-bári erik-kúshtiń jemisi, sondyqtan erik-kúsh ózine eshqashan damyl-tynyshtyq bermeýi kerek. Eshkimge aýrý juqtyrmaıtyn adal, taza kisi eshqashan bosańsýǵa, osaldyqqa jol bermeıdi», deıdi jazýshy. Kamıý óz shyǵarmasynda dáriger Rıe, esep-qısap ıesi Gran, tabandy Tarrý, Ramber beınelerin sheber sýretkerlikpen músindep shyqqan. Romanda karantındegi qala, meıramhana, dúkenderdiń ashylýyn sabyla kútken jurt, keselmen kúresken el, bári de nanymdy beınelengen. Uly jazýshylardyń keıbirin adamzat úshin jiberilgen eskertýshi ekenin baıyptasaq, Kamıý shyǵarmasynan da sol nyshandy sezýge bolady. Oba – adamzat tarıhynda bar indet, alaıda jazýshy ony dál búgingideı sýretteıdi. Keselden saqtanýdyń joldary, adam men adamnyń araqatynasy, eń bastysy adam ómiriniń qymbat ekeni, sol qymbat dúnıeni saqtaý kóp jaǵdaıda adamnyń óziniń qolynda ekeni aıtylady.

 Fılosoftar adamzat tarıhyndaǵy keıbir qubylystardyń qaıtalanyp turatynyn aıtady. Kamıýdiń «Oba» shyǵarmasynda «Dál osy qaterden ózimiz úshin ıgilik tabýymyz shart» degen sóz bar. Baba tanymyna salsaq, «Árbir istiń bir qaıyry bar». Bul da ómirdiń sabaqtary bolyp tarıh qoınaýynda qala beredi. Indet te, basqa da Táńirdiń synaǵy, taǵdyrdyń salǵany. Tarıhtyń árbir taraýynda adamzat úshin órnek kóp. Álimsaqtan musylman qazaq, «Qudaısyz qýraı synbaıdy» dep sengen ult bul synaqty da jeńe alady. Búginde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen elimizde qaýipsizdik sharalary kúsheıtilýde. Adamdardyń qaýipsizdigi úshin tıisti sharalar qabyldanýda. Degenmen, keıbireýlerdiń qıyn kezde qarpyp qalǵysy kelip, kóldeneń paıda tabýǵa umtylyp jatqandary da kóńilge kirbiń salady. Biraq, osyndaı nıette medısınalyq maskany qymbat baǵaǵa satqandardyń da, taýar baǵalaryn zańsyz kótergenderdiń de, engizilgen tótenshe jaǵdaıǵa qaramastan toı ótkizýge ruqsat bergenderdiń de nemese shekteý qoıylǵan ýaqyttan asyryp meıramhanalarda jumys istegenderdiń de áreketteri áshkere bolýda. Qazirgi kezde tártip pen sabyrdyń mańyzy zor. Paıda da emes, basqa da emes, bastyń amandyǵy birinshi orynda bolýy kerek. Tarıhtaǵy túrli támsilder, taǵdyrly oqıǵalardyń bári de adam balasy úshin órnek, sabaq bolsa...

 

Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Tasqynǵa – tosqyn

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qazaqstanda koronavırýstan 55 adam aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 12:50

Qaıyqshy atanyń hıkaıasy

Rýhanııat • Búgin, 12:39

Jyl basynan beri zeınetaqy eki ret ósti

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Qaraquıryqty atqan qoryqshy ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:54

Toıdyń sońy topyrlaǵan aýrý

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Uǵyna bilgenge – ult taǵdyry

Saıasat • Búgin, 06:57

Kóńilge medet bolǵan maqala

Rýhanııat • Búgin, 06:56

Qıyndyqpen birge jeńildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:32

«Birlik joq jerde – tirlik joq»

Qoǵam • Búgin, 06:26

El bolyp eńseremiz

Saıasat • Búgin, 06:20

Jańa aýrýhana 12 kúnde salynady

Elorda • Búgin, 06:17

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 06:14

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Uqsas jańalyqtar