Ádebıet • 28 Naýryz, 2020

Qaıtalanatyn ýaqytta, qaıtalanbaıtyn sátter-aı  

660 retkórsetildi

Búgin sizderdiń nazarlaryńyzǵa jas aqyn Muqaǵalı Seıtqazynyń bir top óleńderin usynyp otyrmyz. Qasqadan tóbel týǵan jas qalam ıesi keshegi aıtys alamanynda "Dárıdaı" degen atpen jurtty jalt qaratqan ataqty aıtysker Muqash Seıtqazınniń balasy ekenin aıta ketkenimiz jón. Jas aqynnyń Jezqazǵan óńirinen joldaǵan júrek hattaryn birge oqıyq, endeshe.

Muqaǵalı SEITQAZY Muhanbetqalıuly – 1994 jyly Qaraǵandy oblysy,Ulytaý aýdany, Sheńber aýylynda dúnıege kelgen. E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń túlegi. Qaraǵandy qalasy ákiminiń «Daryn» Jastar syılyǵynyń laýreaty; (2011 jyl). Oblystyq, respýblıkalyq jyr músháıralarynyń júldegeri. «Ushqan uıam – Ulytaý» (2015 jyl), «Qara kitap» (2019 jyl) kitaptarynyń avtory.

 Ulytaý

 

О́tkenime kepilmisiń, Ulytaý,

Erteńime kópirmisiń, Ulytaý?

Ashyq aspan astyndaǵy qazaqtyń,

Murajaıy sekildisiń, Ulytaý!

 

Alashqa Altyn Ordamysyń, Ulytaý,

Ulttyq rýxtyń qorǵanysyń, Ulytaý.

Bıiginen elim uıyp tyńdaǵan,

Elbasynyń tolǵaýysyń, Ulytaý.

 

Ultqa jyly uıamysyń, Ulytaý,

Baýyryńa el jııamysyń, Ulytaý.

О́leńine arqaý etse myń aqyn,

Kólemine syıamysyń, Ulytaý?!

 

Bolmysyńmen baǵalasyń, Ulytaý,

Qalyń qazaq qalaýysyń, Ulytaý.

Alla ózi otyn jaǵyp úrlegen,

Máńgilik el alaýysyń, Ulytaý!

 

Dańqyńmenen kók tirediń, Ulytaý,

Bir-bir kúmbez tektileriń, Ulytaý.

Táýelsiz el tórindegi bar toıdy,

Seniń toıyń dep bilemin, Ulytaý!

1

Sátter

                        

                                        «...Ýaqyt ótip barady-aý, ony qoıshy,

                                          Sátter ótip barady, osy jaman».

                                                               Qadyr Myrza Álı

                              

    

Sátterim meniń, sátterim,

Urynbas jerge urynǵan.

О́zime aıan ótkenim,

Jyǵylmas jerde jyǵylǵam.

 

Jastyqtyń býy burqyrap,

Syńar ǵyp kóńil sáıkesin.

О́tkinshi sátter umytylar,

О́kinishti sátti qaıtesiń?

 

Taǵdyrdyń soqsa borany,

Syılamas shattyq ár kúniń.

Qas-qaǵym sátter bolady,

Tastaǵyń keler barlyǵyn.

 

Jalǵanda júırik oı kezbe,

Qııaldaǵyǵa sengendeı.

Julqynyp turam keı kezde,

Juldyzdy sátim kelgendeı.

 

Bolmaıdy munda kelisim,

Beredi jyldar baǵańdy.

Bárinen qymbat men úshin,

Qýantqan sátter Anamdy.

 

Saǵattyń tili – danyshpan,

Qoımaıdy jospar qurmasqa.

Tózimdi talaı taýysqan,

Sezimniń sáti bir basqa!..

 

Bul ómir bizge baqyt pa?

Kóńilde kóp qoı "átteń-aı".

Qaıtalanatyn ýaqytta,

Qaıtalanbaıtyn sátter-aı!

2

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy

 

Jyrmen ǵana jetkizemin lebizdi,

О́mir meni áli talaı synaıdy.

О́leńime arqaý qylyp negizgi,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Qarasha kep, qańyrady solǵyn baq,

Qaıyńdar da — adamdarsha jylaıdy.

Armandardyń arasynan qol bulǵap,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Kim túsiner kúzge aınalǵan kúıimdi,

Bir oı kelip qozǵaıdy ǵoı myń oıdy.

Taǵdyrymnan tartyp alyp syıymdy,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Mahabbatty júrmesem de uran ǵyp,

Júrek dáıim seni ǵana suraıdy.

Sońǵy úmitti taǵyp alyp — tumar ǵyp,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Juldyzdar da jazǵanymdy jattapty,

О́zderinshe olar da óleń quraıdy.

Qııalyma erik berip táp-tátti,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Kúdigińdi jaýǵan qarǵa jeńdirip,

Kóńildegi seıiltip kók tumandy.

Bir baqyttyń kúterine sendirip,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 

Ǵashyqtardyń shyrqalady áni bir,

Kútýmenen ótkizermin jyl-aıdy.

«Súımeımin», — dep aıtsań-daǵy báribir,

Maǵan seni jaqsy kórgen unaıdy.

 3

Sezim syry

 

Jastyq jyrymdy kim uqty?

Janyma daýa izdeımin.

Kúdikti qoıshy, kúdikti,

Úmitti senen úzbeımin.

 

О́kpege qımaı óńińdi,

Barlyǵyn birden uǵynǵam.

Kóńildi qoıshy, kóńildi,

Aýa-raıyndaı qubylǵan.

 

Sezdirmeı myna yzǵardy,

Eritshi júrek bar muzyn.

Qyzdardy qoıshy, qyzdardy,

О́zińsiń meniń jalǵyzym.

 

Taǵdyrǵa kimder qas qypty,

Degenin dáıim asyrar.

Jastyqty qoıshy, jastyqty,

Jaýyndaı erteń basylar.

 

Júregim  meniń jaraly,

Sezimnen basqa ne kútti?

Dalany qoıshy, dalany,

Ernińe kóktem kelipti!

4

 Qazan aıyna ókpe...

 

Qarǵys atqyr qazan aıy óttiń be,

Degenińe jetpediń be, jettiń be?

Qarashany kútip júrgen taǵatsyz,

Meniń ańǵal Anamdy alyp kettiń be?..

 

Jalǵan mynaý shynymenen bes kún be,

О́mir aıtar óstiń be, álde, óshtiń be?

Ońashada jylap alam eriksiz,

Kóz jasymdy kórsetpeımin eshkimge.

 

...Kóńilsizdik qustardyń da qaıtqany,

Jyldaǵydaı ánderin de aıtpady.

«Jigit degen jylamaıdy», degen sóz,

Anasy bar adamdardyń aıtqany...

 5

  Anaǵa hat

 

...О́mir-ómir qyzyldy-jasyl álem,

Birde jabyq, al birde ashyq álem.

Basylmaıtyn jerlerde basylyp qap,

Tasynbaıtyn jerlerde tasyǵan em.

 

Ana-júrek, sezedi-aý bárin-bárin,

Armandarǵa adymdap damyldadym.

О́leń jazsam — ózińdi saǵynǵanym,

Jazbaı ketsem — Taǵdyrǵa baǵynǵanym.

 

Jyrdyń týy — qýanam, jelbirese,

Júrekterde úmit-ot sóndi neshe...

...Patshadaı ǵyp ósirgen erke balań,

Patshanyń qolyn alyp keldi keshe!

 

Júrýshi ediń isime alańdap ár,

(Tentek ulyń osylaı adam bolar.)

Jaqsy bolsam - jaqsy sóz maǵan keler,

Jaman bolsam - jaman sóz saǵan barar.

 

...Erteń meniń úılený toıym, Ana,

Eldiń uly bolý ǵoı, oıym, Ana.

Ekilenip shyqsam da qaı bıikke,

Esimde sen turasyń dáıim, Ana.

 6

 1 qazan

 

Qaraly kún —  qazannyń biri maǵan,
Taǵy kirdi túsime búgin Anam.
Kóp bógelip turmady, ǵaıyp boldy,
Kórý úshin kelgendeı ulyn aman.

Kóńilsizdeý atyrdym tańdy myna,
Kúzdiń áni — uqsaıdy jańbyryna.
О́z degenin báribir jasaıtuǵyn,
О́kpeleýdi qoıǵanmyn Taǵdyryma.

О́kpeleýdi qoıǵanmyn Taǵdyryma,
О́leńderim emdeıdi jandy myna.
Baýyrymdaı qaraımyn birge týǵan,
Anasy joq adamnyń barlyǵyna.

Qoldan keler, qol jaıý arýaqqa,
Duǵamyzdan jaqsylyq darymaq pa?..
"Qara kitap" shyǵardyq bıyl jazda,
Qara qulyp tur qara shańyraqta.

Eleńdeısiń biz jaqqa esil Ana,
Erke kúndi júremin esime ala...
Sen ómirden ketken soń amalsyzdan,
Biz aýyldan ketkenbiz kóship, Ana...
Keshir, Ana!

7

Kóktemmen sálemdesý

 

Kóktem, kóktem, Gúl-Kóktem amanbysyń?!

Qandaı xabar aıtady maǵan qusyń?.

Aq jańbyryń uqsaıdy kóz jasyma

Meni qatty saǵynǵan Anambysyń?.

 

Kóktem, kóktem, Nur-Kóktem qalyń-qalaı?

Jetkizemin jastyqtyń ániń qalaı?!

Tánim tátti keshińdi ańsap júr ǵoı,

Janym jupar ıisińdi saǵynǵany-aı!

 

Kóktem, kóktem, Jyr-Kóktem asyqpaǵan,

Kútken saıyn keshigip, qashyqtaǵan.

Aqyndardyń bári de ǵashyq saǵan,

Adamdardyń barlyǵy asyq saǵan.

 

Kóktem, kóktem, Al, Kóktem tórlet deımin,

Áýenińmen ádemi terbet deımin.

Sen kelmeseń, men saǵan bara almaımyn,

Sen ketpeseń, janyńnan men ketpeımin.

 

Kóktem, kóktem, bul kóktem-basqa kóktem,

Basqa kóktem ekeniń, ras pa kóktem?!

Meniń taǵdyr deıtuǵyn dápterimniń,

О́ziń jańa betterin basta Kóktem!..

 8

 О́leń-Ǵumyr

 

О́leń-keýde mazalaıdy janymdy,

О́leń-júrek ótken kúndi saǵyndy.

О́leń-dala shaqyrady alystan,

О́leń-ómir taba almaı júr babymdy.

 

О́leń-taǵdyr ókpeleıdi nesine,

О́leń-jastyq keldiń maǵan keshige.

О́leń-kóktem Keńgir kóldiń kelbeti,

О́leń-ýaqyt erteńdi sal esime.

 

О́leń-qustar ashar kóńil saraıyn,

О́leń-úmit jazar jyrdyń talaıyn.

О́leń-sezim ókinishtiń aınasy,

О́leń-dúnıe ótirikshi aǵaıyn.

 

О́leń-ǵumyr buıyrshy tek baǵyma,

О́leń-dúbir topqa túsir taǵy da.

О́leń-álem moıyndaıdy meni áli,

О́leń-arý qaraılap júr jolyma!

11

Sońǵy jańalyqtar

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Búgin, 12:58

Almatyda esirtki zerthanasy anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 11:14

Atyraý: Úsh aptada 17 bala joǵaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:06

Úndistanda 47 gradýs ystyq boldy

Álem • Búgin, 09:37

80 jyldan keıin ıesin tapqan hat

Rýhanııat • Búgin, 09:22

Taldyqorǵanda úshem dúnıege keldi

Aımaqtar • Búgin, 09:06

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Qomaqty qarjy bólinedi

Pikir • Búgin, 07:20

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Uqsas jańalyqtar