Qoǵam • 28 Sáýir, 2020

Úmit jibin jalǵaǵan úshburysh hattar...

88 ret kórsetildi

Qan qasap maıdan dalasynan joldanǵan úshburysh hattar búkil el bolyp saǵyna tosqan, sarǵaıa kútken azamattardyń amandyǵyn jetkizer edi. Bir japyraq qaǵazdyń betine sózben sıpattaýǵa kelmeıtin jan tolǵanysy, alaburtqan sezim, alapat saǵynysh syıyp turar edi. Tyldaǵy, aýyrtpalyǵy maıdannan beter, oq atylmady, qan tógilmedi demeseń, beıneti belsheden keler jerde júrgender úshin de úshburysh hattyń quny tym qymbat bolǵan shyǵar. Poshta tasýshynyń jolyn qaraılaǵan, qolyna telmirgen, bar bolyp shyqsa tóbesi kókke eki-aq eli jetpeı qalǵandaı qýanǵan, ózin jer betindegi jalǵyz baqytty adamdaı sezingen tolǵanysty, tebirenisti sátter az bolmaǵan.

Myna bir hat Aqmola oblysynyń Molotov aýdanynyń Mıhaılovka aýyl­dyq keńesine qarasty Menshýkovka kolhozynda 1920 jyly dúnıege kelgen Sarshat Qastollauly Aıtpaevtan joldanǵan eken. 1941 jyldyń qańtarynda áskerge alynǵan  ol jeńis saǵaty soqqanǵa deıin ólim men ómir beldesken qandy maıdanda shybyn janyn shúberekke túıip júrip, Otanyn qorǵaǵan. Jaıaý ásker quramynda Ýkraına, Belorýssııa, Latvııa jerlerin azat etý úshin bolǵan qııan-keski shaıqastarda erlik kórsetip, birneshe ret jaraqattanǵan. Osynaý erlik isteri úshin orden, medaldarmen marapattalǵan. 1945 jyldyń qyrkúıek aıynda týǵan jerge qaıtyp oralyp, beıbit eńbekke aralasqan. 

Sarshat Qastollaulynyń maıdan dalasynan jazǵan úshburysh haty qazir Kókshetaý qalasyndaǵy Málik Ǵabdýllın atyndaǵy murajaı qorynda saqtaýly tur. Sol kezdegi tártip boıynsha áskerı quramnyń mekenjaıy tolyq kórsetilmegen. Dala poshtasy. 32428. Aqmola oblysynyń Molotov aýdanyna qarasty Mıhaılovka selolyq okrýginiń Menshýkovka kolhozynda turatyn Qastolla Aıtpaevqa joldanǵan eken. Ýaqyt tabynan sarǵaıǵan úshburysh hattaǵy qoltańba aıqyn, anyq. Orys tilinde jazylypty. «Amansyńdar ma qurmetti ata-ana! Marýsıa, Zoıa. Hatymnyń alǵashqy jolynda ózimniń aman-esen ekendigimdi habarlaımyn». 

Odan ári atalmysh hatta aýyl-aı­maqtyń amandyǵy suralady. О́ziniń maıdanda jaralanǵandyǵyn, ázirge áskerı gos­pıtalda emdelip jatqandyǵyn habarlaıdy.

Osyndaı maıdan dalasynan jol­danǵan myń san úshburysh hat búginde arhıvterde, murajaılarda saqtalǵan. Arada attaı 75 jyl ótse de. Ár hatty oqyǵan adam tebirenbeı tura almas edi. Onyń árqaısysynda on segiz myń ǵalamda bir-birine múlde uqsamaıtyn, biraq qasiretti soǵystyń saldarynan bir arnada toǵysqan adam taǵdyry, ómir izderi jatyr.

Maıdan dalasynan joldanǵan hat­tardyń kóbi óleńmen jazylǵan. Bálkim shalǵaıda, surapyl soǵys ótinde júrgen adamdar ózderiniń boıyndaǵy týǵan elge degen saǵynysh sezimin móldiretip óleń qylyp joldaǵylary keldi me eken. Álde qazaqtyń qara óleńi pendeniń boıyndaǵy tolqyǵan sezimdi shyt-shyrǵasyn shashaý etpeı, aına qatesiz jetkizýge qolaıly boldy ma.

Birjan sal aýdanynyń Keńashy aýy­lynda turǵan, Birjan saldyń urpaǵy Qadesh Ámirovadan jazylyp alynǵan Muhtar Sháıkenovtiń úshburysh hat arqyly elge joldaǵan óleńi:

Hat jazdym ádeıi arnap táte saǵan,

Júrsiz be sálemet bop esen-aman.

Tátejan saǵynǵannan kópten kórmeı,

Mine, arnap búgin saǵan hatty jazam.

 

Qatysyp úıge baryp turasyz ba?

Úı ishi turady ma sondaı jaıda.

Jaqsy ma tynys haly qalaı eken,

Qýatty tura ma eken Jaqyp aǵam.

 

Taǵy da menen sálem Ýálıge

Qatysyp turasyń ba bizdiń úıge?

Meniń de ketkenime kóp jyl boldy-aý,

Osy kún turady eken qandaı kúıde.

 

Estigen bolarsyzdar Qapar jaıyn,

Ketipti halqym úshin qalqataıym.

Qaıǵyryp qara tasty jibitetin,

Nárse joq qoldan keler ne qylaıyn.

Segiz shýmaqtan turatyn osy bir óleńde Muhtar atamyzdyń arman-muraty, sarytap saǵynyshy tańǵy shyqtaı mól­direp, keler kúnderge degen nyq senimi atoılap turǵandyǵyn et júregiń ezilip otyryp, aıqyn ańǵarasyń. Sóz sońyn:

Tileıtin jalǵyz tilek bizde daǵy,

Tezirek sum qaraqshy dushpan jaǵy.

Jaqynda jaý jeńilip, soǵys bitip,

Ýaıym bolmas edi arǵy jaǵy, – dep aıaqtaıdy.

Mundaı óleńderdi sol tustaǵy el ishinde shyǵarma óleń dep atasa kerek-ti. О́leńmen hat jazǵan ár jaýyn­gerdiń aıtpaq oıyn eldegi týystary jan-júregimen túısinip, seziner edi. Shalǵaı­dan maıdanǵa joldanar hattar da sol sezimdermen úndesip, astasyp jatqan. Árıne kásibı aqyn emes, maıdan dalasynda muńǵa batyp, ár sát saıyn ajalmen betpe-bet kelip júrgen jandardyń jan tolqynysy kóbelektiń qanatyndaı úlbiregen úshburysh hat arqyly jetip, qasirettiń myń batpan salmaǵyn arqalap júrgen jalpaq jurt, qalyń elge birden lap etip tóńirekke tegis tarap, ózgeshe reń, aıryqsha sıpat alyp, ańyzǵa aınalyp júre bergen-aý, sirá. О́ıtkeni sondaǵy ár hattyń ishinde jazylǵan shyǵarma óleń árkimniń júregindegi mazasyz oıdy dóp basatyn.

Burynǵy Kókshetaý oblysyna qaras­ty Rýzaev aýdanynyń «Borovskoı» keń­­sharynda turǵan, 1913 jyly týǵan Maǵrıpa Maqanovadan jazylyp alynǵan jaýynger Qasen Áljanovtyń myna bir óleńin oqyp kórińizshi.

Qaınııa janym súıgen boldym qumar,

Sabyr et soǵys biter, daýyl tynar.

Aq júrek, adal nıet jeńbeı qoımas,

Jarqyrap jastyq shaqtyń kúni týar.

 

Qaınıjan men jasymnan boldym ǵa­shyq,

Kezdessem ketýshi edi kóńilim tasyp.

Jibershi kórikti bir sýretińdi,

Júreıin kórgen saıyn maýqym basyp.

 

Qaınıjan, kel kánekeı, qolyńdy ber,

Jaryńnan eshýaqytta úzbe kúder.

Máńgibaqı men seniki, sen meniki,

Sen daǵy aınymaıtyn sertińdi ber.

 

Aýylǵa jaýdy jeńip biz qaıtarmyz,

Jetkende Qaınıym dep án salarmyn.

Jarqyrap keýde tolyp ordenmenen,

О́zińdi kúlim qaǵyp qarsy alarmyn.

Qansha jerden oq borap, myń san snarıad jarylyp, qadam basqan saıyn aq ajalǵa kezigýi múmkin bola tura, úzil­megen úmit, erteńge degen senim osyndaı-aq bolar.

Úshburysh hattar arnaıy zertteıtin-aq taqyryp. Bir kezde úmit jibin jal­ǵaǵan, ár kóńildegi selkeý túsken senim­di nyǵaıtqan úshburysh hattar umyt qalmasynshy.

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Báıterekte órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 12:00

Jaýapty kezeńge jan-jaqty daıyndyq

Aımaqtar • Búgin, 11:40

Qazaqstanda epıdemııalyq jaǵdaı turaqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:41

Alekseı Soı áýe qatynasyn toqtatýdy surady

Koronavırýs • Búgin, 09:25

Búgin úsh óńirde úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:20

Qazaqstanda taǵy 75 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:11

Adaldyq pen senim bastaýy – ashyqtyq

Saıasat • Búgin, 08:23

Investısııa tartý boıynsha keńes ótti

Ekonomıka • Búgin, 08:22

QOLDA baǵdarlamasy kómek kórsetti

Qoǵam • Búgin, 07:56

Polısııa qyzmetkerleri qan tapsyrdy

Aımaqtar • Búgin, 07:54

«Barys» muzaıdynǵa qashan oralady?

Hokkeı • Búgin, 07:46

Bekzada óner, batyr Bekzat

Sport • Búgin, 07:45

Shyńdar shaqyrady

Týrızm • Búgin, 07:42

Kemeńger jáne senim keńistigi

Abaı • Búgin, 07:36

Aqyldyń keni

Abaı • Búgin, 07:34

Túrmedegiden túńilmeıik

Qoǵam • Búgin, 07:33

Jastarǵa kerek zamanaýı bilim

Bilim • Búgin, 07:19

Termınologııa tezge túsýge tıis

Rýhanııat • Búgin, 07:07

Sańyraýqulaqty qaldyqsyz óndirýde

Tehnologııa • Búgin, 07:02

Shaǵyn aýyldardyń úlken máselesi ­

Aımaqtar • Búgin, 07:00

Syrqatpen kúreste sergek

Medısına • Búgin, 07:00

Sońǵy salto

Qoǵam • Búgin, 06:55

Internasıonalmen qoshtasatyn kez keldi

Oqıǵa • Búgin, 06:49

Kópjaqtylyqqa oralý

Álem • Búgin, 06:46

Kovıdnomıka tujyrymy

Álem • Búgin, 06:44

Bilim bulaǵyn bitemes bolar

Rýhanııat • Búgin, 06:40

El ekonomıkasyna serpin beretin ulttyq joba

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Tótenshe jaǵdaı utqyrlyqty talap etedi

Qazaqstan • Búgin, 06:26

Uqsas jańalyqtar