Ádebıet • 30 Naýryz, 2020

Koronavırýs týraly aqyndar jazǵan óleńder

16266 retkórsetildi

Búkil álemdi dúr silkindirgen koronavırýs pandemııasy eshkimdi beıjaı qaldyrmaǵany anyq. Árkim qolynan kelgenin jasap, kómektesýge ázir. Elimizdiń aqyndary da osy indet týraly óleń jazyp, halyqty úıde otyrýǵa shaqyryp jatyr. Solardyń toptamasyn oqyrmanǵa usynýdy jón kórdik.

Minájat

Tura bersin jerim aman, taýym da aman;

Aman júrsin dosym da, jaýym da aman;

Adam túgil, shópter men jándikterdiń,

Qınalǵanyn seziný – aýyr maǵan...

 

Kóńilim bar eshkimge tarylmaǵan,

Aman bolsyn jat adam,

baýyr da aman,

Adam túgil, tup-tunyq myna aspannan,

juldyz aǵyp qulasa – aýyr maǵan...

 

Sharshasam da qýatty daýyldardan,

Jaýyndardan beımezgil saýyldaǵan.

Bárine de kóner em, tek sábıdiń,

Jaýtańdasa janary – aýyr maǵan...

 

Dalam da aman tursa eken, baýym da aman,

Qalam da aman tursa eken,

aýyl da aman.

Bir adamnyń ólgenin estip qalý –

О́zim ólip qalǵannan aýyr maǵan.

 

О́tkeredi ne zulmat, quıyndy adam,

Elim aman bolsynshy, úıim de aman.

Myna sulý ǵalamdy saqta, Qudaı,

Sol bolsynshy beretin syıyń maǵan!

 

Avtory Aqberen Elgezek

 

Dáýir derti

 

Dabyra men daqpyrtqa qumar ek tym,

Qaýqyldaǵan keshegi qulady ekpin.

Tynyshtalyp bir sátke,

Tyńdaıyqshy,

Ne degisi kelip tur myna derttiń?!

 

Otyrmyz ǵoı arandap, alańdap ta,

Tyńdaıyqshy,

Qulaq sap ǵalam jaqqa.

Tilin eger túsinseń myna derttiń,

Aıtary bar sekildi adamzatqa.

 

Jaqsylyqty jamandyq jýyp bitti,

Júrekter de ketkendeı sýyp tipti,

Ońashada otyryp oılansyn – dep,

Adamzatty úıine qýyp tyqty.

 

Zar ıletip sonan soń sor úıirgen,

Zaman da ótti molalar mol úıilgen.

Bar bolǵany úıińe qamap qoıdy,

Qýyp shyqsa qaıter eń sol úıińnen.

 

Teksizdikke tór berip kúle kirgen,

Tapty ma eken tilinen, tileginen.

Baıqasańyz myna dert,

Basqa emes,

Jaıylýda adamzat júreginen!

 

Avtory Álibek Shegebaı

 

Qamyn oıla, ózgeniń, ózińniń de...

 

Synalatyn kezi bul tózimniń de,

Qamyn oıla, ózgeniń, ózińniń de.

Eriksizden úıińde otyrǵanda,

Erkindiktiń qadirin sezindiń be?

Bos ýaqytty endi osy paıdańa asyr,

Keshke deıin qur uıyqtap, kózińdi ilme!

 

Qaýqarsyzyn kórgende kúshińniń de,

Qamyn oıla, úlkenniń, kishińniń de.

Táýeldi bop úıińde otyrǵanda,

Táýelsizdik qadirin túsindiń be?

Quryǵynan álemdi kezgen derttiń,

Qutylmaıdy tyǵylyp kisi úńgirge!

 

Bul kúnińniń qadirin bilshi búgin,

Toqtaǵandaı tynymsyz tirshiligiń.

Qaýip penen qaterden saqtaý úshin,

Imanyńnyń kóktetkin bir shybyǵyn,

Bir Allaǵa qol jaıyp, duǵa qylsaq,

Qorǵan bolar toqtaýsyz qulshylyǵyń!

 

Adastyrmaı pendeni arman-úmit,

Atar sonda araıly tań da kúlip.

Qulshylyqpen tirshilik jalǵasady,

Kúmánsiz sen, kóńilge alma kúdik.

Búkil álem bolsyn dep tynyshtyqta,

Jaratqannan suraıyq jalbarynyp!

 

Avtory Oljas Otar

 

ÚIDE BOL...

 

Jazataıym jyǵylǵysy keler deısiń orǵa kim?

Sezinbeseń sekem almaı syrtqy jaýdy, sorladyń.

Qabyrǵań dúr bolǵanymen, qoǵamyń bir – baýyrym,

Úıden shyqpa, eldi saqta!

Úı qazirgi – QORǴANYŃ!

 

Kembaǵal da keship jatyr, baıbalam sap baı da muń,

Eýropa, Azııa da tappaı birin aılanyń.

О́zińe de, ózgege de kómegiń sol – baýyrym,

Úıden shyqpa, eldi saqta!

Úı qazirgi – JAILAÝYŃ!

 

Qabyl al da rıza bol, Jaratqannyń synaǵyn,

Elge túsken óter bastan sál shydasań, myna kún!

Oshaq bólek bolǵanymen, Otan ortaq – baýyrlar,

Úıden shyqpa, eldi saqta!

Úı qazirgi – JUMAǴYŃ!

 

Avtory Asqar Dúısenbi

 

Jer men Kókteı tanydym ba alypty?

Keýdemdegi súıemin be jaryqty?

 

Izgilikte bar ma meniń úlesim?

Kim jeńedi kereǵarlyq kúresin?

 

Kúlli álem alaqandaı ap-anyq, 

Kúlli janar bir núktege qadalyp,

 

Kúrsinedi ǵalam ishten tynǵandaı,

Kúntizbeden kúlip shyǵar kún qandaı?

 

Kózdi arbaǵan baq pa, sor ma, mańyzdy?

Jaratqanym til qatatyn tárizdi.

 

Jer betine jetpeı bálkim, meıirim?

Synap jatyr adamzattyń peıilin.

 

Kúbirleıdi jahan úni qulaqta,

Kúmiljigen jan menen tán synaqta.

 

Kúlli álemdi qaýyzyna syıdyryp,

Batqan kúndi bazynasyz syı qylyp,

 

Bir tamshydan myna meni jaratqan,

Qudiretpen sátim kóp pe sanasqan?

 

Aspan únsiz taǵylymyn tókkende,

Shuǵylasy mańdaıymnan ópkende,

 

О́tedim be jer ananyń qaryzyn?

О́tedim be adamzattyń paryzyn?

 

Qarashyqqa úmit jasyn tundyryp,

Kólbeńdeıdi ǵumyr deıtin qundylyq.

 

– Jer ananyń saqtaı gór, – dep besigin,

Táńirimnen surap turmyn keshirim...

 

Tolqyn Qabylsha

 

 

Nurlanyp bıyl da kók pen jer,

Búr jaryp, jaıqalyp kók belder.

Kelgenmen saǵyntqan, ańsatqan bul Naýryz ,

kútpegen dál mundaı, kóńilsiz kóktemdi el.

 

Dalada birtúrli bulqynys,

qalada myń túrli qulshynys.

Beketter bekingen,

bazarlar tym-tyrys.

 

Hoshy joq tirlikte kúıbeleń,

adamdar kóńilsiz kúımenen.

Olardyń sanasyn kúni, tún,

úreı bar bılegen.

 

Úndeý men dabyldan,

qaqpalar, esikter jabylǵan.

Jınalmaı jumaǵa jamaǵat,

Meshitke adam joq aǵylǵan.

 

Kóktemniń kóńildi jyry joq,

kepterdiń sherýli úni joq.

Qus keler ýaqytta,

sus keldi tili joq.

 

Álemdi sharpyǵan "qara daq"

bar eldi júrgenin aralap,

jeliden bir shyǵyp, kirgenshe,

jarshylar jazýda jańalap.

 

Zamanǵa tynyshtyq,

adamǵa qut tilep,

aryldy deı-tuǵyn indet pen jut ,túnek.

Shatty kún týsa eken súıinshi suraıtyn,

«Eń sońǵy dertti jan jazylyp shyqty», – dep...

 

Jangeldi Nemerebaı

Sońǵy jańalyqtar

Eldik nyshandar tarıhy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar