Tanym • 01 Sáýir, 2020

Qıyndyqtan qutylýdyń joly – jaqsylyq jaıý

841 retkórsetildi

О́mir bolǵan soń jaqsylyq pen jamandyq, qıyndyq pen qyzyq bolmaı turmaıdy. «Dúnıeniń basy saıran, túbi oıran» dep Abaı atamyz aıtqandaı, pende balasy biz  alda bolatyn taǵdyr-talaıymyzdy boljaı almaımyz. Islam sharıǵatynda, Jaratýshy óz pendesin qıyndyq hám dúnıe-baılyq arqyly synaıdy deıtin ashyq aıat bar. Sondyqtan ımany kámil musylman táńirden «bizge kótere almaıtyn synyq bere kór me» dep tilegen.

Búgingi álemdi bir qaýyzǵa syıdarǵan myna indet eń áýeli – synaq. Bundaı qaterli juqpaly aýrýlar adamzat tarıhynda buǵan deıin de bolǵan. Ǵalym-qalamger Darhan Qydyráli myrza: «Qytaı men Ortalyq Azııada bastalyp 1347 - 1351 jyldary Eýropany qynadaı qyrǵan qara ólim - oba indeti 200 mıllıon adamnyń janyn aldy. Bul úreıli indetpen birge Eýropanyń kóptegen qundylyqtary ózgerdi. Osyndaı oba indetteri 1700 jyldarǵa deıin jalǵasty. Olardyń arasynan 1629-1631 jylǵy Italııa obasy, 1665-1666 jyldardaǵy London obasy, 1679 jylǵy Vena obasy, 1720-1722 jyldary bolǵan Marsel obasy jáne 1771 jylǵy Máskeý obasyn atap aıtýǵa bolady» degen derekti jazypty.  

Osy indetterden adamzat balasy zardap shekkenimen túgeldeı qyrylyp qalǵan joq. Bul da bolsa bir táńirdiń meıiri. Dert boldy eken onyń shıpasy da tabylady. Paıǵambarmyz (s.ǵ.s) «Barlyq derttiń shıpasy bar, tek káriliktiń ǵana emi joq» degen.

Demek, jahandy jaıpap bara jatqan koronavırýstan da aıyǵamyz. Alla qalasa, bunyń da shıpasy tabylady. Tabylyp da jatyr.

Biraq ıslam oqymystylary bundaı álemdik pandemııany «túzeýshi» dep qaraıdy. Muhammed (s.ǵ.s) paıǵambardan jetken hadıste, belgisiz indettiń kelýi jer betinde jamanshylyq ústemdik qura bastasa, ıaǵnı adamdardyń is-áreketti kúnáge beıimdelse, dúnıege berilse, jaqsylyq tıylsa, obal-saýap keıindep nápsi qalaýy alǵa shyqqan jaǵdaıda jaratýshy jer betine eskertý retinde jiberedi delingen. Bul hadısti tápsirleýshi ǵalymdar «eskertý» degendi «túzetýshi» dep, ol – aýrý, zilzala, indet, soǵys t.b. bolýy múmkin dep pátýalasqan.  

Joǵarydaǵy hadısti estigen paıǵambardyń jubaıy Aısha, «Eı, Allanyń elshisi, qaýymnyń buzylǵandyǵy sebepti azap jiberilse, onda el ishindegi izgi pendelerdiń kúıi ne bolmaq» dep suraıdy. Sonda Alla elshisi: «Indet adam tańdamaıdy» dep jaýap bergen. Demek, bul vırýs adamdy jaqsy-jaman, baı-kedeı, bastyq-qara dep tańdamaıdy. Kez kelgen adamǵa, kez kez kelgen ýaqytta, kez kelgen jerde juǵý yqtımaldyǵy basym.

Mysaly, erte orta ǵasyrda Sham elinde «Imýs obasy» tarap, osy indettiń kesirinen ataqty sahabalar – ıbn Jarah, ıbn Jábal, Ábý Sýfııan sekildi ıgi adamdar kóz jumǵan.

Sondyqtan eń bastysy saqtyq sharalaryn qatań ustaný shart. Qazirgi tańda saqtyq úshin oqshaýlaný sharasy qabyldanýda. Bul sharıǵatta aıtylatyn «saqtansań saqtaımyn» degen túsinikke saı. Paıǵambar hadısinde: «Bir jerde oba shyqqanyn estiseńder, ol jerge barmańdar. Eger sen turyp jatqan jerde oba shyqsa, ol jerden ketpe» degen ashyq úkim bar.

Joǵardaǵy ósıetti dál qazir ustana alsaq, birinshiden, aıat-hadıske amal etken bolamyz onyń úlken saýabyn alamyz, ekinshiden, oqshaýlaný arqyly ózimizdi jáne otbasymyzdy indetten qorǵaımyz. Eger bul úkimge baǵynbasaq, ıaǵnı basqalarǵa aýrý juqtyrsaq ol táńir aldynda zulymdyqqa jatady. Al zulymdyq ıesin Alla eshqashan jarylqamaıdy.

Jalpy osyndaı juqpaly indet máselesinde HIV ǵasyrda ómir súrgen ataqty muqadıs-ǵalym Ibn Hajar ál-Qaıtamıdyń, mundaı indettiń shyǵatyn, ıaǵnı paıda bolatyn ýaqyty qys aıaqtalyp, kóktemniń jıegi kórine bastaǵan mezgil degen pátýa-paıymy bar. Qazaqtiń tilimen aıtqanda, jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziletin tusy bul. Musylman tarıhshylarynyń bundaı dert uzaqqa sozylmaıdy, jazdyń alǵashqy aılarynda betti qaıtady degen naqty toqtamy bar. Inshalla solaı bolǵaı!

El basyna búgingideı qıyndyq týǵan tusta odan qutylýdyń joly retinde birinshiden, saqtaný, aýrýǵa qarsy dári oılap tabý sııaqty sharalar qarastyrylady. Bul iske asypta jatyr. Biraq bizdiń kóbimiz baıqaı bermeıtin taǵy bir joly bar. Ol – jaqsylyq jaıý. Jaqsy isterge muryndyq bolý, shynaıy yqylaspen sadaqa berý, indetti jiberýshi de, ony joıýshy da bir Alla sebepti, odan kórkem túrde kúnálarymyz sebepti keshirim surý, táýbaǵa kelý hám tereń qulshylyq jáne sabyr.   

О́ıtkeni, kenetten jetken indet úreı ala keledi. Ol úreı dúrbeleń ýaıym týǵyzady, táýekeldi álsiretedi. Budan saqtanýdyń joly buqarany jalǵan aqpardan alystatyp, tek shynaıy málimetpen sýsyndatý hám árdaıym bereke-birlikke jumyldyrý ekeni anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar