Ádebıet • 04 Sáýir, 2020

? (Suraq belgisi) Poema

439 retkórsetildi

Qazaqtyń qabyrǵaly aqyny Ǵalym Jaılybaıdyń óleńderin oqı bastaǵanda arqanyń teńizdeı tolqyp, tebirenip jatqan aqseleýli dalasy, sol daladaǵy kóktem nóseri, kúrkiregen kúnnen óre jónelgen bóken laǵy, bir sát qalyqtaý kúıinde qanatyn kere turyp qalǵan dala qyrany kóz aldyńyzǵa keledi. Endi birde qarańǵy túndi jaryp shyǵyp, taý ishin kúńirentip Sáken salǵan án alystan emis-emis estiletindeı.

Ǵalym Jaılybaı júıtkı aqqan jyldarǵa en salǵandaı jemisti eńbek etip júrgen aqyn. Oqyrmandar aqynnyń tolǵaqty, tolaıym poemalaryn asyǵa kútip, aqyn salǵan eninen tanyǵandaı óz kitap sórelerine enshilep alyp otyrady. Dúnıejúzilik pandemııa, álemdegi, elimizdegi karantın, úreı men úmit, qaýip pen qater qalam ustaǵan qaı jandy da qamsyz, ýaıymsyz qaldyrǵan joq. Sonyń bir belgisi – sher tolqytyp shyǵarǵan oı ýytyndaı, ashy kóz jasyndaı osy poema. «Suraq belgisi» – adamnyń ózine, qoǵamǵa, álemge, zamanǵa daty, sonyń báriniń adamǵa daty. Máńgilik saýal, máńgilik saýǵa. Aqynyń saýaly, aqynnyń saýǵasy. Osynyń báriniń jaýabyn kim beredi? Kim bere alady?

Poemanyń redaksııalyq nusqasy gazetke jarııalanar aldynda tolyq nusqasyn saıtymyzda usynyp otyrmyz.

Redaksııadan

 

?

(Suraq belgisi)

Poema

Maraltaıǵa

«Áýel basta Qudaı aspan men jerdi jaratty. Jer tirshiliksiz bos edi. Sýǵa toly tuńǵıyqtyń ústin qara túnek jaýyp turdy. Al, Qudaı rýhy sý betinde qalyqtap ushyp júrdi».

(Táýrat. 3 myń jyl buryn jazylǵan)

 

Arǵymaqqa mindim dep,

artqy toptan adaspa...

Asan Qaıǵy

 

Paıǵambarymyz Muhammedti, ıslamdy jurty uryp-soqty, tilimen balaǵattady. Ol bárine de shydady, jeńdi.

 Shydam men sabyr – eń kúshti qarý.

Ahmet Baıtursynuly

 

Qazaqstan óz elimizge ǵana kerek...

Qasym-Jomart Toqaev

 

I

 

Jyly aǵystarǵa jyldardyń tartyp jetegi,

О́liara týa órip bir ketsek ne etedi?

Alashtyń jurty...

Altyn tuıaqtyń móri bar –

Arǵymaqtar men aqbókenderdiń mekeni.

 

Kóńilim qaıran,

Kóńil-aı, shirkin,

myń quraq,

Qııamet kúni halińdi surar kim biraq?

Tuman ishinde tumaǵa keldim tunjyrap,

Bula dáýrenim buldyryq qustaı buldyrap...

 

Jelsiz bir túnde arnama syımaı shaıqaldym,

Jaratqan Iem!

Tajaldyń betin qaıtarǵyn!

Ǵalamnyń boıy ǵazaýat kúıin shalady –

Adamnyń oıy soıyly bolsa saıtannyń.

 

Kerizamandardyń kesirli jeli burqady,

Kórerin kórmeı kórge túspeıdi jurt áli...

Adamzat úshin Alladan medet suraıdy,

Táýekel etip tas jutqan eldiń urpaǵy.

 

Ǵalamnyń kóshi qaı tusqa tartyp barady,

Ashylar qashan...

dúnıeniń mynaý qabaǵy?

ıtten de qalǵan,

qustan da qalǵan kóńilim –

Aı tolǵan kúni jarq ete qalsa jarady.

 

Kóńil kógine kógildir tústi qus kerek,

Zaýaldy kórip záhardan sýsyn ishken ek.

Jan-janarymnan jas saýlap turyp jyr jazdym –

Qanǵa malynǵan qalamnyń ushyn tistelep.

 

Elim-aı, shirkin...

Eski kúnderden qalǵan án,

Sharasyzdyqtan shaǵylmaı qalǵan shamdy alam...

Aranyn tıyp ajdaha aýlaq ketsin dep –

Qabaǵyn túıip oıandy búgin bar ǵalam.

 

Adamzat kóshi adaspaý úshin tumanda,

Aıtylǵan bári...

Injilde

Sosyn

Quranda.

Jalǵyz qaýyzǵa syıǵyzatyny ras eken –

Alty qurylyqtyń aqylmandaryn bir Alla!

 

 

Shemeniń qatsa ishińe Qudaı sher berer,

Adyra qalyp altynǵa toly kómbeler.

Dúnıe shirkin,

Qańbaqtaı bir sát dóńgeler –

Otyz jyl oıran,

Qyryq jyl qyrǵyn kórgen El...

 

Qatymdaı ekshep hattaryn bútin jaqsynyń,

Tap shynyn taýyp tarazylaýǵa tapshy kún.

Jalǵyzdyq kúıin japanda shalyp otyrmyn –

Jar basyndaǵy molasyndaı bop baqsynyń.

 

Perishtelerim aldymnan shyǵyp jebeı me,

Bir óksik kelip tyǵylyp qaldy kómeıge;

Batyr basynan munara turǵan kez bolǵan,

«Adamnyń basy – Allanyń doby» demeı me?

 

Babalarymnyń,

Balalarymnyń óz eli,

Atamnyń jurty – kóneden qalǵan kóz edi.

Dospanbet jyraý keleli keńes kútetin,

Kelmeske ketken Ketbuǵalardyń kezeńi.

 

 

Muńaıyp tursam

Alys – jaqynnan muń shaqty el,

Ári de emes,

beri de emes bir sátter.

Alatyn bolsań núktesin qoıdym jyrymnyń

Balapandaryma qanatyn qaqsyn, mursat ber!

 

Qysyraq bitken qyrqadan ári asa ma,

Taskereń kórdim tas atyp turǵan tasada.

Qazaqtyń eli qazaqqa kerek,

Sodan soń –

Qudaıǵa kerek, - dep qosyńyzshy, Qas-Aǵa!

 

 

 II

“… Bizder, Eýropa halyqtary, mádenıetimiz aıryqsha damyǵanymen, hazireti Muhammedtiń (s.ǵ.s) ulylyǵynyń eń tómengi satysynda turmyz. Oǵan eshqandaı shúbá keltirýge bolmaıdy. Jáne budan keıin de odan eshkimniń asa alýy múmkin emes.”

                                                                                                        Gete

... Eger qazirgi álemdi basqarý huqy Muhammed (s.ǵ.s) sekildi bir adamǵa beriletin bolsa, ol barlyq máselelerdi maıdan qyl sýyrǵandaı etip op-ońaı shesher edi jáne bul sheshimder sondaılyq tynyshtyq pen baqyt ákeler edi. Men Eýropanyń erteń Muhammedtiń  (s.ǵ.s) dinin qabyldaıtynyn boljaımyn.

                                                                                                  Bernald Shoý

“... Qudaısyz Adam quryp keterin kózben kórmeıinshe táýbege kelmes túri bar. Adam bul ǵasyrda qulaıtyn jar jıegine jetip toqtaýy múmkin. Alda úńireıgen qaıta shyqpas shyńyrsý. Sony kórip shoshyp sheginýi múmkin. Táýbásina kelýi múmkin. Táýbege kelgen Adam-taqýa, Qudaıyn tanyǵan Adam.”

                                                                                             Cmaǵul Elýbaı

(Qııamet-qaıym ǵasyry)

 

Kósh,

páleket, kósh endi,

birge alyp ket keseldi!

 

Ala tańda azanshy shyn jylady,

kókke qarap qol jaıyp qynjylady.

...Samarqannyń kók tasy erigen kún

 qara tasy Qaǵbanyń tunjyrady.

 

 

Baıtal túgil pendeniń

Jany qaıǵy,

Ajal qushsa adamzat ańyraıdy...

Imansyzdyq jaılasa jerdiń júzin

Ál-Haramnyń meshiti qańyraıdy.

 

Qasıettim Mekkeniń tórindegi,

Kóktem edi kóńildiń kógindegi.

Aıat túsken eń alǵash Nur taýynyń

Eteginen esh pándá kórinbedi.

 

Iman qashsa

Júrek-tas,

Sezim las,

Janaryńdy jaryqty sezinip ash!

Kórge túspeı kóresiń kóresińdi

...“О́zi de ras Allanyń,

Sózi de ras”.

 

 

Bul Adamzat,

Bilmeımin kimnen qashpaq?

Aıarlyqty ketipti birden bastap.

Adam – Ata,

Haýa – Ana ujymaqtyń –

Mıýasyna qol sozǵan kúnnen bastap...

 

 

Izdegenge Izgi amal ǵaıyp – qorǵan,

Ǵaıyp – qorǵan ótkelde qaıyq bolǵan.

Aq – Qaranyń ǵadaýat maıdanynda

Talaı bozdaq mezgilsiz sháıit bolǵan.

 

Jyljytady qudiret kúndi ilgeri,

Myń jyl ári

bolmasa myń jyl beri.

Asyl sózin Qurannyń aýdardyń ba –

Ne Zábýrdi...

Táýrat,

Injildegi.

 

Qorshasa da mańaıdy quz – qamaldar,

Syzdamańdar,

suranam

Muzdamańdar!

Topan sýy bassa da dúnıeni

Adamzatty qutqarar  IZGI AMALDAR.

 

Qaıyq salǵan qaıǵydan ǵasyr – arna,

Jaýyzdyqtan dúnıe qan sasyǵanda.

Hırosıma mańynan kórgem ony –

Osvensımde,

Býhenvald,

Baslanda.

Myna zaýal tap búgin bar elge syn,

Ibilister bastasa álem kóshin.

“Kóp asqanǵa – bir tosqan”

bolatynyn –

Tarıh bizge qashanǵy dáleldesin? ...

 

...Qasıetpen nurlanǵan quranyn ap,

Qaǵbadaǵy azanshy tur ańyrap.

Ǵumyryńa, Adamzat,

Saýlyq tilep –

Tunyǵyńa tunsa dep tuma bulaq.

 

Bısmılla Rahmanı – Rahım,

Tańdar ulyq,

Kelemiz keler kúnge jalǵap úmit.

О́zińe Adamzat kep medet surar -

Jaratqan,

Jalǵyz – Iem jalbarynyp.

 

 

Aq shashty Analardyń peıilin ber,

Keri tartqan keri ketsin keı ilimder.

Boztorǵaı qoı ústine jumyrtqalar

Betine dúnıeniń Meıirim ber!

 

 

Baǵyńnyń saırap berse totylary,

Pendege basqa baılyq ne turady?

Jaratqan!

Adamzatta jalǵyz tilek,

Tajaldyń qaıtara gór betin ári!

 

 

Ashylsa Izgi Amaldyń arnalary,

On segiz myń ǵalam da bar bolady.

Adamzat saparyna saýlyq tilep,

Uıydym azanshyǵa Qaǵbadaǵy...

 

“ Lá Illahı ıl Alla

Muhammed rasýl – Alla!”

