Ádebıet • 01 Sáýir, 2020

Baqytgúl SÁRMEKOVA. Aqyndardan jeriný (áńgime)

453 retkórsetildi

Baqytgúl Sármekova – ózindik jazý stılimen tanylyp, óz aýdıtorııasyn qalyptastyrǵan jas avtor. Shaǵyn áńgimeleri baspasóz betterinde jıi jarııalanyp júr. Qazirgi qazaq prozasyna qosylyp jatqan qalamger shyǵarmalary jazýshylyq minezimen erekshe. Nebir «dúldúl» hám «uly» aqyndardy tap basyp tanyp, áshkere qylǵan áıdik áńgimesin nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz. 

Baqytgúl SÁRMEKOVA

(áńgime) 

- Arqaly aqyn… Aqyraǵan aqyn… Sonaaaý Atyraýdan kelgen arda aqynymyz Itbaı! - dep sampyldap turǵan asaba jigittiń sózin aıaqtatpastan qolyndaǵy mıkrofonyn julyp alǵan kúıi Aqyn shyqty ortaǵa arqalanyp. Aınalasyn shóp basqan aıdyn kólge uqsaıdy eken basy… Shash ataýlydan ada bolǵan tóbe meıramhana shamdaryna shaǵylysady. Judyryqty túıip alyp, jerdi teýip turyp uzyn sonar dastan oqydy. Toıǵa jınalǵan qaýym jalyǵa bastady. Shette otyrǵan Eltaı qalǵyp ketip, keri oıanyp edi, Itbaı áli sóılep tur. Áıelder jaǵy ózara áńgimege kóshken. Mýzykant jigit qulaqqabyn kıip alyp, óz rahatyn ózi sezinip otyr. Araqty súıetin aqjúrek bajalar ózderi kishigirim orta quryp alǵan. Shette jalǵyz mólıip Oryngúl ǵana tyńdap otyr aqyndy. «О́leń túsinbeıtin beısharalar!» – dep sókti ishteı ózgelerdi. Biraq ózi de naqty neni túsingenin bilmeıdi. Aqyn aqyraǵan saıyn boıyn diril bılep, kózi jasaýrap, qolynyń, sıraqtarynyń balapan túkteri úrpıip baryp basylady (qoltyǵyn qysyp otyr).

О́ziniń oıynsha, Oryngúl óleń úshin jaralǵan. Bala kezinen apasynan bastap, kórshi-kólem, ustaz, aǵaıyn týysqan, eń aqyrǵysy taýyq qorada jańa týylǵan jumyrtqaǵa da óleń shyǵarǵan. Jumyrtqaǵa arnap shyǵarǵan óleńi «О́mir» dep atalady:

«Eı, tas jumyrtqa, sende de ómir bar.

О́mirdi kazirden bastap kórip al.

Qazir-aq taspen jaryp tastasam bittiń ǵoı,

Myna ómirdi kórmesten blınchık bolyp kettiń ǵoı…» – dep bastalatyn óleńi óziniń oıynsha shedevr.

Kózin aqynnan almady. Ortaǵa shyǵyp bul da bir-eki óleńin oqyǵysy keldi de, alaıda iship otyrǵan aǵasynan yǵysty.

Sonymen ne kerek, qandaı jolmen til tabysqany belgisiz, aqynmen tanysyp ta úlgerdi. Teri shypshyp syrtyna shyqqan shyt kóıleginiń qaltasynan Itbaı vızıtkasyn alyp, Oryngúlge ustatty. Vızıtkasy dymqyldanyp qalǵan eken, Oryngúl betine basty.

1

Qalanyń asfaltine tabany tıisimen Itbaı aqyndy izdedi. On bir oılanyp, toqsan toǵyz ret tolǵanyp otyryp habarlasty aqyry. Itbaı jetip keldi. Kredıtke alǵan qara «14» mashınasyna Oryngúldi otyrǵyzyp alyp, selkildetip Jaıyqtyń jaǵasyna alyp keldi.

- О́leń oqy, aqyn qyz! - dedi.

Oryngúl telefonynan «Kóńil tolqyny» áýenin jiberdi de, asa bir qaıǵyly keıippen «О́mir» atty óleńin oqydy.

Itbaı oılanyp otyryp:

- О́leń jaman emes. Bastysy sende júrek bar. О́leńniń ne ekenin bilesiń. Qara borbaı halyq ony da túsinbeıdi. Biz adamdardyń eń joǵary satysymyz! - degende Oryngúl eljirep, kózine jas keldi. Jylaýǵa batpady, kózine jaǵylǵan súrmesi aǵyp ketip, albasty túrimnen Itbaı shoshyp keter dedi.

- Myna aǵań tegin adam emes. Sende batyldyq bar, júrek bar, eń bastysy aqynsyń! Men seni álemge áıgili etem. Gazetke berem, búkil el moıyndaıtyn aqyn bolasyń! - degende Oryngúl aqyry shydaı almady, kózdiń jasyna erik berdi. Itbaı telefonyn shuqylap otyryp:

- Myna ǵalym aǵańdy tanısyń ba? Iiii… Myna jazýshyny she? Teledıdardan kóretin myna aqyndy she? - dep búkil aty máshhúr tulǵalardyń telefon nómiri saqtalǵan tizimnen kórsetip shyqty.

