Rýhanııat • 10 Sáýir, 2020

Taýteke sanyn qalaı kóbeıtemiz?

92 retkórsetildi

Elimizdiń sımvoly sanalatyn qar barysymen adam aıaǵy jetpes bıik shyń­darda qanattasa júretin qasıetti bir janýar bar. Qar barysy qaıda bolsa, bul janýar da sonda. Bul janýardy erterekte halqymyz orteke dep áspettese («Orteke» degen kúı de bar), qazir taýteke degen ataýy kóp aıtylady.

Altaıda qasıetti janýar myńnan asty

Qazaqstannyń Qyzyl ki­ta­byna ázirge ene qoımasa da, qorǵaýdy, qamqorlyqty, aıaly alaqandy qajet etetin, negizinen elimizdiń Tıan-Shan, Jetisý (Jońǵar) Alataýy men Ońtústik Al­taıdy (Katonqaraǵaı) me­ken­deıtin janýardyń qazaq dalasynda sonaý tas dáýirinen beri tirshilik keship kele jatqany arheologııalyq jádigerlerden málim. Sýretteriniń salyn­ǵa­nyna shamamen 4 myń jyldaı ýaqyt ótken Almaty obly­syndaǵy Tańbaly tasta da orte­keniń bederlenýi beker bolmasa kerek.

Endeshe biz kóneniń kózin­deı, tarıhtyń ózindeı bolǵan kıe­li janýardyń Shyǵys Qazaq­standaǵy jaı-kúıine toq­talsaq deımiz. О́ńirdegi kónekóz qa­rııa­lardyń, ań-qusty zertteıtin ornıtologtardyń, osy sala ma­­mandarynyń sózine sensek, bu­ryn taýteke búgingideı tek Ka­tonqaraǵaı aýdany aýma­ǵyn­da, ıaǵnı Altaıda ǵana emes, ob­lysymyzdyń kóptegen óńir­in mekendegen. О́skemenniń ir­gesindegi Ulan aýdanyndaǵy Kók­taýda ót­ken ǵasyrdyń 50-jyl­­daryna deıin taýtekeler bolǵanyn aıtady jergilikti jurt. Al qa­zir ortekeni tek Al­taı­dan ǵana tabasyz. Oblystyq Or­man sha­rýashylyǵy jáne ja­nýar­lar dúnıesi aýmaqtyq ıns­peksııasynyń janýarlar dúnıesi jáne ańshylyq-sharýashylyq bólimine habarlasyp, óńirde qan­sha taýteke bar ekenin, soń­ǵy jyldardaǵy ósip-óný kór­setkishterin suraǵanymyzda mynadaı málimetter aldyq. 2011 jyly aımaqtaǵy taýteke sany 917 bolsa, 2012 jyly – 901, 2013 jyly – 937, 2014 jyly – 960, 2015 jyly – 970, 2016 jyly – 994, 2017 jyly – 1005, 2018 jyly – 1064, 2019 jyly 1049-ǵa jetipti. «Sibir taýtekesiniń taralý aı­maǵy Katonqaraǵaı aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan Qazaqstan Altaıyn qamtıdy, onyń barlyq popýlıasııasy Katonqaraǵaı mem­lekettik ulttyq tabıǵı parkin mekendeıdi.

Azdaǵan bóligi ǵana Katonqa­raǵaı aýdandyq ańshylar men balyq aýlaýshylar qoǵamdyq birlestiginiń aýmaǵyna kiredi. Bir aıta keterligi, osy azdaǵan bó­ligine Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi bekitken «Ańshylyq erejelerine» sáıkes qyrkúıek aıynyń alǵashqy senbisinen 31 jeltoqsan aralyǵynda ańshy­lyqqa shyǵýǵa ruqsat etilgen (erkekterine 1 tamyzdan bas­tap)», deıdi ınspeksııanyń Ja­nýarlar dúnıesi jáne ańshylyq-sharýa­shylyq bóliminiń basshysy Samat Dıdahmetov.

Elimizdegi aýmaǵy jóninen eń úlken (643 477 gektar) qoryq­tardyń biri sanalatyn Katon­qaraǵaı memlekettik ulttyq ta­bıǵı parki aýmaǵynda qazir 900-den astam taýteke bar. Park­tiń Janýarlar álemin qorǵaý jáne óndirý bóliminiń basshysy Erik Qasy­movpen telefon arqyly sóı­les­kenimizde taýtekege qatysty kóńil toǵaıtar derekterdi estip, kádimgideı qýa­­nyp qalǵanymyz ras. «Ja­syratyny joq, Ka­ton­­­­qara­ǵaıda ulttyq park qu­ryl­ǵan­ǵa deıin mundaǵy ań-qus­tar­dyń taǵdyryna alańdap, bas qatyrǵan jandar qatary az boldy. Keńes ókimeti kezinde ań-qustarǵa sanaq jumystary du­­rys júrgizilgen joq. Qazir Qu­daıǵa shúkir, memleket tarapynan ja­salǵan qorǵaý sha­ra­larynyń arqasynda park aýmaǵyndaǵy ań-qustar jyldan-jylǵa kóbeıip keledi. Mine, tórtinshi jylǵa ketti, Úkimet qaý­lysyna sáıkes ulttyq park aýmaq­tarynda ań aýlaýǵa ruq­sat berilmeıdi. Buryn arnaıy ruqsat beriletindikten, ańshylar kelip, ań-qustardy atyp júretin. Al endi taýtekege kelsek, alǵash park qurylǵan 2000 jyldary olardyń sany qazirgiden birneshe az bolatyn. Úsh jyl buryn bizdegi taý­teke sany 600-700 sha­­masynda bolsa, qazir myńǵa taıap qaldy. Aqyryn-aqyryn kóbeıip keledi. Taýtekeler park aýmaǵyndaǵy 5 fılıaldyń úsheýin­de mekendeıdi. Olar 3-3,5 myń metr bıikte emin-er­kin júre beredi. Bir ǵajaby, taý­teke júrgen jerde qar barysy men Altaı ulary, ıaǵnı asa sırek kez­desetin bul tirshilik ıeleri bir beldeýde júredi. Bile bilsek, taý­teke jaryqtyq – ta­bıǵattyń bizge bergen ǵajap syıy. О́zi kó­beıedi. О́zi ósip-ónedi. Olardyń sanyn tabıǵat ózi rettep otyrady. Taýtekeniń jabaıy tabıǵattaǵy negizgi jaý­lary – qasqyr men qar barysy. Qar barysyn tabı­ǵat sanıtary deýge de bolady. Taý­tekeniń aýrý-syrqaýyn, kári­sin, áljýazyn jeıdi. Al bizdiń birinshi maqsatymyz – brakonerlerden qorǵaý. Sol úshin biz­diń ınspektorlar kúndiz-túni tynym tappaıdy. Meniń bi­lýim­she, qazirgi ýaqytta Shyǵys Qa­zaqstandaǵy taýtekeniń negizgi mekeni – Katonqaraǵaı aýdany. Alaıda bizben shekaralas Kúrshim aýdanynyń biraz bóliginde taýtekeler bolýy múm­kin» deıdi tabıǵat janashyry.

 

Sibe parki qurylsa, ortekelerdi kóbeıtýge bolady

Joǵaryda oblys ortalyǵy – О́skemenniń irgesindegi Ulan aýdany aýmaǵyndaǵy Kók­taý­da buryn taýtekeler meken et­kenin aıttyq. Alystan mu­nartyp kórinetin, jap-jasyl qaraǵaılar qymtaǵan Kóktaý taýynda erterekte taýteke ǵana emes, bulandar men maraldar da kóp bolǵan kórinedi. «Osy taýdyń ońtústik-batys jaǵynda Tekeli degen kishkene ózen bar. О́kinishke qaraı, búginde taýteke joq, biraq ózen aty qaldy. Muny jergilikti turǵyndardyń ózderi de bilmeıtin shyǵar. О́t­ken ǵasyrdyń 80- jyldary Qalbanyń qaraǵaıly ormandarynda bulan da bolǵan, bir jyldary Altaıdan maral da kelgen munda. Sibe kólderi aýmaǵynda buryn arqar da kóp bolǵan. Sońǵy otyz jylda 15-20 bas qana qaldy. Ǵalymdar osy ólkeni myńdaǵan jyldar boıy meken etip kele jatqan Qalba arqarynyń ereksheligin áli tolyq zerttegen joq. Tek qana Qalbanyń qaraǵaıly ormanyn mekendeıtin bor tıini deıtin tirshilik ıesi de qamqorlyqty qajet etedi. Jalpy, Qalba borynda aǵash pen butalardyń 60 túri bar. Bir qýanarlyǵy, soń­ǵy on bes jylda taý ormandarynda saıaq júretin maraldar kózge túse bastapty. Kóktaý ta­bıǵaty olarǵa qolaıly-aq. Eger osy aýmaqta memleket tarapynan qorǵalatyn qoryq ashylar bolsa, Sibe ózenderiniń ormany men taýy­na ejelgi ańdary áli-aq oralary anyq» deıdi óskemendik ornıtolog, jazýshy Borıs Sherbakov.

Onyń aıtýynsha, 90-jyldary О́skemen pedagogıkalyq ınstıtýtynyń oqytýshysy V.Fıl­­lıpovtyń usynysymen Sibe ulttyq parkin qurý basta­masy kóterilipti. Alaıda sol ýaqyt­­taǵy eldegi eleń-alań jaǵ­­­­daıǵa baılanysty ıgi bas­tama aıaqsyz qalypty. Tabıǵat j­a­nashyry bul isti qazir qaıta qol­ǵa alýǵa bolatyn mez­gil­diń kelgenin jetkizdi. Park qu­rylsa, birinshiden, óńirdiń ta­bıǵaty saqtalady, ekinshiden, sol mań­daǵy aýyldar damyp, tur­ǵyn­dary jumyspen qamty­lady, úshinshiden, týrıster keledi.

Budan túıetinimiz, ázirge Shy­­ǵys Qazaqstanda tek Katon­qaraǵaıdy mekendep júr­gen taý­tekeni óńirdiń basqa da aýdandarynda ósirýge, sırek kez­desetin janýardyń sanyn art­tyrýǵa múmkindik bar. Taýteke kel­se, qar barysy men Altaı ulary, bas­qa da ań-qus túrleri qaıta paı­da bolýy ábden múmkin. Son­daı jerdiń biri – Kóktaý. Katon­qaraǵaı memlekettik ulttyq ta­bıǵı parkiniń Janýarlar álemin qorǵaý jáne óndirý bóliminiń basshysy Erik Qasymovtan «Al­taıdyń taýtekesin Kóktaýǵa ákep, jiberýge bola ma?» dep su­radyq. «Bul taýdyń taýteke úshin qolaıly ári qaýipsiz bo­latyndyǵyn ǵylymı túrde dálel­dese jiberýge ábden bola­dy. Bul, árıne ońaı sharýa emes. Arnaıy joba ázirleý kerek, Úki­met qaý­lysy qajet. Eń bas­tysy, bul aýmaq memleket qor­ǵaýynda bolýy kerek», deıdi ol.

Oraıy kelgende aıta keteıik, ǵalymdar Qazaqstanda uıa baspaıdy dep júrgen 25 qustyń uıa basatynyn dáleldep, «Marqakól» qoryǵyn qurýǵa atsalysqan, Rıd­der qalasy mańyndaǵy «Ba­tys-Altaı» qoryǵyn ashý basta­masyn kótergen qart ornıtolog Borıs Sherbakov óńirdegi sırek kez­desetin ań-qustar men ósim­dik túrlerin saqtaý úshin Shy­ǵys Qazaqstan aýmaǵynda áli de birneshe keshendi jáne zoo­lo­gııalyq qoryqshalar ashý qajet dep sanaıdy. Onyń paıymynsha, Ertis ózeni boıynda (О́skemennen Shúlbi sý qoımasyna deıingi aýmaq) keshendi maýsymdyq qo­ryqsha, Batys Altaı  (Dóńgelek shoqy (Krýglaıa sopka) men taý­ly Úlbi aýdany aýmaǵy já­ne Ivanov jotasyndaǵy Gro­matýha shatqaly men Aıý soq­paǵy aralyǵynda) eki keshendi qoryqsha, Ońtústik Altaıda (Naryn men Buqtyrma ózende­riniń quıylar tusy) zoolo­gııa­lyq qoryqsha, Zaısan qa­zan­shuńqyrynda (Qara Búı­rek, She­kelmes shoqylary, Qıyn Kerish, Ashýtas tabıǵı eskert­kishteri aýmaǵy) keshendi qoryqsha, Ma­ńyraq jotasynda (Tarbaǵataı zoologııalyq qoryqshasy aýma­ǵyna jaqyn Tolaǵaı tóbesi) qor­ǵalatyn aýmaq, Saýyr jotasynda (Obaly ózeni jazyǵy, onyń tómengi aǵysy, Kendirlik ózeni, onyń Qalqa ózenine quıar tó­mengi aǵysy, Saıqan jota­sy­nyń betkeıleri aýmaǵy) keshendi qo­­ryqsha, Alakól oıpatynda (Qarakól ózeniniń bastalar tusy men Sasyqkóldi Myń kól me­kenimen qosa alǵandaǵy aýmaq) zoo­logııalyq qoryqsha, Abaı aýda­nynda (Arqat taýy men dala ózenderi) keshendi qoryqsha jáne Qalba silemderinde (Sibe massıvi jáne Aıyrtaý taýy Sartymbet kólimen birge) keshendi qoryqsha men zoologııalyq qoryqsha qurý kerek. О́ıtkeni bul aýmaqtarda jyldan-jylǵa quryp, joıylyp bara jatqan, Qyzyl kitapqa engen, asa sırek kezdesetin, onyń ishin­de tek bizdiń oblysty ǵana me­­­kendeıtin, ıaǵnı endemıkalyq ósim­­dikter, ańdar men qustar bar.

 

Túıin

Árıne ornıtolog Borıs Sher­bakov usynǵan keshendi qoryq­­shalar men zoologııalyq qo­ryq­shalardy ashý ońaı sharýa emes. Desek te, biz sóz etken qa­sıetti janýar taýtekeni kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, odan ári kóbeıtý úshin birinshi kezekte Sibe qoryǵy qurylsa nur ústine nur bolary anyq. Úkimet bul máseleni nazarǵa alady, tıisti sheshim qabyldaıdy dep senemiz.

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sýrette: Katonqaraǵaıdy meken etetin taýteke

Sońǵy jańalyqtar

Jazýshylyqtan maqtanǵa deıin

Ádebıet • Búgin, 17:40

Qurdym (tórttaǵan)

Ádebıet • Búgin, 17:20

Talǵat Qalıev jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 17:05

«Memorıal» servısiniń mańyzy zor

Aımaqtar • Búgin, 16:45

Sıfrlandyrý barysyn pysyqtady

Qazaqstan • Búgin, 16:29

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Búgin, 16:25

О́tken jyly 59,8 myń jup ajyrasqan

Qazaqstan • Búgin, 16:12

Túrkistandyq ustazdar marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Týrızm salasy qalypqa kele bastady

Qoǵam • Búgin, 14:43

Tún tynyshtyǵyn buzatyndar kóp

Aımaqtar • Búgin, 14:28

Akademık Keńesbaı Musaev dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 14:10

Qyrylmasaq, 40 mıllıon bolar edik

Qazaqstan • Búgin, 14:05

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Búgin, 12:58

Almatyda esirtki zerthanasy anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Uqsas jańalyqtar