 

 

III

 

Ceniń jasaǵanyń ózińe qaıtyp oralady.

                                                                                               Andre Marýa

 

 

Bári de qaıtady áli, oralady,

Kóńildiń kók tiregen kóp alańy.

Ǵalamnyń ǵapyl kúıin estigeli

Anamnyń eles berdi oramaly.

 

Anamnyń oramaly...

Aq oramal,

Jelbire!

Sezimime,

Sanama oral!

Shaıqaǵan shattyǵymdy kún azaıyp –

Qaıtadan basymyzǵa baq oralar.

 

Alań da,

Alań,

Alań jurt...

taýyp alyp,

Kóńilime otyrmyn qaýip alyp.

Meniń ázız Anamnyń nur beınesi,

Kóz aldyma keledi aýyq-aýyq.

 

Myna ómirdiń jaryǵyn qıǵan maǵan,

Kókiregine kógerip syıǵan ǵalam.

Shájdasynan ǵumyry jańylmaǵan

Asyl anam,

Aq anam – ımandy adam!

 

Áldıi osy...

Álemniń áýlıesi,

Jaqsylyqqa jaralǵan jan-júıesi.

Basyndaǵy Anamnyń aq oramal –

Áýletimniń asyly,

Bar kıesi!

 

 

Aq oramal!

peıiliń,

Nıetiń edi,

Kúndeı jaryq bolatyn kókiregi.

-Halyq aman bolsyn! – dep bata tilep

Qadir túnniń tańynda ketip edi...

 

 

Shydamnyń da barady shyrqy qalmaı,

Seni oılasam tumama nur tunardaı.

Juldyzdarǵa qaradym tún balasy

Aq jaýlyqty anamnyń rýhy bardaı...

 

Jan – jaǵymdy qara tús qursaýlaǵan,

Bir oı aıtam moıyńdy

 bursań, ǵalam!

... Aq tilegi sekildi Adamzattyń,

Aq oramal bir ǵasyr kir shalmaǵan.

 

Izdep shyqsa ibilis

 tajal qurban,

Jerdiń betin alyp bir mazar qylǵan.

О́ń men tústiń arasy

eles kúıi –

Aq oramal ketpeıdi kóz aldymnan...

 

                                                          IV

 

“... Nuq paıǵambardyń zamanynda jaǵdaı qalaı bolǵan bolsa, meniń bıleýshi retinde kókten qaıtyp keletin kezimde de solaı bolady.

Nuq kemege mingen kúnge deıin adamdar (Qudaıǵa moıynsunbaı) iship-jep, áıel alyp, kúıeýge tıip ómir súrgen edi.”

                                                                              Isa paıǵambar     

(Jaratylys kitábi, Luqa bólimi)

 

“... Táńirimiz osy qazirgi aspan men jerdi de ádiletsizderdiń sottalyp, tozaqqa túsetin kúni otpen qıratýǵa qaldyryp otyr.”

(Kıeli kitáp. Elshi Petrdyń ekinshi haty)

 

... Temir arqan bolǵanda, temir kebis,

Temir belbeý, temir ton bári tegis.

Ishi-tysy bári de otpen tolar,

О́zińdi qutqar sonan, qylyp bir is!

                                                                 

 

 Máshhúr Júsip

 

 

Bul zaman

taǵy zaman,

qasqyr zaman,

Ot qoıdy dúnıege

qas qyldy adam.

... Bul ańyz – Nuq paıǵambar zamanynan

Bizderge hattap ketken – Máshhúr babam!

Jaratpas

Asyǵýdy,

Tasynýdy,

Keýdeńe asyl kómbe jasyryndy.

Eń alǵash mıras bolǵan

Haýa – Anadan –

Qaterdi  tandyr peshtiń tasy bildi.

 

Kýfa shól,

Kim biledi naqty aıqynyn,

Pendeler kerýen tartqan tappaı tynym.