- Iiii… tanysań sol. Men bárimen habarlasyp turamyn. Jolyńdy ashamyn. Meniń bir aýyz sózim. Bizde júrek bar. Súıe alamyz. Ǵashyq bola alamyz… Al, ózge qaraborbaı halyq… Iá, qoıshy solardy…

Oryngúldiń kóz aldynan óziniń teledıdardan suhbat berip otyrǵan sáti jylt etip elestep ketti. Ataqty bolǵanda bylaı dep suhbat berem dep burynnan ishteı daıyndalýshy edi. «Aqyndyq jolǵa túsirgen, osy jolǵa baýlyǵan ardaqty adamdaryńyz bar ma?» degen suraqqa bastaýysh synyptaǵy muǵalimin aıtamyn dep oılaýshy edi. Ol oıynan aınyp qaldy. Dál aldynda asqar taýdaı bolyp Itbaı otyr emes pe?

- Erteń gazetke óleńińdi beremiz! Saǵat úshte daıyn bol! - dep qoshtasa bere: - aýzyńnan súıeıinshi, - dedi. Erin degen joq, aýzyńnan dedi! Aqyndardyń ójettiligi osy shyǵar dep oılady Oryngúl. Keýdesinen keri ıteretin dármen joq, Aqynǵa bári jarasatyndaı kórindi. Eń bastysy olarda júrek bar, sezim bar. Kózin jumdy. Betine taqala bere Itbaıdyń basyndaǵy bas kıiminiń kúnqaǵary bunyń mańdaıyn tirep qalyp, yǵysyp ketti de, aınadaı jyltyr taz basynan jınalyp qalǵan qaıyzǵaq tektes qaspaqtar betine shybyn qonǵandaı áser qaldyryp, jaýyp jatty. Aqynǵa bári jarasady.                                 

2

Erteńgi saǵat úshte kezdesti. Itbaıdyń artynan ilesken ıtteı bolyp záýlim ǵımaratqa keldi. Ishke kirip ketip bireýlermen sóılesip bolǵasyn muny shaqyrdy:

- Bulaqtyń kózin ashaıyq! Talanttardyń samǵaýyna járdemdeseıik, - dep gazet redaktoryna asa tebirensipen sózin jetkizdi Itbaı. Redaktor adam kóńilin qaldyrmaıtyn aqkóńil jan eken, óleńdi oqyp alyp, azdap jymıdy da:

- Keltiremiz ǵoı jaılap, - dep basyn shulǵyp keliskendeı boldy.

Ǵımarattan shyǵa salysymen Itbaıda buryn baıqalmaǵan mańǵazdyq, kókirek paıda boldy:

- Aǵań tegin emes dedim be, dedim. О́leńińdi ótkizemin dedim be, dedim. Endi sen de meniń aıtqanymdy oryndasań, erteń teledıdardaǵy baǵdarlamaǵa shaqyrtý jibertkizemin. Asyl tastyń sý túbinde jatpaıtynyn dáleldeımiz, - dedi.

Aspan órtenip jerge túserdeı aptap ystyqta órtenerdeı bolyp turǵan qara mashınaǵa mingen ekeý kópqabatty úıdiń aldyna toqtady. Mińgirlep otyryp Itbaı sezimin bildirdi. Oryngúldiń túrine emes eń aldymen talantyna bas ıgenin, unatyp qalǵanyn, qazir beıshara kúıge túskenin jetkizdi. Sózderiniń arasyna Muqaǵalıdyń óleńderi de Itbaıǵa telinip, sharasyz kúıde ketip jatty.

Ekeýi úıge kirdi. Temekiniń ıisi ábden sińgen úıdiń tósegi kópten jýylmasa kerek, gúldi túri kózge belgisiz túske boıalypty. Túgi jypyraıǵan kir-kir kilemniń ústinde 42 ólshemdi krassovkanyń izi jatyr. Asyǵys bireý kirip ketse kerek, shamasy.

3

Jan-jaǵyn barlap úlgermeı jatyp Itbaıdyń qushaǵynda kete bardy. Bir kezde kózin ashsa asa aýyr salmaqtaǵy Itbaıdyń astynda aq bólkedeı ılenip jatyr eken. Aıýdaı aqyraǵan Itbaıda es joq. Eki kózi tars jumyq, ón boıyn ter basqan. Bir kezde ǵana baryp sylq etip aýnap tústi. Murynyna qolańsanyń ashqyltym ıisi kelip, esin jıǵyzdy, Oryngúldiń. Tóbege qarap edi, bir jaǵy synǵan lıýstranyń symdary shyǵyp, úzileıin dep tur eken. «Osyny ilmese de renjimes edik» dep oılady ishteı.

Gazetke basylǵan óleńin kórip, ishteı kúlip aldy. «О́mir» degen taqyryby ǵana bar, biraq múlde ózge óleń, biraq avtory Oryngúl dep jazylǵan. Aqkóńil redaktor bulardyń kóńilin jyqpaı, óleńdi óńdegen eken. «Aqyny da, óleńi de qurysyn!» dedi. Aqyn degen sózdi estise kóz aldyna synyq lıýstra elestep, murynyna qolańsanyń ıisi keletin boldy.

Sońǵy jańalyqtar

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar