Rýhanııat • 27 Naýryz, 2020

Táýbe men táýekel

104 retkórsetildi

Qanshalyqty qısyndy ekenin qaıdam, qazirgi bizdiń qoǵam «qazaqty ne qurtady?» degen qyńyr saýalmen bas qatyryp, qyzylkeńirdek bolyp qyrqysyp jatady. Ortaǵa osyndaı suraq tastalǵanda talasyp, tartysyp otyryp, jipke tizgendeı talaı kertartpa kem-ketigimiz túgendelip qalady. Taıaqtyń bir ushy toqmeıil peıildi táýbeshildigimizge kelip tıedi.

«Budan jaman kúnde de toıǵa barǵan» jurt qansha jerden sharýasy shalqyp, shekesi shylqyp otyrmasa da jaǵasyna túkirip, shúkir etýden tanǵan emes. Qanǵa sińgen qanaǵatshyl qasıet jaqsy shyǵar. Biraq osy ádettiń enjarlyqqa, erinshektikke de qyzmet etetin, izdeniske tusaý bolatyn kezi bolady. Nesibeni eseleıtin eńbekke ekpin berýge kelgende erik-jiger jetpeı, táýekel ete almaıdy. Kemshiligi kemerinen asyp tursa da, kemeldenýge talpynbaıtyn janǵa qashanda ózin zor, ózgeni qor kóretin sebep, kóńilge medet tabylar. Osyndaı táýbeshildik túbimizge jetetinin aıtyp túńilgenderge óre túregelip, tiksinip qaraıtyndar taǵy bar. Alaıda qoǵamnyń osy olqy tusyn ult rýhanııatynyń ustyny Abaıdyń ózi qatty synady emes pe?!

Uly oıshyl jıyrma úshinshi qara sózinde bizdiń qazaqty ońdyrmaı júrgen bir qýanysh, bir jubanysh baryn aıtady. «Qýanyshy – elde bir jamandy taýyp, ıa bir adamnyń bul ózi qylmaǵan jamanshylyǵy shyqsa, qýanady. Endi jubanyshy – jalǵyz biz be, eldiń bári de súıtip-aq júr ǵoı, kóppen kórgen uly toı, kóppen birge bolsaq bolady da degen sózdi jubanysh qylady» deıdi.

Abaıdyń bul sózi búgingi tańda da ózektiligin joıǵan joq. Quddy dál qazirgi ýaqyttyń tamyryn tap basyp aıtyp turǵandaı. Muny burynǵynyń sózi deýge aýzymyz barmaıdy. Abaı – sondyqtan Abaı, sondyqtan klassık.

Shymbaıymyzǵa batsa da, áli kúnge deıin boıymyzdaǵy boıkúıezdikti, bolymsyz qasıetterdi aqtap alatyn san túrli amalǵa arqa súıeıtinimiz shyndyq. Qulqynnyń qamymen qur ótkizgen kúnimizdi táýir kórip, «táýbemizge» túsemiz. «Táspimizden jańylyp qalarmyz» degen kúdikpen ilgerindi iske, tatymdy tirlikke táýekel etýge júregimiz daýalaı bermeıdi. Sóıtip júrip qolymyzdy mezgilinen kesh sermeımiz. Biraq keshikkenimizdi, tekke ótkizgen ýaqyttyń ózin teriske shyǵarmaı, «Eshten – kesh jaqsy», «Asyqpaǵan arbamen qoıan alady» degen syńaıly sózdermen syltaýratyp, taǵy da aqtap alamyz.

Álemde NEET degen qalyptasqan termın bar. Tarqatyp jazsaq, bul «Not in Empoloyment. Education or Training» degendi, qazaqshalasaq, «ne oqyp, ne qareket etip qaryq qylmaıtyn adamdar toby» uǵymyn bildiredi. Statıstıka komıtetiniń deregi boıynsha byltyr elimizde osyndaı jastardyń úlesi 7,3 paıyzdy, al aldyńǵy jyly 7,9 paıyzdy quraǵan eken. «Jastar» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń 2019 jyly júrgizgen saýaldamasyna súıensek, oqýǵa selsoq, jumysqa qulyqsyz jastardyń 50,7 paıyzy «qazirgi ómirim qanaǵattandyrady deýge bolady» dep jaýap berse, 30,5 paıyzy «tolyǵymen qanaǵattandyrady» dep kórsetipti. Osyǵan qarap, qamsyz, qareketsiz, «táýbeshil» jastardyń áli de basym ekeni baıqalady.

Dana Abaı atamyz qynjylǵan kezindegi qazaq qoǵamynyń búgingi sıqy da «alma aǵashynan alys túspegenin» aıǵaqtap tur. Abaı onynshy qara sózinde: «Áýeli, qudaıdan tileımisiń? Tileısiń. Qudaı berdi, bergenin almaısyń. Qudaı taǵala saǵan eńbek qylyp mal tabarlyq qýat berdi. Ol qýatty adal kásip qylarlyq orynǵa jumsaımysyń? Jumsamaısyń. Ol qýatty ornyn taýyp saryp qylardy bilerlik ǵylym berdi, ony oqymaısyń. Ol ǵylymdy oqysa, uǵarlyq aqyl berdi, qaıda jibergenińdi kim biledi? Erinbeı eńbek qylsa, túńilmeı izdese, ornyn taýyp istese, kim baı bolmaıdy? Onyń saǵan keregi joq. Seniki – bireýden qorqytyp alsań, bireýden jalynyp alsań, bireýden aldap alsań bolǵany, izdegeniń – sol» deıdi. Abaısha aıtqanda,  «Qudaı bergen dúnıeniń» ózin qajetke jarata almaı otyrmyz ǵoı?..

Jurtymyzdy mundaı kertartpa ádetten arylýǵa bastaıtyn joldy nusqaıtyn da osy – kemeńger tulǵamyz. Abaı bir óleńinde:

Táýekelsiz, talapsyz mal tabylmas,

Eńbek qylmas erinshek adam bolmas.

Esek kótin jýsań da, mal taýyp kel,

Qolǵa juqpas, esh adam kemite almas, – deıdi.

Iаǵnı kez kelgen kásiptiń kózin taýyp, eseli eńbekke jeteleıtin – ynta men jiger, táýekel men talap. Qazaqta «Ýaıym túbi teńiz – túsersiń de ketersiń, táýekel túbi jel qaıyq – ótersiń de ketersiń» degen ataly sóz bar.  Iаǵnı táýekel – jetistiktiń kilti. Táýekeldiń tiregi – tynymsyz eńbek. Eńbek qana adamnyń qadirin arttyryp, eńsesin tikteıdi. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini Máshhúr Júsipshe qaıyrar bolsaq, «Jigittikte jannan keshte is qyl: ólseń – ólesiń, ólmeseń – kisi bolasyń».

...Osydan keıin táýbeshildikten góri  táýekelshildiktiń tuǵyry áldeqaıda bıik ekenin paıymdaýǵa bolar!

 

Sońǵy jańalyqtar

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Uqsas jańalyqtar