Qudaıdyń qudiretimen sezdiripti –

Álgi tas

Topan sýy qaptaıtynyn.

 

Ańyzdyń kóli de bar,

shóli de bar,

Esti de aǵyl – tegil eńirep al!

Haziret Nuq paıǵambar:

- Jaratqanǵa

Jalbaryn! – degen eken eline bar.   

 

Adamzat!

Aqıqatty izdep ótken,

Ilesip jaz sońyna kúz de jetken.

Bar aıyp –

Jumyr bastyń peıilinde

Qaraıyp qarııa sózben bizge jetken.

 

Sheńberin shemen oıdyń taǵy aınalam,

Tyńdaǵan talaıly ańyz talaılardan.

Minedi Nuq paıǵambar

Kemesine –

Betinde dúnıeniń araıly Arman!

 

Tabynǵan Put qudaıǵa putqa aınalar,

Tanyǵan shyn ıesin qutqa aınalar.

Topan sý basarynda

Dúnıeni –

Jıyrma jyl keme jasap Nuq paıǵambar...

 

Baqtardy oıatqanda bulbul úni,

Dúldúldeı alǵa tartyp kún dúbiri.

- Aljydy,

Ashamaıshy shal boldy – dep

Syrtynan Haziretke kúldi biri.

 

Ibilis –

Bılik qursa qulqyn, kómeı,

Syrtytnan baǵyp turdy jurt úndemeı.

-Apattan

Izgilikti qutqaram – dep

Kemesin jasap jatty kún – tún demeı...

 

Oıynyń bizge jetti tup – tunyǵy,

Osy da kıesiniń myqtylyǵy.

...Bir kempir Haziretke qatyq tasyp

Qudaıdyń  ótinipti qutty kúni:

 

-Aq sóıle!

Aınalaıyn, arda qusym,

Adam ba oılamaǵan aldaǵysyn.

-Kemeńe mingize ket,

Topan kúni –

Shyraǵym,

Jalǵyz sıyr jan baǵysym!

 

Taý tolqyn...

Nuq kemesin ala qashyp,

Topan sý deńgeıinen barady asyp.

Baıaǵy tandyr peshte qaınaǵan sý -

Kóktegi kók nósermen aralasyp.

 

Alladan ámir kelse búrshik – talmyn,

Dúnıe,

Jalǵyz sátte tynshyp qaldyń.

Izgilik – Nuq Paıǵambar kemesinde,

Ibilis sý astynda tunshyqqan kún.

 

Saparyn zulymdyqtyń tıyp qatty,

Joldaryn jalǵandyqtyń tuıyqtapty.

Alty aı on kún degende

Topan qaıtyp –

Dúnıe dúr áýenge uıyp qapty.

 

Bolmaıdy ańyz

Qaıdaǵy,

Jaıdaǵylar,

Alladan ámir tússe Aı mańyrar.

...Baıaǵy kempir kepti Paıǵambarǵa

Qolynda qatyǵy bar,

Aırany bar.

 

- Betimniń oty shyqty – aý,

 Kún qyzarmaı,

Osy ma kórsetpegiń kúndiz, Alla – aı!

Qudiret!

Kempir de aman,

Sıyr da aman –

Umytqan kemesine mingize almaı.

 

Nıeti – Qııamette dosy boldy,

Bul ańyz kóńilimniń qoshy boldy.

Topan sý basqan kezde

Qalǵyp ketip –

Oıanyp turǵan sáti osy boldy.

 

Sal topan san páleni kórge tyqty,

Kóp eken estimegen el de tipti.

Qudaıdyń qudireti

Nıettini –

Uıqynyń besiginde terbetipti.

 

Dúnıe,

Kóz aldymnan dóńgeler kún,

Munartqan Nuq kemesin men de kórdim.

Zulmat pen zaýal bitken

Álimsaqtan –

Týady pıǵylynan pendelerdiń...

 

Adalǵa  Alla nuryn tókken artyq,

Bizge de sol mindetti ketken artyp.

...Kempir de,

Sıyr da aman qalǵan deıdi

QAǴBANYŃ  QARA TASY kókte qalqyp.

 

 

Másheke!

Mynaý ańyz –

Anyqtama,

Úńilip astaryna

Tanyp, qara!

...Basyńa túner edim Baıan baryp

Almatyda karantın...

Jabyq qala...

 

 

V

 

“...Ádildiń qamyn jaratqan oılaıdy

                                    Qudaısyzdyń izi de qalmaıdy”

                                                                      Zabýr jyrlarynan

                                                         Qarny ashqan qarasha úıge shabady.

                                                                                               Qazaq maqaly

 

Ol da qudaı jaratqany,

Tálkek bolǵan talaıy.

Almatynyń abat tańy

Kók bazardyń mańaıy.

 

Qaıyrshynyń qabaǵynda,

Taǵdyrynyń tańbasy.

Jasaýraǵan janarynda

Ár kúniniń arnasy.

 

Mundaı kúıge jolyqpaǵan,

Jurttyń túspes nazary.

Kók bazardan kórip qalam -

Tarqasa da bazary.

 

Kim daıyndar kezbege oryn,

Bul qoǵamnyń bóteni.

Jalt qarasa...

Kózderi onyń –

О́ńmenimnen ótedi.

 

Sherlini aıtsam sher kóbeımek,

Sher kóbeıtý

Ne teńim?...

- Men sııaqty pende ǵoı – dep –

Baqyr berip ketemin.

 

Tastaı taǵdyr jylatty ony,

Basqa túsip bar qaıǵy.

Sol bir janar suraq toly

Qyr sońymnan qalmaıdy.

 

Qaıǵy – sheri mol kúnderden,

Ketken kezde túńilip.

Sol kózderdi kórgim kelgen –

Taǵy da bir úńilip.

 

Lyqsyp shyqqan sheri ishinen,

Ashylmaǵan araldaı .

...Kók bazarda kóp ishinen

Kóp sandaldym taba almaı...

 

 

Aı – juldyzdyń qanatyna,

Aq armandar túnedi.

Kózben bolsyn ara – tura

Izdeıdi eken kim ony?

 

Taǵdyr degen daıyn synaq,

Shaıqalsa eger tunyǵyń.

Qaıyrshydan qaıyr surap,

О́tip jatyr ǵumyrym...

 

VI

...Qaıǵy shyǵyp ıyqqa,

Qamaltpasyn tuıyqqa,

Sergi, kóńilim, sergi endi!

Abaı

Tunǵanda aınalaryn tuma kólge,

Kerýeni Adamzattyń kýáger me?

...Tórt kitáp kókten áli túspeı turyp,

Eń alǵash jaratylǵan NUR álemde.

 

Atqan bar,

Atylǵan bar,

Qaǵynǵan bar,

Aq tańda adastyrmaı jolymdy ońǵar!

Baılyǵyn eki dúnıe qosa kórip –

Imany rahman nurǵa shomylǵandar!

 

 

 

Eski sóz este qalǵan óris – derek,

- Kelis – dep,

Qınamaımyn

- Kelispe – dep.

...Bir kúni quty usyndy Súleımenge

Ǵaıyptan Jebireıil perishte kep:

 

 

-Tyndap al,

Áı, Súleımen haziretim,

Bul endi Jaratqannyń mázireti.

-Ajal joq bul qutynyń sýyn ishseń

Qudaıym keltirgen de ózi retin.

 

-Is qyldy júregińe jaqyn Alla,

Tańdaýy saǵan tústi,

Qapy qalma!

Qutydan máńgiliktiń sýyn jutyp,

Rahmet aıtsań boldy Rahmanǵa!

 

-Dúnıeniń júregińde nury qaldy,

Tanyǵan sen bir pánde qubylańdy.

Simirseń qutydaǵy osy sýdan –

Júresiń jer betinde tiri máńgi!

 

Berilmeı maqtanǵa da,

Alańǵa da,

Til qatpaı on segiz myń ǵalamǵa da.

- Ne keńes beresizder, -

Halqym, - dedi –

Bul quty buıyrylǵan maǵan ǵana.

 

Syılaryn taǵdyrynyń kórip alyp,

Pendeniń jumyr basty ólimi anyq.

- Bul sýdy tek ózińiz simirgennen –

Ne qaıyr,

Ne lázzat? - dedi halyq.

 

Jattasyn osy ańyzdy ár musylman,

Jahanda jalǵyz qalsań jan qysylǵan.

-Halyqpen bir kóremin ne kórsem – dep

Paıǵambar urttamapty Máńgi sýdan.

 

Kirpigin dúnıe tur qalǵan ilmeı,

Kúbirlep keshegiden qalǵan úndeı.

Sanańa vırýs kirse

Qıyn bolar –

Ajal jetse

Qara da, Han da birdeı...

 

Sanamda maıysty emen,

Syndy shybyq,

Sol sýdan ishkizeıin kimge usynyp?

Súleımen sý patshasy sen ketkeli

Ǵalamnyń qos ókpesi tur qysylyp.

 

 

 

 VII

 ...Qytaıdyń Ýhan qalasynan taraǵan

 koronavırýs obasy álemniń 177 eline jaıyldy.

                                                                                                   Jedel aqparattan

Aq tańǵa úmit

Artady jurt,

О́ziń de emes,

О́zge de emes.

Azııa tur ańtarylyp,

Eýropany kezgen eles...

 

Sabyr etseń

Ne eter edi,

Taǵdyryńdy tańbalap ap.

Ǵalam bitken jóteledi

Adam bitken jar jaǵalap...

 

San habardan túńiledi el,

Amerıka,

Qytaıdaǵy...

Eki arada shybyn óler

Qutaımasa qut aımaǵy.

 

Ne kórmegen,

Netken halyq,

Taýpyq bershi,

Baıtaǵyma!

Qanatymen kóktemdi alyp

Qarasha qaz qaıtady ma?

Sherli bir kúı shekken alap,

Qaıtar bolsa,

Qonsyn bári! –

Jáýdireıdi kókke qarap

Qoǵaly kól,

Qom sýlary...

 

Bári seniń nıetińde edi,

Úmitińde edi...

Úzilmegen.

Qandy tarıh betindegi -

Babalardyń izin kórem.

 

Armandarym,

Nege aldadyń,

Bilte shamym bitken deıin...

Kózimdi ashsam

Kórem bárin –

Kórem bárin...

Túk kórmeımin.

 

 

Bardy urlaǵan,

Ardy urlaǵan,

Saıtannyń joı,

Kúshin múlde!

Jaratqannyń aldynda adam -

Sen álsizsiń...

Túsindiń be?

 

Oı qamaıdy...

Talaspasam,

Súıegimdi muń kemirip.

Aqıqatpen alastasam

Ketedi indet inge kirip:

 

«...Kósh, páleket, kósh endi,

Birge alyp ket keseldi!»

 

 

 VIII

 

“...Túnde turyp ózińe ǵana arnalǵan

Táhájjút namazyn oqy!”

Quran-Kárim

Aspan asty,

Jer ústi

Saryýaıym,

Alyp qabir basynda ańyraıyn.

Záháryńnan saqtaı gór,

Záýzátimdi –

Qaharyńnan qorqamyn, a, Qudaıym!

 

Taǵdyryńnyń ár sátin tańbalap ap,

Bir qus ushyp keledi arda qanat.

Ǵalam bitken ǵazaýat kúıin shalsa –

Adam bitken ketedi jar jaǵalap...

 

Saıtan oılar sanańdy shoqqa malyp,

Oıanasyń oı qamap,

Otqa oranyp.

Arystaryń árýaqqa

Aınalǵaly –

Aǵystaryń barady

Toqtap, aǵyp...

 

 

Tanytpasa táńiriń dara shyraı,

Mańyp ketip qalady adasyp Aı.

Án taýsylǵan jańbyrdyń áýenindeı –

Dám taýsylǵan taǵdyrdyń bári osylaı...

 

Armanyńa qalady kim ıe bop,

Úzdikpeıdi esh pende úıińe kep.

...Ajalyńa arasha túse almaıdy –

Ǵumyr boıy jınaǵan dúnıe – boq.

 

Qalyń oılar qasqyrdaı qaýmalaǵan,

Kólder aman bolsynshy,

Taýlar aman.

Adamzattyń aıbozym kerýenin –

Bóri etekten tartpasyn,

Jaý jaǵadan.

 

Ǵasyr – narym,

Janary

Nur ǵajaıyp,

Asyldarym barady,

Birge azaıyp...

Sáýir týa jaılaýǵa

Qamdanýshy ek –

Aq boz úıdiń kıizin kúnge jaıyp...

 

 

 IX

...Qaraǵaı kún sýyǵan saıyn qataıa túsedi.

Konfýsıı

“Lýnıýı” – qanatty sózder.

?

Curaq belgisi,

Suraq belgisi,

Keledi pende muratqa ergisi.

Ǵalamnyń Aıǵa

Qol sozǵan kezi

Adamnyń qaıda qýat pen kúshi?

Suraq belgisi...

 

Kóktem keledi,

Keledi kóktem, –

Kórinip qaldy bederi kókten.

О́zekti janǵa

Bir anyq dúnıe –

Keleli de ótken,

О́reli de ótken...

 

Usyndy zaman

Indetin kimge,

Izgilikterge irge túrdiń be?...

Suraq belgisi...

Aldyńnan shyǵar –

Qııamet kúnniń qyl kópirinde.

Qaraısa oıyń,

Qaryn da ashady,

Qamdanyp jetseń baǵyń da asady.

Izgi amaldardyń izine túspeı –

Sandalyp ketseń –

Sabyr qashady.

 

Kózdiń ushynan kóship Degeleń,

Tereńin oıdyń keship te kelem!

Bermeıdi tynym

Dúnıe – jalǵan –

Terbeıdi keıde Besiktegi О́leń...

 

Kóbelep shyqty

Kómeıdi bir ún,

Perishteń kelip demeıdi, Kúnim!

Jaryq tańdardyń janaryndaǵy

Jalqyn sáýleler...

Ne deıdi búgin?

 

It úrgen túnde

Zaman qańsylap,

Úreıli únnen

Qalam qansyrap...

...Alyp jatyr ma

Jaratqan – Iem –

Adamnan synaq,

Ǵalamnan synaq?

Suraq belgisi...

?

Ǵalym JAILYBAI,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri

23.03.2020 - 2.04.2020

Almaty

Sońǵy jańalyqtar

Kooperatıv kópke kerek

Aımaqtar • Búgin, 10:39

Nur-Sultanda eki jańa kópir ashylady

Aımaqtar • Búgin, 09:57

Joldybaıdaǵy jol jóndelmeı tur

Aımaqtar • Búgin, 09:49

Pavlodarda kásiporyndar shyǵyny ótelgen

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Zerendi qus fabrıkasy jetilip keledi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Petropavldyq eriktiler qylmyspen kúresedi

Aımaqtar • Búgin, 09:28

Saparbaev ákimderge sógis jarııalady

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Gadjetti jıi súrtken de zııan

Tehnologııa • Búgin, 07:48

Taıaý Shyǵys taǵy da dúrlikti

Álem • Búgin, 07:36

La Lıga 8 maýsymda bastalady

Fýtbol • Búgin, 07:33

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

Elektrondy qujat kúshine enetin kezeń

Tehnologııa • Búgin, 07:10

Pákistanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 07:05

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Eń tabysty tennısshi

Tennıs • Búgin, 06:35

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar