Ekonomıka • 04 Sáýir, 2020

Daǵdarys jańa esimderdi jaryqqa shyǵarady

675 retkórsetildi

Halyqaralyq valıýta qorynyń basqarýshy dırektory Krıstalına Georgıeva Álemdik ekonomıkadaǵy jaǵdaı 2008-2009 jyldardaǵy daǵdarys kezeńinen góri nashar degen pikir bildirdi. Bul habardy búgin tańerteń TASS taratty.

«Jańa daǵdarys damýshy naryqtar men damýshy elder úshin qıyn boldy. Damýshy naryqtar men damyp kele jatqan ekonomıkalar qatty zardap shekti. Mundaı qos daǵdarys jaǵdaıynda olarda ózin-ózi qorǵaý úshin resýrstar az bolady» dedi Georgıeva.  

Onyń aqparaty boıynsha, mundaı elderden kapıtaldyń ketýi «shamamen 90 mıllıard dollardy» qurady. Bul álemdik qarjy daǵdarysyna qaraǵanda áldeqaıda kóp.  Buǵan deıin Georgıeva koronavırýstyq pandemııa jaǵdaıynda ǵalamdyq IJО́ 2020 jyly álemdik qarjylyq daǵdarys kezinde 2009 jylmen salystyrǵanda kóbirek tómendeıtini týraly,  qalpyna keltirý epıdemııany joıý ýaqytyna baılanysty ekenin eskertti.    

Iel ýnıversıtetiniń oqytýshysy jáne Morgan Stanley Asia-nyń burynǵy tóraǵasy  Stıven  Roých  aqpan aıynyń bas kezinde Almatyda ótken jıynda  qarjy nemese ekonomıkalyq sıpattaǵy daǵdarysty aldyn-ala boljaý tym aqyldy sheshim emes ekenin aıtqan. О́zin-ózine syımen qaraıtyn pragmatık saıasakerler boljamaıdy, qaı jerden qateleskenin anyqtap, sodan sabaq alýdyń joldaryn usynady. Stıven Roých aıtyp ótkendeı, ár  daǵdarystyń   óz qaharmany bolady bolady. Úkimettiń ekonomıkalyq blogy  naqty ekonomıka men qarjy naryǵyndaǵy dısbalansty baǵamdaý arqyly aýqymdy keleńsizdikterdiń aldyn alýǵa bolady. Naryq nemese ekonomıkanyń álsiz tusyn qalpyna keltirý úshin kóp nárse qajet emes. «Alaıda kádimgi túzetý jumystary men daǵdarystyń aıyrmashylyǵy bar. Keleńsizdik naqtylyǵy men álsizdik dárejesiniń ara jigin aıyra bilý mańyzdy. О́te álsiz júıede oryn alǵan asa aýqymdy keleńsizdik – naǵyz daǵdarys» deıdi   Stıven  Roých

Stıven  Roých   ortalyq bankter balansynyń shekten tys artýy syndy álsizdikke aparatyn negizgi kózder alańdatatynyn aıtyp, onyń basty úsh sebebin túsindirip bergen:  «Qazir ortalyq bankterdiń balansy qalypty mólsherden asyp ketken.  2019 jyldyń qarasha aıynda iri ortalyq bankterdegi aktıv kólemi (AQSh Federaldy qor rezerviEýropa ortalyq banki men Japonııa banki) 14,5 trln $ qurady. Bul kórsetkish  2018 jylmen (15 trln $) salystyrǵanda sál tómen jáne daǵdarysqa deıingi dárejeden 3,5 ese joǵary, ıaǵnı 4 trln $ kóp. Osyǵan uqsas qorytyndyny ár memleket ekonomıkasyna sáıkes ortalyq bank aktıvteriniń kólemimen salystyra otyryp jasaýǵa bolady: Ázirge  eń úzdik el Japonııanyń  JIО́ 102%-dy quraıdy, odan  AQSh FJR - 17%.  Ekinshiden, ortalyq bankter balansynyń artýy monetarly saıasattaǵy tájirbıeniń durys júrgizilmeýinen týyndaıdy.

On jyl buryn mundaı qadam tabysty bolyp esepteletin, sebebi ol 2008 jyldyń sońy men 2009 jyldyń basynda oryn alǵan daǵdarys kezinde naryqtyń quldyraýyna tosqaýyl qoıdy.

«Ortalyq bankter daǵdarys kezinde qoldanylǵan sharalar qalpyna keltirý kezinde de nátıjeli bolatyndyǵyna úmittendi. Alaıda úmit aqtalmady. 2008-2018 jyldary AQSh, Eýroaımaq pen Japonııanyń ataýly JIО́ 5,3 trln $-ǵa ósti, osy jyldardaǵy ortalyq bank balansynyń jıyntyq ósiminiń 10 trln $ jartysyna teń edi.  Qalǵan 4,7 trln $ daǵdarystan keıingi dáýirdiń qarjy aktıvteri naryǵyn ulǵaıtqan aýqymdy ótimdilik balamasyna aınaldy» deıdi  Stıven  Roých   

Álemdik deńgeıdegi qarjy qaýymdastyqtary, FRJ ekonomıkadaǵy múlt ketken tustarǵa syn kózben qarap, balansty qaıta ulǵaıtý qajet dep tapqandaryn kórip otyrmyz. 2018 jyldyń sońynda Federaldy rezervti júıe bul prosesti qolǵa alyp, negizgi eseptik mólsherlemeni qalypqa keltirýden bas tartty.

«Tómen ınflıasııalar dáýirinde naqty ınflıasııa deńgeıin kózdeıtin ortalyq bankter ádetten tys monetarly saıasatynyń dástúrli (nóldik eseptik mólsherleme) nemese dástúrli emes (balanstyń artýy) túrin teris baǵytta júrgize bergeni durys.    Eger ekonomıka men kiris óte qarqyndy túrde damyp ketpese ne FRJ balansty ulǵaıtýdyń jańa dárejesin bastamasa, onda AQSh qor naryǵyndaǵy ósimniń artýy ekitalaı. Al kerisinshe jańadan paıda bolǵan keleńsizdik (ınflıasııa úrdisiniń údeýi nemese osyǵan baılanysty paıyzdyq mólsherleme artsa) joǵary baǵalanatyn AQSh qor naryǵyna aıryqsha túzetýler engizýi ábden múmkin» deıdi Stıven  Roých. 

Stıven Roých 2020 jyly búgingi álsiz álemde daǵdarys týyndatý asa qıyn sharýa emes ekenin aıtyp ótti.

«Daǵdarysqa qatysty meni alańdatatyn sebepterdi úsh sózben sıpattaı alamyn: proteksıonızm, popýlızm jáne saıası dármensizdik. Basty qaýip proteksıonızm baǵytyna oıysýdan, ásirese, AQSh pen Qytaı arasyndaǵy saýda kelisiminiń «birinshi kezeńi» jarııalanǵan soń paıda boldy» deıdi ol sózin túıindep.

Degenmen, 1998-degi defoltty eske alsa, áli kúnge deıin ekonomıster shyrt uıqydan shoshyp  oıanady.  Odan bergi  2008 jylǵy daǵdarystyń saldary Ortalyq Azııa elderi men Reseı arqasyna qatty batqanyn áli eshkim umytqan joq. EG.RU agenttiginde Ortalyq Azııa jáne Reseı taqyrybyn jıi saraptaıtyn ekonomıst Denıs Ovsıenko bizben áńgimesinde 1998-2008 jyldardaǵy daǵdarystyń sebep-saldary tıisti deńgeıde zerttelmegenin aıtqan bolatyn. Keıbir elderdiń ony zerttemek turmaq daǵdarystyń qyspaǵynda ekenin moıyndaýdyń ózi aýyr bolǵan. Qazaqstan men Reseıdiń qazirgi daǵdarystan es jııýǵa murshasynyń bolmaı qalýyna sebep bolǵan basty faktor da sol eken. Degenmen, Ovsıenko 1998-2008 jyldardaǵy daǵdarysqa adamı faktordyń kóp sebep bolǵanyn aıtady. Bankterde qundy qaǵazdardyń jınaqtalyp qalǵany sonshalyqty, onyń qunyn anyqtaý múmkin bolmaǵan.

Reseıdiń Jınaq bank qaýipti seıiltý úshin aktıvterdi satyp alyp, nesıe berýmen aınalysatyn qarjy uıymdaryn arzan nesıemen qamtamasyz etken. Osy múmkindikti qalt jibermegen AQSh-tyń Federaldy rezerv júıesi 4,5 trln AQSh dollaryna satyp alǵan qundy oblıgasııalardy aınalymǵa jibergen edi. Bul qarjy bıznesti aınalyp ótip, qor bırjasyna jetip, kóbikti jan-jaǵyna shashyratyp jiberdi.  Tarıhta 2020 jylǵy daǵdarys degen ataýymen qalǵaly turǵan qazirgi ýaqytta adamı emes, tabıǵı faktordyń da tyrnaǵy qattyraq batyp ketti: Álem qubylmalyqty bastan keship jatyr. Sarapshylar eń qorqynyshty boljasdardyń oryndalyp jatqanyna alańdaı bastady.  Ýhannan bastalǵan dert álemdik kataklızmge aınaldy. Sebebi osyǵan deıin Reseıge qarsy sanksııalardyń Qazaqstanǵa tek janama túrde ǵana áser etetinin aıtqan Ulttyq bank Úkimetke qazir de talaı aıtqan.

