Ádebıet • 07 Sáýir, 2020

Aınaǵa qaraýǵa qorqamyn (áleýmettik áfsana)

275 retkórsetildi

Qym-qýyt tirshiliktiń qamytyn kıgen myna qoǵamda «esi durys» adamdardan (Siz ben Biz) bólektene oqshaý ómir súretinder bar. Olardyń da aty – adam. О́zimiz sııaqty aqyl-sanaǵa ıe, eki aıaqty pende bolǵanymen adam qurly kórmeıtinimiz qyzyq. Ásili, qyzyq emes, qorqynyshty. Ol adamdardan tym alys júrýge, lajy bolsa, kórsek te kórmegendeı keıip tanytýǵa daıynbyz. Álgi jerde mensinbeımiz. О́zimizdi olıgarh, olardy qara kedeı sanaıtynymyz adamnyń táýir kúlkisin keltiredi. Álqıssa. Áste oıǵa orala bermeıtin bul áńgimeni qozǵaýyma júregimdi julyp túsirgen bir kórinis sebep boldy. Qudaı jazýdan basqa eshteńege qyr bermegen soń, qadarı-halimizshe surapyl oıdy sumdyq sózderge salýǵa tyrystyq. Men aıtaıyn hám siz tyńdańyz.

Beımálim baqytsyzdyń kózimen kózim kezdeskende Almatynyń alańǵasar dalasy mazasyzdanýyn bastap ketken edi. El-jurttyń úıge qaıtar ýaqyty bolǵan soń árli-berli sabylǵan mashınalar men qara jaıaý halyq qala tynyshtyǵyn baǵana-aq qashyryp jibergen. Qystyń qara sýyǵy aıaldamadan úıge jetkenshe qushaqtap úlgerdi. Aýaǵa úrlegen demim tútinge aınalyp, kózime kórinip-aq tur.  

Túıeniń úsh órkeshindeı qoqys astaýynan keshkilik nápaqasyn izdegen adamdardy búgin birinshi ret kórýim emes. Úı jaǵymnan ara-tura keziktirip turamyn. Ásirese, qol arbasyn súıreı keletin orys apa (osy mańnyń turaqty «qoqys tazalaýshysy») júztanys adamyma aınalǵan. Al búgin... muń arqalaǵan «muńsyz» adamdy kórdim. Bálkim, kórýge tıis emes pe edim. Kórgen kózge kiná qoımańyz.

Onyń janarynda bir qaraǵan adamdy kúıdirer ot bar. Qara kúrteshedegi jigit (shamamen, 25-26 jasta) usqynsyz emes, óńdi. Bajaılap qarasańyz, bolmysynan «qoqys aqtaryp turmyn-aý» degenniń syzy bilinbeıdi. Kózqarasy qulatyp, sulatatyndaı-aq. Eger jurt aıtatyn «adamnyń qandaı ekeni bir kórgennen bilinedisi» ras bolsa, kóz aldymdaǵy beıtanys táýir adamǵa uqsaıtyndaı. Muny dýaldyń buryshynan syǵalap turǵan men anyq baıqadym. Jaqyndap bara jatyp, taǵy oıladym: qoqystan sáttik «qýanyshyn» izdegenniń jaqsy adam bolýy múmkin be ózi?..

  foto

Bolady eken kishkentaı adamdarda

úlken arman...

 

          –Sálem!

          –...

          –Oý, sálem!

          –...

          –... (álde maqaý ma eken...). Estısiń be, meni?

          –...

          –(áreketin doǵaryp, maǵan qarady. Ne isterimdi bilmeı, jymııa saldym). «Sálem!» dedim ǵoı...

          –Qoqys timiskilegenniń bári kereń dep kim aıtty?

          –Eshkim. О́ziń úndemegenge...

          –Meni úndetip qaıtesiń?

          –Tanysýǵa bolmaı ma?..

          –(kúldi). Bomjben tanysýǵa kelgen seniń deniń saý emes-aý.

          –Men bomj demedim.

          –Ony eshkim aıtpaıdy. Tek, bári solaı oılaıdy.

          –Men bári emespin.

          – Imm...

          –Kásipke aınaldyrdyń ba?

          –Iá.

          –Basqa amalyń joq pa, sonda?

          –Balshyqqa bir batqan soń shyǵý qıyn.

          –Tyrystyń ba?

          –Iá, talpynyp kórdim, bolmady.

          –Imm...Uıalmaısyń ba? Mysaly, menen.

          –Ondaı sezim joq. Uıatym ólip qalǵan-aý shamasy (kúlip). 

          –Áke-shesheń bar ma?

          –Áke-sheshem bolsa, qoqys «tazalap» júrmes edim.

          –Tul jetimder de durys ómir súrip júr ǵoı.

          –Árkimniń taǵdyr-jeli ártúrli soǵady.

          –Iá...desek te ury-qarylardyń janynda seniki adal jumys.

          –Jalǵyz qýanyshym sol.

          –Aldaǵy ómiriń ne bolmaq?

          –Bilmeımin. Bir Qudaıdyń qolynda. Bir kúnmen ómir súrip úırengenmin. Erteńime jospar quryp, oılaǵan emespin.

          –О́kinishiń kóp shyǵar...

          –Jer álemniń bútkil qaıǵy-muńyn basyma úıip, tókkenim uıat shyǵar.

          –Kimnen uıat?

          –Qudaıdan.

          –Aaa... (kúldim)

          – Aınaǵa qaraýǵa qorqamyn.

          –Nege?

          –О́zimdi kórip, tirshiligim esime túsedi. Ony oılaǵan soń taǵdyrǵa laǵynet aıtasyń. Sanańda «nege?» degen jaýapsyz suraqtar kóbeıip, osy jaman ómirińnen de túńilip ketesiń. Eldiń mendeı balasy qyzǵa gúl aparyp, otaý quryp jatyr. Dos joq, týǵan joq, jalǵyzdan jalǵyz...

          –Saǵan aqyl aıtaıyn desem, ol ózimde joq.

          –Aqyl aıtpaıtyndardy jaqsy kóremin (kúlip).

          –Imm...

          –О́zińniń qandaı armanyń bar?

          –... (men kútpegen suraq. Armanym kóp sııaqty edi...biraq, onyń aldynda aıtatyndaı arman tappadym) Ondaı bir úlken arman joq. Sol el-jurttyń tynyshtyǵy (kúbirlep).

          –Baqyttysyń ba?

          –...Imm...endi, bylaı, bolady, áıteý (baqytsyzdyń aldynda «baqyttymyn» deýdiń mundaı qıyn ekenin bilsemshi).

          –Men keshe oıladym...

          –Imh?

          –Adamnyń eń taza kezi – bala kezi eken. Eseıgen saıyn oıyń da, ómiriń de ózgeredi. Qıyndyqtar kóbeıedi. Jaqsy ómir súremin dep túrli amaldarǵa barasyń. Qysqasy, úlkenderden taza adamdy (ar tazalyǵy) izdeýdiń ózi kúná sııaqty.

          – Kitaptyń sózin aıttyń ǵoı.

          –Eeee, men degen, qoqys aqtaryp júrgenim bolmasa, mektepte jaqsy oqyǵanmyn (kúlip).

          –Jassyń ǵoı. Taý qulatar kúshiń bar. Bálkim, ómiriń ózgerer.

          –Sen aqyldyń sózin aıtyp tursyń. Meniń ómirimdi bir kún súrip kórshi. Qoǵamǵa kereksiz kishkentaı adamǵa aınalasyń. Arman, maqsat degenderiń bylaı tursyn...tańerteń tiri oıanǵanyńa qýanasyń. Bala kezimde 10-15 jyldan keıin bir japyraq nanǵa zar bolamyn dep oılady deısiń be?!

          –Endi bul júrisińe eshkimdi kinálaı almaısyń ǵoı.

          –Iá, kináli ózim. Moıyndaımyn.

          –Kishkentaı adamdardyń armany qandaı bolady eken?    

          –Ystyq tamaq pen jatar oryn bolsa, jer betinde menen baqytty adam joq shyǵar (jymıyp). Tańǵalma. Men sııaqtylardyń eń úlken armany osy.

          –... (men de jymıdym. Jasym býlyǵyp, zorlana ezý tarttym. Jáne budan ári janynda tura almasymdy sezdim). Jaraıdy onda. Men qaıtaıyn.

          –Aaa...jaqsy! Aıaqasty... Álde, durys emes birdeńe aıtyp qoıdym ba?

          –Ondaı eshteńe joq. Tek, kún sýytyp barady ǵoı.

          –Imm. Meıli... Jyly kıin!

          «Jyly kıin!» degen sóz estilgende men burylyp úlgergenmin. Kózimnen tómen qaraı yzǵytyp, birimen-biri jarysa eki jolaq syrǵanap barady.      

 foto

Ishte qalǵan sóz

 

          –Jap-jas balaǵa obal-aq.

          –Janyń ashymasyn. Adam taǵdyryn óz qolymen jasaıdy. Bári ózinen.

          –Qoı, olaı deme. Basynan nendeı jaǵdaılar ótkenin kim bilipti?! Kórmeısiń be...basqalar sııaqty ishkilikke salynǵan bireý emes: sózi túzý.

Biri jylaǵan, biri muńaıǵan, biri ashýly oılar óz sózderin aıtyp, sanamda shýlap jatyr. Qoǵamda bolashaqty bylaı qoıǵanda erteńine senimsiz, ózge jurttar baqytqa kenelip jatqan qalada súreńsiz ómirinen kúderi úzilip, áıteý, bir ólmeýdiń amalymen júrgen adamdarǵa syrttaı janymyz ashyǵanmen, betpe-bet kelgende kómeıge kelgen biraýyz sózdi aıtýdyń qandaı qıyn hám júrekke aýyr ekenin baıyptaı bermeımiz. Ol sezimdi sezinýge dátimiz barmaıtyndyqtan, kóbine álgindeı adamdarǵa jolamaımyz. Bul da durys shyǵar. Sóıleskenińmen qolyńnan ne keledi?.. Júregiń eljirep, janyń ashıdy. Kóńiliń qulazıdy. Lajy bolsa, kóp aqylyńnyń bireýin aıtarsyń. Al oǵan aqyl kerek pe?..

Áıteý, bireýge ishimnen ursyp kelemin. Kimge ókpeleısiń: turmystyń áýresin keshken qoǵamǵa ma, ómirge ákelgen ata-anasyna ma, halqynyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsarta almaǵan bılikke me, álde es bilgeli senip kelgen (sene de beremiz) Qudaıǵa ma?.. Bálkim, onyń ornyna kúnde kóretin orys apany nemese kez kelgen jasy úlken bireýdi keziktirsem, bulaı qınalmas pa edim... О́zińmen túıdeı qurdas jigitti ondaı keıipte kórýdiń áserin qur «aıanyshty, aýyr, qıyn» degen sózdermen jetkizemin deý – bos áýre. Jáne bul – jýrnalıstiń qoqys aqtaryp turǵan adamǵa jany ashýdan týǵan áńgimesi emes. Bul – halyqtyń meıirimin oıatý úshin jazylǵan maqala emes. Nemese munda bılikke úmit artylyp, qandaı da bir áreketke barýyn talap etip otyrǵan joq. Bul – áleýmettik tragedııa.   

P.S.: «Qudaı basqa salmasyn!» Osy sózdi apam jıi aıtatyn. Kári adamnyń úırenshikti sózi bolǵan soń maǵynasyna úńilmeppin. Al qazir aýzyma osydan basqa sóz túspeı, kúbirlep kele jatqanym.

foto

Sońǵy jańalyqtar

Onlaın format ońtaılylyǵyn kórsetti

Aımaqtar • Búgin, 19:10

Maqtaaralǵa Oraldan taǵy kómek attandy

Aımaqtar • Búgin, 18:46

Erteń Qyzylordada kún kúrt ysıdy

Aımaqtar • Búgin, 17:22

Sımptomsyz naýqastar úıde emdele alady

Koronavırýs • Búgin, 15:45

ForteMobile uıaly baılanysy iske qosylady

Tehnologııa • Búgin, 15:22

Mınıstr muǵalimdermen kezdesti

Bilim • Búgin, 14:47

Lıonel Messıdiń mereıi ústem

Sport • Búgin, 14:37

Aqmolada 3 adam sýǵa ketti

Aımaqtar • Búgin, 13:42

Uqsas jańalyqtar