Rýhanııat • 10 Sáýir, 2020

«Mahabbat ánin gúlderge jazamyn...»

434 retkórsetildi

Halyqaralyq Alash ádebı syılyǵynyń ıegeri, Halyqaralyq Túrki poezııasy músháırasynyń laýreaty, kóptegen jyr músháırasynyń júldegeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, sózdiń parqyn da, narqyn da túısinetin qalyń jurty búginde «Aqmarjan jyr» dep erkelete ataıtyn aqyn qyzy Baıan Beketovanyń shyǵarmashylyq álemi týraly oıymdy bildirýdi jón kórdim.

Qazaq poezııasynyń padıshasy Farıza Ońǵarsynova Baıannyń balaýsa jyr­­la­­ryna úlken úmit artyp qana qoı­maı, onyń alǵashqy qadamynan-aq sý­ret­­­kerlik ereksheligin dál tanyp, ádil ba­­ǵasyn bergen eken. Jas talaptyń talan­ty­na serik bolǵan «shynshyldyqtyń sóz túsiner oqyrmandy jalt qaratatyn» qýatyn da alǵash ańdaǵan Farıza aqyn bolatyn. «Baıan dúnıeniń barlyq quby­ly­syn óleń etip uıqastyra bermeıdi. Ol tek óziniń kishkene júregin dir et­kiz­­­gen nárseni kóredi, sezedi. Sol sezim óleń bolyp óriledi.... Baıannyń erek­­she­ligi sol – ol óz janyna áser etpe­gen qubylysty óleń etem dep áýre­len­beıdi. О́leń degen keıde asaý ózen­deı alaburtqan, keıde kóz jasyndaı mól­teńdegen pák álemniń órine baǵyt túze­gen Baıan Beketova – óz qoltańbasy bar, óz dú­nıe­tanymy qalyptasqan aqyn» dep ja­zypty «Jalǵyzdyq» (1994 j.) atty jyr jınaǵyna bergen betashar tilek sózinde. Iá, odan keıin de, deıin de ja­rııalanǵan «Úmitim meniń» (1992 j.), «Sámbital» (2001 j.) «Kólbastaý» (1994 j.), «Men seni saǵynǵanda»
(2005 j.), «Uıyq­tamaıdy juldyzdar» (2010 j.) syndy jınaqtary da Baıannyń júregi qa­laǵan dúnıeni ǵana jyrlaıtyn óner­pazdyq muratyna, ómirlik kredo­syna adaldyǵyn aıqyndaıdy.

Baıan – qazaqtyń qara óleńi men batys klassıkasyn tel emgen qalamger, onyń óleńderinde batys klassıkasynyń sı­pat­­tary da kezdesip otyrady. Osy ta­­lap bıiginen kórinetin óleńiniń biri «Shyqtyń áni» dep atalady.

Shyq – aqynnyń óz tabıǵatymen egiz jaralǵan kórkem beıne. Aqynnyń sezim­tal­ bolmysy móldir shyqpen bútinge aı­nal­ǵan. Sulýlyq ta, tazalyq ta, ómirge ińkár­lik te, sáttik ǵumyrynda izgilikti tý etken shynaıy mıssııa da osy bir tamshy qudi­rettiń boıyna túgel syıyp tur:

Men – Shyqpyn,

Kóktem-jaz – mekenim,

Páktiktiń, móldirliktiń ne ekenin

Uqtyryp, dáleldep pendege

... kórsetip ketemin.

Shyq – Ma­hab­battan jaralǵan, qysqa ǵumyryn mándi etýge qushtar, izgilikke ińkár, ómir­ge ǵashyq tylsym qubylys. Sebebi onyń tegi – Teńiz, ákesi – Taý, anasy – Aı... Sondyqtan oǵan Tereńdik –­ ólshem, Bıiktik – baǵam, Sulýlyq – serik! Ol óziniń bir sáttik tirshiliginde «gúl­d­erge Mahabbat ánin jazyp» qal­dyr­ǵysy keledi. О́leńdi oqı otyryp, Shyqtyń ǵumyry uzara tússe dep ti­leı­siń, ony alaqanyńda aıalap, eń bir aıaý­ly jádigerińdeı júregińniń túbinde saq­ta­ǵyń keledi...

«Táp-tátti dámim,

Móldir sý – tánim,

Mahabbat, meıirim,

Páktik, tazalyq – janym,

Sulýlyq – ánim», dep móldirep tur­ǵan osynaý beıkúná jaratylystyń tabıǵatyna tamsanyp, syryna qunyǵa túsip, tereńdeı qanyǵasyń da, endigi sátte ýaqytty toqtatar qudiretti izdeı­siń. Jer-jahanǵa nur syılaıtyn Kún­niń jaryq sáýlesinen de qorǵaǵyń kele­di, ony tejeýge áliń kelmeıtinin sezin­gen kezde júregińdi qımastyqqa toly alaquıyn kúı terbeıdi, Shyqtyń son­shalyq álsiz, biraq sonshalyq qudi­ret­ke ıe taǵdyry tebirentedi. Bar dú­nıe­ni umytyp, bir tamshy Shyqtyń ba­qytty hám qyp-qysqa ǵumyryn óz ba­syń­­nan keshesiń. Sóıtedi de, ómirge basqa kózben qaraýǵa májbúrleıdi. Bul aqyndyq qýat, talant tabıǵatynyń kúrdeliligin aıǵaqtaıdy. Týmysynan názik sezimtal aqyn aınalasynan aıryqsha áser alýmen shektelip qalmaıdy, odan syr izdep, sol quby­lys­tardy erekshe seziný, názik túısiný, sezingen-túısingen shyndyǵynyń tereńi­ne boılap, terbele tebirený kúıin bastan keshiredi. Sol tebirenis óleń bolyp quıylady aq qaǵazdyń betine...

Eń ǵajaby, mundaı óleńdi «jiliktep taldaý» da múmkin emes: onyń mazmuny my­naý, formasy mynaý, ıdeıasy mynaý dep bóle-jaryp aıta da almaısyń. Mazmun men forma ajyramastaı tuta­syp ketken. «Mazmun bóten nárse emes, ol – formanyń mazmunǵa aınalýy, forma basqa jaqtan kelgen joq, ol maz­mun­nyń formaǵa túsýi» (Gegel) degen fılosofııalyq formýlaǵa súıensek, óleńniń jep-jeńil yrǵaǵy men ásem uı­qastarynan estiletin syńǵyrly ún bul sezimdi basqasha jetkizýdiń múmkin emestigin moıyndatady.

Shyn máninde, sýretkerlik sheber­lik­tiń túp negizinen aqynnyń óz tabıǵaty kó­rinis tabady. О́ıtkeni kórkem týyn­dy­nyń bolmysy men aqynnyń tabıǵaty, ómir-tanymy – óner quraýshy elementter. Olar osylaısha tutasa alǵanda ǵana bir element ekinshisine áser ete ala­tyn, ónerdiń sán-sıpaty men mánin ańǵartatyn qym-qıǵash fýnksıonaldy qozǵalysqa toly baılanys júıesin quraıdy. Bul – «tutastyq effektisi». M.Bahtınniń tujyrymdaýynsha, «avtor dál osy mazmun men formanyń tyǵyz tu­tas­ýy sátinde kórinedi. Ádebıettaný bú­­kil mazmunnan bólingen tustan, ıaǵnı dúnıetanym, ómirbaıan, ýaqyty anyq­tal­ǵan adamnan avtordy izdeıdi. Avtor ózi týdyrǵan dúnıe aıasynda aıqyn kórinýi múmkin emes. Bul – «natu­ra­ta» emes. Jasaý­shyny biz ózinen emes, ol jasaǵan dúnıeden kóremiz». Olaı bolsa, Baıannyń «Shyqtyń áni» atty óleńi – osy pikirdiń aıqyn dáleli. Bul óleńde lırıkalyq keıipker – avtor joq, biraq biz onyń bolmysyn óleńniń ón boıynan taba alamyz.

Baıannyń shyǵarmashylyq ólkesinde erek­she oryn alǵan sımvolıkalyq máni tereń taǵy bir beıne – Sámbital. Aqyn­nyń jyr jınaǵynyń «Sámbital» dep atalýy da kezdeısoq emes. Baıan, ony­men qatar Gúlnar Salyqbaeva, Gúlnar Shámshıeva, Shámshııa Jubatova, Názken Alpa­mysqyzy sekildi qazaq poezııa ále­mine kelgen ýaqyty, qoǵamnyń bir formasııadan ekinshi formasııaǵa aýys­qan, eki ǵasyrdyń toǵysyndaǵy alasa­pyranǵa toly, ótpeli kezeńge tus­pa-tus keldi. «Sámbitaldyń» da týýy osy kez.

Baıan osy kezeńde tarıh daýyly shaı­qalt­qan qyz-ǵumyrdy ózine bala kezden etene tanys, kózge ystyq, kóńilge jaqyn Sámbital beınesinde sheberlikpen astas­tyra sýretteıdi:

Sulýlyǵy sýyǵan álemde...

Iildim, synbaı maıystym –

Kelin-ǵumyrdy ótkerdim,

Aq sútteı eken... Aı ishtim,

Kókeıin tesip kóktemniń...

Bes joldan turatyn osy bir shýmaqtyń ózinde názik ıyǵyna aqyndyqtyń aýyr júgin ǵana emes, zamannyń aýyr synyn artqan arýdyń ashy taǵdyry, ishki muńy Sámbitaldyń jaratylysymen qabysyp jatyr. Sámbital – sulý, názik, biraq qansha baltalap, butarlasa da, kelesi kóktemde óskinderin qaıta kóktetip, jap-jasyl japyraqtaryn ózen sýy­na malyp, ıile jaıqalyp turatyn ǵajaıyp ósimdik. Ol – ómirsheń, ómirge qushtar...  Baıan osynaý tylsym syrdyń jumbaǵyn tereńnen tolǵaı otyryp, aqyn arýlardyń maıyssa da, synbaı, boıyn qaıta tiktep, tirshilik qamyty bu­tarlasa da, qaıta túleıtin ólermen aqyn qyz taǵdyry keıpindegi shýaǵy men qýatyn egiz órimmen jetkizedi:

Topyraq, sýdan nár alyp,

Japyraq – jannan jaralyp,

Sulýlyǵy sýyǵan álemde...

Aınalyp qaıta óleńge –

Jasyl jelek bop oralyp...

Qaltarysy myń qatparly áıel bolmysyn túsiný qıyn, al aqyn arýdyń jum­baqqa toly jan álemine boılaý odan da kúrdeli. О́ıtkeni árbir shyǵar­ma­shy­lyq tulǵa qaıtalanbas bolmysymen dara. Sondyqtan da Baıan ár jyldarda ja­zylǵan óleńderinde Qyz-qupııanyń sy­ryn ózgeshe órnekteıdi:

Qyz – qupııa, túsin, meıli túsinbe,

Ne bolsa da – bári-bári ishimde...

Izdeý meni ózgelerden – sabylys!

Sarǵaıasyń saǵymy bop saǵynysh... dese, taǵy bir óleńinde:

Tańdaıyńda erise shyryn sózder,

О́zim seniń erımin júregińde... – deıdi.

Kórnekti aqyn Temirhan Medetbek ke­zinde onyń shyǵarmashylyǵy jóninde bylaı depti: «B.Beketova – ómirdiń jary­ǵy men kúngeıin, zulymdyq pen izgilik, aq pen qara, adaldyq pen aıarlyqtyń tar­tysyn bar jan-tánimen jyrlap kele jat­qan óz zamanynyń úlken aqyny».

 Bizdiń aıtpaǵymyz – bir maqalada talantty aqynnyń sulý da syndarly shyǵarmashylyq álemin bar bolmysymen ashý múmkin emestigin alǵa tarta otyryp, onyń jaýhar jyrlary ǵylymı turǵydan tereń taldanyp, aqynnyń qaıtalanbas talantyn ár qyrynan ashatyn arnaıy zertteýlerdiń jasalýy kerektigine nazar aýdartý. Ol, árıne, aldaǵy ýaqyttyń enshisinde.

 

Janat Dáýletbekova,

pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, QBTÝ professory

 

Sońǵy jańalyqtar

Talǵat Qalıev jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 17:05

«Memorıal» servısiniń mańyzy zor

Aımaqtar • Búgin, 16:45

Sıfrlandyrý barysyn pysyqtady

Qazaqstan • Búgin, 16:29

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Búgin, 16:25

О́tken jyly 59,8 myń jup ajyrasqan

Qazaqstan • Búgin, 16:12

Túrkistandyq ustazdar marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Týrızm salasy qalypqa kele bastady

Qoǵam • Búgin, 14:43

Tún tynyshtyǵyn buzatyndar kóp

Aımaqtar • Búgin, 14:28

Akademık Keńesbaı Musaev dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 14:10

Qyrylmasaq, 40 mıllıon bolar edik

Qazaqstan • Búgin, 14:05

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Búgin, 12:58

Almatyda esirtki zerthanasy anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 11:14

Atyraý: Úsh aptada 17 bala joǵaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:06

Uqsas jańalyqtar