Biraq sol janama áserdiń qandaı bolatyny da ashyp aıtylmaǵany dál qazir eske túsip otyr: Kóp kóńilinde «2008-shi daǵdarystyń jáne aǵymdaǵy jyly bolǵan qubylystardyń arasyndaǵy baılanys qandaı?» degen suraq bar.  Ekonomıst Oljas Tóleýov  2008 jyly ekonomıkalyq daǵdarystyń negizgi sebebi AQSh jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy kúrdeli jaǵdaı jáne onymen baılanysty sıntetıkalyq derıvatıvter (baǵaly qaǵazdar), ıaǵnı negizgi taýardyń qarjylyq quraldary  sebep bolǵanyn aıtady. «Al 2018-da daǵdarystyq qubylystar álemdegi geosaıası shıelenistiń kúsheıýinen, FRS aqsha-kredıt saıasatynyń birtindep qatańdyǵynan, sondaı-aq Qytaı men AQSh arasyndaǵy saýda daýlarynan, atap aıtqanda, damýshy naryqtarǵa qatysty damyǵan elderdiń proteksıonıstik saıasatynyń ósýinen týyndaǵan bolatyn» deıdi.

Bul jolǵy qıyndyqtardy eńserý úshin ótken qıynshylyqtardan sabaq alý qajet ekenin joǵaryda aıtyp óttik. Bizdiń basty kemshiligimiz munaı dáýreni júrip turǵan kezde ony el ıgiligine tıisinshe paıdalana almaǵanymyz.  Qol jetken jetistikterimizdi, tipti dushpanymyzdyń ózi joqqa shyǵara almaıdy. Jetistikterimizdiń basym bóligi shıkizatqa, munaıǵa baılanysty ekeni, ony keıbir adamdardyń  mańdaı teri, dıplomatııalyq eńbeginiń nátıjesi dep baǵalaý, tek birjaqty ǵana bolar edi. Bul halyqtyń eńbegi. 

Ekinshi kemshilik 1998, 2008 jyldardaǵy daǵdarystyń sebep saldary tıisti dárejede zerttelmedi. Saıasattanýshy Dosym Sátpaev muny qolǵa alý áli de bolsa kesh emes ekenin aıtady. Ol úshin úkimettiń ekonomıkalyq blogy jaǵynan táýelsiz sarapshylar keńesi jumys isteýi tıis. «Bári keremet» degen dep bastalatyn baıandamalardyń dáýreni ótti. Endigi jerde memlekettik deńgeıde qolǵa alynatyn qujattardyń bárine naqtylyq kerek. Sonymen qatar  ýaqytqa deıin qandaı múmkindikterdi ýystan shyǵaryp alǵanymyz memlekettiń daǵdarysqa qarsy baǵdarlamalarynda ashyq kórsetilýi tıis» deıdi Dosym Sátpaev.

Sarapshylar Qazaqstan tárizdi damý jolyna endi túsken elderdi aldaǵy ýaqytta buryn tarıhta bolmaǵan básekelestik jaǵdaıynda kezeńder kútip turǵanyn aıtady.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń dıplomatııalyq tájirıbesi de syn tezine  salynar kezi  alda.   Sebebi tek Ortalyq Azııa emes, Reseıdiń ózi de AQSh-tyń, Batys elderiniń ınvestısııasyna táýeldi.  Ortalyq Azııa elderiniń ıntegrasııasyna kóbirek den qoıyp júrgen elderdiń bári «EAEO mańyna toptasaıyq»  degen Reseıdiń emes, batys elderiniń yqpalyna kóbirek basymdyq berýi jáne barynsha ınvestısııalyq jaıly klımat qalypastyrý úshin jantalasyp kún keshýi ábden múmkin. Bul jaǵdaı qazaqy paıymmen aıtqanda «ne arba synady, ne ógiz óledi» degenge kóbirek  uqsaıdy. Osy jaǵdaıda jol tabatyn, arbany syndyrmaı, ógizdi óltirmeı, qazaqtyń kózin ilgeriletin   tulǵalardy ǵana tarıh 2020 jyldardaǵy daǵdarystyń batyrlary dep tanıdy.

 

ALMATY 

           

Sońǵy jańalyqtar

Kooperatıv kópke kerek

Aımaqtar • Búgin, 10:39

Nur-Sultanda eki jańa kópir ashylady

Aımaqtar • Búgin, 09:57

Joldybaıdaǵy jol jóndelmeı tur

Aımaqtar • Búgin, 09:49

Pavlodarda kásiporyndar shyǵyny ótelgen

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Zerendi qus fabrıkasy jetilip keledi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Petropavldyq eriktiler qylmyspen kúresedi

Aımaqtar • Búgin, 09:28

Saparbaev ákimderge sógis jarııalady

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Gadjetti jıi súrtken de zııan

Tehnologııa • Búgin, 07:48

Taıaý Shyǵys taǵy da dúrlikti

Álem • Búgin, 07:36

La Lıga 8 maýsymda bastalady

Fýtbol • Búgin, 07:33

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

Elektrondy qujat kúshine enetin kezeń

Tehnologııa • Búgin, 07:10

Kúngeı men kóleńke

Rýhanııat • Búgin, 07:05

Pákistanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 07:05

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Eń tabysty tennısshi

Tennıs • Búgin, 06:35

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar