Ekonomıka • 03 Mamyr, 2020

Qazaqstandyq bankterdi alǵashqy toqsandy qalaı japty?

42 retkórsetildi

Qazaqstandyq bankterdiń naýryzdaǵy jumys nátıjelerine negizgi áser daǵdarystyń bastalýy emes, teńgeniń álsireýi áser etti. Naýryzda otandyq qarjy júıesiniń  dollarlanýyna baılanysty bank sektoryn sıpattaıtyn barlyq negizgi kórsetkishter aıtarlyqtaı ósti.

Keshe keshkisin jýrnalıster úshin vebınar formatynda ótken jıynda qazaqstandyq bank ókilderi alǵashqy toqsandy qalaı japqanyn aıtyp berdi. Daǵdarystyń áserine keletin bolsaq, jumys istemeıtin qaryzdardyń kúrt ósýi týraly aıtýǵa bolady - tek naýryz aıynda ol 12,25% qurady. Bankterdiń naýryzdaǵy esep berýi daǵdarystyń, tótenshe jaǵdaıdyń jáne karantınniń otandyq bank sektorynyń jaǵdaıyna qalaı áser etkenin jetkilikti túrde anyqtaýǵa múmkindik bermeıdi.

Bank aktıvteri men mindettemelerin valıýtalyq qaıta baǵalaý qaǵaz júzinde edáýir ósýge ákeldi. Biraq ol qazirshe qujattar dınamıkasy deńgeıinde bolǵandyqtan, naqty jaǵdaıdy kórsetpeıdi.

Qarjy esebin zerdeleý úshin qazaqstandyq valıýtanyń «dármensizdigi» qanshalyqty qıyn, ony depozıttik bazanyń mysalyn túsinýge bolady. Ulttyq banktiń málimetinshe, naýryz aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń bankterindegi depozıtterdiń jalpy kólemi 17,81 trln-dan 19,16 trln teńgege deıin, ıaǵnı 1,35 trln teńgege nemese 7,6% ósti.

Munda depozıtterdi dollarlandyrý deńgeıin eskerý qajet, ol naýryzdyń basynda jáne aıaǵynda sáıkesinshe 41,9% jáne 46,7% bolǵan jáne dollardyń qarastyrylyp otyrǵan kezeńdegi 381,1-den 447,67 teńgege deıin óskenin eskerý qajet.

Aktıvter

Birinshi toqsanda bank sektorynyń jıyntyq aktıvteri 6,9% ósti, al naýryz aıynda ósim 7,2% qurady, al alǵashqy eki aıdaǵy dınamıka teris boldy.

Jyl basynan beri aktıvterdiń eń úlken ósýi (absolıýtti túrde) Halyk-da tirkeldi, odan keıin Jýsan  men Sberbank qashyqtyqta. Halyk 2020 jyldyń alǵashqy eki aıynda aktıvter dınamıkasy boıynsha mınýs 159 mıllıard teńge ındıkatorymen kóshbasshylardyń qataryna engeni qyzyqtyrady. Alaıda, naýryz aıynda Halyqtyń aktıvteri 8,7 trln-dan 9,6 trln-ǵa ósti, ıaǵnı birden 940 mlrd teńgege (bank júıesiniń barlyq aktıvteriniń 3,3%) artty. Paıyzdyq turǵydan sheteldik «qyzdar» eń jyldam ósti - VTB, Alfa jáne óte az túrik Qazaqstan-Zıraat halyqaralyq banki.

Aktıvterdiń tómendeýi elde jumys isteıtin 27 banktiń 8-i baıqaldy. Absolıýttik turǵydan aýtsaıderlerdiń alǵashqy úshtigi Forte jáne Bank of China enshiles kásiporny Kassa Nova boldy. Olardan basqa, toqsanda ATF, Zaman-Bank jáne Tengri Bank, AsiaCredit Bank jáne Capital Bank usynǵan sátsiz birigýdiń úsh qatysýshysy úshin nátıje teris boldy.

Nesıeler

Birinshi toqsanda nesıe portfeliniń jıyntyq portfeli (bankaralyq nesıeler men keri REPO operasııalaryn qosa alǵanda) qańtar-aqpanda teris qaldyrǵannan keıin naýryz aıynda 5% -ǵa ósti. Teńgemen berilgen nesıeler úlesi naýryzdyń aıaǵynda 84,3% -dan 82,6% -dy qurady. Nesıelendirýdiń eń kóp kólemi bar bes banktiń qataryna Halyq (4,45 trln. Teńge), Sberbank (1,50 trln), Kaspı (1.46 trln), SKB (1.12 trln) jáne Turǵyn úı qurylys jınaq banki (1.05 trln) kirdi.

Jyldyń basynan bergi eń jaqsy nesıeleý dınamıkasyn Halyq, Jyssan Bank-ti jáne Sberbank kórsetti. Eki aıdyń qorytyndysy boıynsha onyń nesıe portfeli 56 mlrd teńgege azaıdy, bul bank sektoryndaǵy eń nashar kórsetkish boldy. Naýryzda Halyq nesıesi 262 mlrd teńgege ósti jáne ol reıtıngtiń sońǵy satysynan birinshige ótti.. 

Jyssan Bank-ti nesıeleý dınamıkasy boıynsha kóshbasshylardyń qatarynan tabý kerek. Naýryz aıynda atalǵan banktiń nesıe portfeline keri repo operasııalary aıasynda berilgen 167 mlrd. Teńge kirdi. Qalǵan EDB bul quraldy áldeqaıda belsendi qoldandy - naýryzda bank sektory boıynsha keri REPO operasııalarynyń jalpy somasy 289 mlrd teńgeni qurady.

REPO-ny eseptemegende Jyssan zaemy jyl basynan 841 mlrd.-tan 885 mlrd  teńgege nemese 5,2% ósti.

Osyndaı esepteýlermen Jyssan nesıe portfeliniń absolıýtti ósýi boıynsha ekinshi oryndy saqtaıdy, biraq ósý qarqyny boıynsha alǵashqy bestikten tys qalady.

Toqsan ishinde nesıe portfeliniń tómendeýi 10 bankte tirkeldi. Aqsha jaǵynan Forte, Eýrazııa jáne Gilstroy mınýs boıynsha eń kóp boldy. Paıyzdyq turǵydan alǵanda, Pákistan Ulttyq Bankiniń enshiles uıymy - Kapıtal Banki jáne Kassa Nova boıynsha eń nashar kórsetkish

Nesıeniń sapasy

90 kúnnen astam merzimge keshiktirilgen tólemdermen berilgen nesıeler (toqsandyq NPL 90+) toqsanda 13,8% -ǵa ósti, onyń ishinde naýryzda 12,25%. Múmkin, bul dınamıkany daǵdarysqa baılanysty qaryz alýshylardyń tólem qabilettiliginiń nasharlaýyn bildiretin alǵashqy qaýipti jalaýsha retinde qarastyrǵan jón. Jalpy nesıe portfelindegi 90+ NPL úlesi qańtar-aqpanda 8,13-ten 8,37% -ǵa deıin ulǵaıdy, naýryz aıynyń sońynda 8,94% jetti.

Daǵdarys sonymen birge búkil keshiktirýdiń dınamıkasyna nazar aýdarýdy talap etedi. Toqsan ishinde ol 1,8 trıllıonnan 2,4 trln teńgege deıin nemese 33% ósti. Bul rette kórsetkishtiń tikeleı naýryz aıynda ósýi 23,2% qurady. Qańtar men aqpan aılaryndaǵy barlyq keshiktirýlerdiń úlesi 12,24-ten 13,54% -ǵa deıin ósti, naýryz aıynyń aıaǵynda 15,88% jetti.

Nesıe portfeliniń sapasy nashar úshtiginiń qataryna Capital Bank, AsiaCredit Bank jáne Jysan kirdi. NPL 90+ kóleminiń jyl basynan beri eń kóp ósýi Jysan, Bank RBK jáne Capital Bank tirkeldi.

S&P bazalyq ssenarııi Jysan Bank, burynǵydaı, salystyrmaly túrdegi qazaqstandyq bankterge qaraǵanda táýekelge degen tábetiniń tómendeýin boljaıdy jáne Nazarbaev Ýnıversıteti men baılanysty oqý oryndaryna qyzmet kórsetýdi jalǵastyrady. «Biz bul banktiń orta merzimdi perspektıvada qazynashylyq qyzmetteri men jalaqy jobalaryn damytýǵa múmkindik beretin jalpy bıznes-profılin qoldaıdy dep sanaımyz», - deıdi agenttik sarapshylary.

S&P esebinde Jysan Bank naryqta erekshe jáne óte jomart qarjylandyrý kózderin tapqany týraly aıtylmaıdy. Bir aı buryn bank KASE-de jyldyq 0,1% kýpondyq mólsherlemesi bar 10 jyldyq oblıgasııalardy ornalastyrýǵa qol jetkizdi. Saýda-sattyq nátıjesinde emıtent josparlanǵan kólemniń barlyǵyn ornalastyrdy, dep habarlaıdy bırjada. Bank tartqan qarajat kólemi 15 mıllıard teńgeni qurady.

Bank RBK-ǵa qatysty S&P sarapshylary saqtyq tanytyp, «B- / B» deńgeıindegi reıtıngterdi 28 sáýirde rastady, biraq boljamdy pozıtıvten turaqtyǵa ózgertti. «Boljamdardy qaıta qaraý bizdiń qazirgi jumys jaǵdaıymyzda bankke kúızelgen aktıvterdi retteý qarqynyn kútilgennen góri qıyn bolady degen pikirdi bildiredi», - dep túsindirdi agenttik

Bank RBK-ǵa qatysty S&P sarapshylary saqtyq tanytyp, «B- / B» deńgeıindegi reıtıngterdi 28 sáýirde rastady, biraq boljamdy pozıtıvten turaqtyǵa ózgertti. «Boljamdardy qaıta qaraý bizdiń qazirgi jumys jaǵdaıymyzda bankke kúızelgen aktıvterdi retteý qarqynyn kútilgennen góri qıyn bolady degen pikirdi bildiredi»,  dep túsindirdi agenttik.

Halyqtyń depozıti

Jeke tulǵalardyń depozıtteriniń kólemi birinshi toqsanda 6,3% -ǵa ósti, al naýryz aıynda ósim 4% qurady.

Aqpan aıynyń sońynda 41,9% quraǵan olardyń dollarızasııasy naýryz aıynda 47% deıin ósti. Turmystyq qarajattyń eń kóp mólsheri bar bes bankke Halyq (3,49 trln  teńge), Kaspı (1,54 trln), Jylstroı (878 mlrd.), Sberbank (817 mlrd.) Jáne SKB (587 mlrd.)

Jyl basynan beri Halyq Banki, Sberbank jáne Turǵyn úı qurylysy jańa depozıtterdi tartý boıynsha kóshbasshylarǵa aınaldy.

Jeke tulǵalardyń depozıtteriniń ketýi tek úsh uıymda baıqaldy - Forte, Kassa Nova jáne Tengri. Eger eger alǵashqy eki nátıje boıynsha teris dınamıka statıstıkalyq qatelikten basqa bolsa, onda Tengri úshin 5 mıllıard teńgege jýyq shyǵyn joǵalýy múmkin. Sáýir aıynda bank ótimdiliktiń jetispeýshiligine tap boldy jáne klıentterdiń óz aqshalaryna qol jetimdiligin shektedi. Nátıjesinde, ekinshi deńgeıdegi otandyq bankterdiń alǵashqysy - daǵdarystyń qurbany bolǵan «Tengri bank » ekeni belgili boldy.

Bank basqarma tóraǵasy Pavan Sınghtiń aıtýynsha, «ótimdiliktiń tómendeýi, birinshiden, kúmándi qaryzdardyń ýaqtyly tólenbeýine, ekinshiden, tótenshe jaǵdaılardyń engizilýine baılanysty negizgi qaryzdy jáne aǵymdaǵy qaryzdar boıynsha syıaqy tóleýdi keıinge qaldyrýmen baılanysty boldy».

Depozıtter: bıznes

Birinshi toqsanda zańdy tulǵalardyń depozıtteri 6,9% -ǵa ósti. Valıýtalyq qaıta baǵalaý bul kórsetkishke qatty áser etti. Eger alǵashqy eki aıda ol 4,3% teris bolsa, onda naýryzda birden ósim 11,7% qurady. Iskerı klıentter olardyń banktik shottaryn kúrt tolyqtyra bastaǵan kezde, olardyń kópshiliginiń qyzmeti toqtaǵan jaǵdaıda ekitalaı.

Osy segmentte dollarlandyrý aqpan aıynyń sońynda 41,7% -dan 46,5% qurady. Ulttyq Banktiń málimetteri boıynsha, depozıttik uıymdardaǵy teńgelik bıznes depozıtteri (bul tujyrymdama ekinshi deńgeıli bankterge qaraǵanda keń) esepti aıda 5,3% -ǵa (5,36 mlrd. Teńgeden 5,64 mlrd. Teńgege deıin), shetel valıýtasyndaǵy depozıtter 28% -ǵa ( 3,82 mlrd-tan 4,89 mlrd. Teńgege deıin).

Zańdy tulǵalardyń qarajatynyń eń kóp mólsheri bar bes banktiń qataryna Halyq (3,27 trln teńge), Sberbank (882 mlrd), Forte (818 mlrd), Citibank (774 mlrd.) jáne ATF (520 mlrd.)

Jyl basynan beri Forte, Jysan jáne Citibank jańa depozıtter tartý boıynsha kóshbasshylarǵa aınaldy. On uıymda bıznes klıentteriniń depozıtteriniń ketýi baıqaldy. Olardyń ishinde ATF, eýrazııalyq jáne úı nesıesi nashar dınamıkany kórsetti.

Paıda jáne táýekel

Bankterdiń málimdemesine sáıkes júıede ósti táýekelderge barabar provızııalardyń ósýi baıqalǵan joq. 1 qańtarda provızııalardyń jalpy somasy 1,976 trln teńgeni, 1 aqpanda - 1,946 trln, 1 naýryzda - 1,949 trln, 1 sáýirde - 2,070 trln boldy.

Jyl basynan beri nesıelik shyǵyndar boıynsha provızııalar 4,8% -ǵa, 90+ NPL 13,8% -ǵa ulǵaıdy.

Máselen, reseılik Sberbank daǵdarysqa jaqsy daıyndalý úshin paıdanyń bir bóligin berýdi sheshti. Sberbanktiń taza kirisi 2020 jyldyń birinshi toqsanynda 2019 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 47% tómendedi. Sonymen birge, banktiń málimdemesinen onyń rezervterge taza aýdarymy 8 ese - 17,3 mlrd-tan 138 mlrd rýblge deıin ósti. «Birinshi toqsandaǵy paıyzdar men komıssııalyq kirister dınamıkasy bizdiń kútýlerimizge sáıkes keldi. «Alaıda, COVID-19 pandemııa bizdiń josparlarymyzǵa kedergi keltirdi. Búkil álem ózin anyqtaıtyn joǵary deńgeıdegi belgisizdikti eskere otyryp, biz toptyń qarjylyq nátıjesine áser etken rezervterge aýdarymdardy edáýir arttyrýdy uıǵardyq »,  dedi Sberbank tóraǵasynyń orynbasary Aleksandr Morozov jýrnalıstermen kezdesken kezde.

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada jolǵa jetkilikti mán berilýde

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 páterli úı salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar