Qazaq poezııasynyń padıshasy Farıza Ońǵarsynova Baıannyń balaýsa jyrlaryna úlken úmit artyp qana qoımaı, onyń alǵashqy qadamynan-aq sýretkerlik ereksheligin dál tanyp, ádil baǵasyn bergen eken. Jas talaptyń talantyna serik bolǵan «shynshyldyqtyń sóz túsiner oqyrmandy jalt qaratatyn» qýatyn da alǵash ańdaǵan Farıza aqyn bolatyn. «Baıan dúnıeniń barlyq qubylysyn óleń etip uıqastyra bermeıdi. Ol tek óziniń kishkene júregin dir etkizgen nárseni kóredi, sezedi. Sol sezim óleń bolyp óriledi.... Baıannyń ereksheligi sol – ol óz janyna áser etpegen qubylysty óleń etem dep áýrelenbeıdi. О́leń degen keıde asaý ózendeı alaburtqan, keıde kóz jasyndaı mólteńdegen pák álemniń órine baǵyt túzegen Baıan Beketova – óz qoltańbasy bar, óz dúnıetanymy qalyptasqan aqyn» dep jazypty «Jalǵyzdyq» (1994 j.) atty jyr jınaǵyna bergen betashar tilek sózinde. Iá, odan keıin de, deıin de jarııalanǵan «Úmitim meniń» (1992 j.), «Sámbital» (2001 j.) «Kólbastaý» (1994 j.), «Men seni saǵynǵanda»
(2005 j.), «Uıyqtamaıdy juldyzdar» (2010 j.) syndy jınaqtary da Baıannyń júregi qalaǵan dúnıeni ǵana jyrlaıtyn ónerpazdyq muratyna, ómirlik kredosyna adaldyǵyn aıqyndaıdy.
Baıan – qazaqtyń qara óleńi men batys klassıkasyn tel emgen qalamger, onyń óleńderinde batys klassıkasynyń sıpattary da kezdesip otyrady. Osy talap bıiginen kórinetin óleńiniń biri «Shyqtyń áni» dep atalady.
Shyq – aqynnyń óz tabıǵatymen egiz jaralǵan kórkem beıne. Aqynnyń sezimtal bolmysy móldir shyqpen bútinge aınalǵan. Sulýlyq ta, tazalyq ta, ómirge ińkárlik te, sáttik ǵumyrynda izgilikti tý etken shynaıy mıssııa da osy bir tamshy qudirettiń boıyna túgel syıyp tur:
Men – Shyqpyn,
Kóktem-jaz – mekenim,
Páktiktiń, móldirliktiń ne ekenin
Uqtyryp, dáleldep pendege
... kórsetip ketemin.
Shyq – Mahabbattan jaralǵan, qysqa ǵumyryn mándi etýge qushtar, izgilikke ińkár, ómirge ǵashyq tylsym qubylys. Sebebi onyń tegi – Teńiz, ákesi – Taý, anasy – Aı... Sondyqtan oǵan Tereńdik – ólshem, Bıiktik – baǵam, Sulýlyq – serik! Ol óziniń bir sáttik tirshiliginde «gúlderge Mahabbat ánin jazyp» qaldyrǵysy keledi. О́leńdi oqı otyryp, Shyqtyń ǵumyry uzara tússe dep tileısiń, ony alaqanyńda aıalap, eń bir aıaýly jádigerińdeı júregińniń túbinde saqtaǵyń keledi...
«Táp-tátti dámim,
Móldir sý – tánim,
Mahabbat, meıirim,
Páktik, tazalyq – janym,
Sulýlyq – ánim», dep móldirep turǵan osynaý beıkúná jaratylystyń tabıǵatyna tamsanyp, syryna qunyǵa túsip, tereńdeı qanyǵasyń da, endigi sátte ýaqytty toqtatar qudiretti izdeısiń. Jer-jahanǵa nur syılaıtyn Kúnniń jaryq sáýlesinen de qorǵaǵyń keledi, ony tejeýge áliń kelmeıtinin sezingen kezde júregińdi qımastyqqa toly alaquıyn kúı terbeıdi, Shyqtyń sonshalyq álsiz, biraq sonshalyq qudiretke ıe taǵdyry tebirentedi. Bar dúnıeni umytyp, bir tamshy Shyqtyń baqytty hám qyp-qysqa ǵumyryn óz basyńnan keshesiń. Sóıtedi de, ómirge basqa kózben qaraýǵa májbúrleıdi. Bul aqyndyq qýat, talant tabıǵatynyń kúrdeliligin aıǵaqtaıdy. Týmysynan názik sezimtal aqyn aınalasynan aıryqsha áser alýmen shektelip qalmaıdy, odan syr izdep, sol qubylystardy erekshe seziný, názik túısiný, sezingen-túısingen shyndyǵynyń tereńine boılap, terbele tebirený kúıin bastan keshiredi. Sol tebirenis óleń bolyp quıylady aq qaǵazdyń betine...
Eń ǵajaby, mundaı óleńdi «jiliktep taldaý» da múmkin emes: onyń mazmuny mynaý, formasy mynaý, ıdeıasy mynaý dep bóle-jaryp aıta da almaısyń. Mazmun men forma ajyramastaı tutasyp ketken. «Mazmun bóten nárse emes, ol – formanyń mazmunǵa aınalýy, forma basqa jaqtan kelgen joq, ol mazmunnyń formaǵa túsýi» (Gegel) degen fılosofııalyq formýlaǵa súıensek, óleńniń jep-jeńil yrǵaǵy men ásem uıqastarynan estiletin syńǵyrly ún bul sezimdi basqasha jetkizýdiń múmkin emestigin moıyndatady.
Shyn máninde, sýretkerlik sheberliktiń túp negizinen aqynnyń óz tabıǵaty kórinis tabady. О́ıtkeni kórkem týyndynyń bolmysy men aqynnyń tabıǵaty, ómir-tanymy – óner quraýshy elementter. Olar osylaısha tutasa alǵanda ǵana bir element ekinshisine áser ete alatyn, ónerdiń sán-sıpaty men mánin ańǵartatyn qym-qıǵash fýnksıonaldy qozǵalysqa toly baılanys júıesin quraıdy. Bul – «tutastyq effektisi». M.Bahtınniń tujyrymdaýynsha, «avtor dál osy mazmun men formanyń tyǵyz tutasýy sátinde kórinedi. Ádebıettaný búkil mazmunnan bólingen tustan, ıaǵnı dúnıetanym, ómirbaıan, ýaqyty anyqtalǵan adamnan avtordy izdeıdi. Avtor ózi týdyrǵan dúnıe aıasynda aıqyn kórinýi múmkin emes. Bul – «naturata» emes. Jasaýshyny biz ózinen emes, ol jasaǵan dúnıeden kóremiz». Olaı bolsa, Baıannyń «Shyqtyń áni» atty óleńi – osy pikirdiń aıqyn dáleli. Bul óleńde lırıkalyq keıipker – avtor joq, biraq biz onyń bolmysyn óleńniń ón boıynan taba alamyz.
Baıannyń shyǵarmashylyq ólkesinde erekshe oryn alǵan sımvolıkalyq máni tereń taǵy bir beıne – Sámbital. Aqynnyń jyr jınaǵynyń «Sámbital» dep atalýy da kezdeısoq emes. Baıan, onymen qatar Gúlnar Salyqbaeva, Gúlnar Shámshıeva, Shámshııa Jubatova, Názken Alpamysqyzy sekildi qazaq poezııa álemine kelgen ýaqyty, qoǵamnyń bir formasııadan ekinshi formasııaǵa aýysqan, eki ǵasyrdyń toǵysyndaǵy alasapyranǵa toly, ótpeli kezeńge tuspa-tus keldi. «Sámbitaldyń» da týýy osy kez.
Baıan osy kezeńde tarıh daýyly shaıqaltqan qyz-ǵumyrdy ózine bala kezden etene tanys, kózge ystyq, kóńilge jaqyn Sámbital beınesinde sheberlikpen astastyra sýretteıdi:
Sulýlyǵy sýyǵan álemde...
Iildim, synbaı maıystym –
Kelin-ǵumyrdy ótkerdim,
Aq sútteı eken... Aı ishtim,
Kókeıin tesip kóktemniń...
Bes joldan turatyn osy bir shýmaqtyń ózinde názik ıyǵyna aqyndyqtyń aýyr júgin ǵana emes, zamannyń aýyr synyn artqan arýdyń ashy taǵdyry, ishki muńy Sámbitaldyń jaratylysymen qabysyp jatyr. Sámbital – sulý, názik, biraq qansha baltalap, butarlasa da, kelesi kóktemde óskinderin qaıta kóktetip, jap-jasyl japyraqtaryn ózen sýyna malyp, ıile jaıqalyp turatyn ǵajaıyp ósimdik. Ol – ómirsheń, ómirge qushtar... Baıan osynaý tylsym syrdyń jumbaǵyn tereńnen tolǵaı otyryp, aqyn arýlardyń maıyssa da, synbaı, boıyn qaıta tiktep, tirshilik qamyty butarlasa da, qaıta túleıtin ólermen aqyn qyz taǵdyry keıpindegi shýaǵy men qýatyn egiz órimmen jetkizedi:
Topyraq, sýdan nár alyp,
Japyraq – jannan jaralyp,
Sulýlyǵy sýyǵan álemde...
Aınalyp qaıta óleńge –
Jasyl jelek bop oralyp...
Qaltarysy myń qatparly áıel bolmysyn túsiný qıyn, al aqyn arýdyń jumbaqqa toly jan álemine boılaý odan da kúrdeli. О́ıtkeni árbir shyǵarmashylyq tulǵa qaıtalanbas bolmysymen dara. Sondyqtan da Baıan ár jyldarda jazylǵan óleńderinde Qyz-qupııanyń syryn ózgeshe órnekteıdi:
Qyz – qupııa, túsin, meıli túsinbe,
Ne bolsa da – bári-bári ishimde...
Izdeý meni ózgelerden – sabylys!
Sarǵaıasyń saǵymy bop saǵynysh... dese, taǵy bir óleńinde:
Tańdaıyńda erise shyryn sózder,
О́zim seniń erımin júregińde... – deıdi.
Kórnekti aqyn Temirhan Medetbek kezinde onyń shyǵarmashylyǵy jóninde bylaı depti: «B.Beketova – ómirdiń jaryǵy men kúngeıin, zulymdyq pen izgilik, aq pen qara, adaldyq pen aıarlyqtyń tartysyn bar jan-tánimen jyrlap kele jatqan óz zamanynyń úlken aqyny».
Bizdiń aıtpaǵymyz – bir maqalada talantty aqynnyń sulý da syndarly shyǵarmashylyq álemin bar bolmysymen ashý múmkin emestigin alǵa tarta otyryp, onyń jaýhar jyrlary ǵylymı turǵydan tereń taldanyp, aqynnyń qaıtalanbas talantyn ár qyrynan ashatyn arnaıy zertteýlerdiń jasalýy kerektigine nazar aýdartý. Ol, árıne, aldaǵy ýaqyttyń enshisinde.
Janat Dáýletbekova,
pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, QBTÝ professory
