Rýhanııat • 29 Sáýir, 2020

Ulttyq rýhyńdy úrleı bil!

52 retkórsetildi

Ultty qurtatyn jadaǵaılyq, jalt berip ketetin, ózimshildiktiń qurdym qulyna aınalǵan rýhsyzdyq. Kerisinshe bolsa, kemeldiktiń kókjıeginde tabanyńdy nyq tirep, qadamyń arshyndy bolady. Mereıiń ústem turady.

Búgingideı qıqýy kóp, qyńyry jetip-artylatyn, keýdesin uryp, meniki jón, seniki teris dep tegis jurtqa tepsinip shyǵa keletin dúleı barshylyq dáýirde ulttyń sany emes, sapasy, oı áleminiń bıiktigi, jaqsylarynyń kemeldigi, jasynyń albyrttyǵynan góri, alǵyrlyǵy basym túsip jatýy qabyrǵaly halyqtyń baǵyn shamshyraqtaı jaǵady.

Bul kósh basynda júrer jurttyń eldik baılamynyń beriktigin, alaýyzdyqtan alys, júıeli sózge uıyp, qabaǵymen de bildire alatyn, nurly dıdarymen de janyńdy jadyratatyn, oı arnasyn da, jol sorabyn da bir arqaýda ese alatyn ulttyń kemeri keń ekenin kim joqqa shyǵara alady.

Mundaı úlgi, úrdis qazaqta álimsaqtan bar.

Taqyrǵa shóp shyǵa ma, paqyrǵa baq qona ma dep, mundaı ónegeniń túp-tamyryn túgendeseń, halyqtyq qalyptan menmundalap shyǵa keletin, tereńdep barsań, til shyryny tamsandyryp, taǵylymy tánti etetin asyl qasıetterimiz kóz aldymyzda saptaǵy sarbazdaı qatar túzep tura qalady.

 Onyń altyn bastaýy – osynsha jerdi ushan-teńiz baılyǵymen, máńgilik ses bolar aıbynymen, qonǵan shańdy úrleseń, ushyq-ushyq bolmaıtyn ómirsheń salt-sanamyz – bári de mura bolyp qalǵan babalar joly.

Arǵy jaǵyn qozǵamaǵanda, sol sara joldy salyp, dara joldy bekitken. «Eı, Túriktiń halqy!», dep «Kókte – Táńiri, tómende – qara jer jaralǵanda, ekeýiniń arasynda adam balasy jaralǵan. Adam balasynyń ústine ata-tegim Bumyn, Istemi qaǵan otyrǵan»,  dep keletin bir dáýir ǵulamasy Kúltegindeı kórkemimiz, odan órgen Túrik qaǵanatyndaı órkenıetimiz tur.

Talaı taýqymetti artqa tastap, tar joldy keńeıtken, azdy kóbeıtken alyptarymyzdyń da tálkekke túsken tusy az bolmady.

Biraq olar qaýiptiń aldyn alyp, tuıyq­tan shyǵar joldy taýyp, adasyp bara jat­qannyń aldyn orap, túzý jolǵa baǵyttap, jańyl­ǵannyń janynan tabylyp, tentekti «Uıat bolady – ólimnen uıat kúshti, jaman bolady – jaqsylyqqa umtyl, teris istiń obaly bolady, suraýy qıyn», degen.

Sol qasıet uıat pen ardy, jaman men jaqsy­­ny, obal men saýapty teńshegen jurty­­myz súringen, biraq jyǵylmaǵan, adasyp baryp esin jıyp ońalǵan, qurtam degen­niń qury­ǵynan aqylmen qutylyp, joısam degen­niń jolsyzdyǵyn aılamen jeńip, zymııandyqty zyndanǵa batyryp, aramdyqty alastap, adamdyqty asqaqtatyp, bir kezderi qoldan shyǵyp ketken eldigin qaıtaryp, «Oıda orys, qyrda Qytaı ne istep júr?» (Áset aqyn),

«Jigitter, munan ǵıbrat almaı bolmas,

Áýeli birlik kerek, bolsań joldas.

Birińniń aıtqanyńa biriń kónbeı,

Istegen yntymaqsyz isiń ońbas»

 (A.Baıtursynuly),  –

degen sol yntymaq búgingi bútin bılikke qol jetkizdi, muny kim joqqa shyǵara alsyn.

Iá, oń isimiz iriligimen kórinse, kem jumy­sy­­myz kemeldikti talap etip otyrǵany da aqıqat.

Álemdi álekke salyp, kóńildi alań etken koronavırýs degen kesel tusynda da baba­lar jolymen ulttyq rýhtyń qozdap jataty­n qolamtasyn sál qozǵap, ot ottyqtan tuta­naty­nyn eskerip, ony órtke jibermeı, órkenıet jolymen damytsaq qane. Almaǵaıyp tustaǵy osyndaı syn saǵatta taǵy da birliktiń týyn nyq ustaý qajettigi týyp otyrǵany belgili. Bul minsiz mindet ekeni de shyndyq.

Endi osy mindetti tyǵyryqqa tiremeı tııanaqtaı berý, sózge ılanyp, ımandy isti ıgilikke burý, kezdeser qıyndyq, etekten tartar daǵdarys bola qalsa, ony eńserip ketýge bekem turý qaı-qaısymyzǵa da paryz dep bilemiz. Bul memleketshildigimizdi kórsetedi.

Bul eldiktiń irgesin bolattaı bekitýge úıretedi. Bul aldyńǵy tolqyn men keıingi jastyń sabaqtastyǵyna altyn arqaý bolyp, birlikti shaıqamaı, «Araz bolyp ónbeske» (Abaı) aparmaıtyn baıandy tirlikke jetkizetinin dáıekteıdi.

Osyndaı álem halqynyń basyna álek bolyp jabysqan, bizdi de alań kóńil etken tusta Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń: «Eń bastysy, shydamdylyq, tózimdilik jáne jaýapkershilik tanytaıyq. Biz – rýhy asqaq, birligi bekem, eńsesi bıik halyqpyz», degen sózine uıysaq utylmaımyz. Bul ulttyq rýhymyzdy bekitip, babalar saltyn sanamyzda jańǵyrtyp, qazirgi tirligimizdi keıingige jetkizýge jol ashary haq. Ol úshin rýhtyń altyn sáýlesin álsiretpeı, shoǵy qara kúıe tartsa úrlep, pendelikti eldik degen uly uǵymǵa jeńdirsek eken.

 

Sońǵy jańalyqtar

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Jyr-dastandar – jańa formatta

О́ner • Búgin, 07:20

Sýret. О́zgeris. Qubylys

Rýhanııat • Búgin, 07:17

Baqyttyń berik bosaǵasy

Rýhanııat • Búgin, 07:13

Jańatastyq jas sheberler

Aımaqtar • Búgin, 07:09

Júıeli jumys jeńiske jetkizedi

Aımaqtar • Búgin, 07:08

Iz qaldyrǵan iri tulǵa

Qoǵam • Búgin, 07:06

Qosaevtar áýletiniń qasireti

Rýhanııat • Búgin, 06:56

Ǵasyr zulmaty

Qoǵam • Búgin, 06:55

Oqý ortalyqtary ońdy ma?

Bilim • Búgin, 06:45

Uqsas jańalyqtar