Rýhanııat • 12 Mamyr, 2020

Qarataýdyń qazynaly qaınary

753 retkórsetildi

Árbir qazaq – boz jýsany ańqyǵan, boz seleýi shalqyǵan dalanyń tóli. Sondyqtan týǵan jer – tulǵanyń taban tirer tuǵyry desek, kindik kesken, týyp ósken aýylyn jyrlaǵan, taǵzym jasap tý etken sóz zergerleriniń arasynan Marhabat Baıǵuttyń oqyrman retinde janyma jaqyn, júregime meılinshe jyly ekeni jasyryn emes. О́ıtkeni ol jazǵan qarapaıym aýyl turǵyndary, Qarataýdyń qaltarysynda qalǵan oqıǵa, oqshaý taý-tas, tipti ósimdikterine deıin bala kezden aıqyn, etene tanys. Bir taýdyń baýraıynda, bir bulaqtyń sýyn iship óskendikten bolsa kerek, qalamgerdiń týyndylary Syrbulaqtyń sybdyr-syrlaryndaı, Áldıbastaýdyń áserli áńgimelerindeı, Kókbulaqtyń sherli shejiresindeı estiledi.

Jazýshy Marhabat Baıǵut – qazaq ádebıetinde óz órnegimen, ásemdik álemimen tanylǵan, soqpaǵy sony, sonary oljaly, ishki mádenıeti joǵary, Qarataýdyń shertpe kúıindeı kúmbirlegen názik rýhymen oqyrmannyń jan-dúnıesin baýraǵan bekzat jazýshy. Ol Bıaǵańnan tábárik alǵan, Chehovtan sheberlik úırengen, Shýkshınge shuqshıyp, Kekilbaevtan keńdikti, Sheraǵańnan teńdikti tálim etken, Oralhannyń oı ormanymen syrlasqan syrbaz da degdar qalamger; qoıdan qońyr qazaqy minezdi qalyptaýshy, alys túkpirdegi aýyl ómiriniń sheber sýretkeri, beınetqor eńbek adamynyń rııasyz aqjarqyn da adal kóńilin aq qaǵazǵa aınytpaı ajarlaýshy avtor. Onyń áńgimelerinde aýyldastarynyń keńdigi men kemshiligi, kisiligi men kisápirligi, keıipkeriniń qaıshylyqqa toly bolmys-bitimi men minez-qulqy shynaıy somdalyp qana qoımaı ońtústiktiń shuraıly tilimen qııýlasa óriletini ǵajap.

Marhabat aǵa ádebıet áleminiń tabaldyryǵyn alǵash «Shilde» arqyly attady. Sodan keıin «Syrbulaq», «Internattyń balasy», «Náýirzek», «Daýystyń túsi», «Qorǵansyz júrek», «Mashattaǵy mahabbat», «Ádebıet pániniń perishtesi», «Aqpandaǵy mysyqtar», «Qozapaıa», «Aýyl áńgimeleri» sııaqty jınaqtary jaryq kórdi. Dýlat Isabekov aıtqandaı, kózi-qaraqty oqyrman syrbaz da mádenıetti jazýshynyń tyrnaqaldy týyndylarynan «qarapaıym keıipkerlerdiń tirshiligimen, ómirdiń dál ózinen kep aq qaǵazǵa sekirip túse qalǵandaı shynaıy minezdermen, mádenıetti ıýmormen, baıandaý stılindegi erekshe bir názik yrǵaqpen, basqa shyǵarmalarda kezdese bermeıtin, adamdardyń minez-qulqyn sıpattaýdaǵy ońtústikke ǵana tán tyń boıaýlarmen júzdesti».

Týǵan aýylynan ajyramaǵan Marhabat aǵa kindik qany tamǵan jerdiń árbir tasyna jan bitirip, tas bulaǵyna saz toltyryp jazatyn sheber qalam ıesi. Onyń áńgimelerinde keıipkerleriniń jan álemi tabıǵatpen udaıy úndestikte sýretteledi. Ol úshin tipti tabıǵat ǵana emes, aýyldaǵy qyrman, maqta alqaby, aýylsharýashylyq tehnıkasy,  mektep aýlasy, buralań jol – bári de mándi, osylaısha sýretkerdiń sıqyrly qalamsabynyń arqasynda belgisiz bir túkpirdegi shaǵyn aýyldyń kózge úırenshikti qarapaıym zattary da maǵynaly rámiz retinde kórkem beınege aınalady. Jazýshy adam janynyń ashyla bermeıtin qaltarystaryna oı sáýlesin túsirip, máńgilik saýaldarǵa da jaýap izdep, oqyrmannyń óziniń júrek álemine úńile túsýine jol ashyp, oı ushqynyn tastap otyrady. 

«Áńgime – áýlıe janr» dep sanaıtyn Marhabat aǵany «búginniń Beıimbeti» deıtinder az emes. Bul beker emes. Qalamgerdiń ózi de bir syr-suhbatymyzda «Áńgime jazýǵa otyrǵan saıyn Beıimbetke bas qoıamyn. Sodan keıin ǵana qalamdy qolǵa alamyn. Bul – buljymaıtyn daǵdyǵa aınalǵan» dep edi. Jazýshy Beıimbet Maılın sosıalıstik dáýirdiń paıda bolýy kezeńindegi ózgeriske ushyraǵan aýyl adamdarynyń minez-qulqyn aına qatesiz kestelese, uly ustazdan sybaǵa alǵan maıtalman Marhabat aǵa jańa júıege beıimdele bastaǵan zamandastarynyń túrli qaıshylyqqa urynǵan beınesin uńǵyl-shuńǵylyna deıin qopara jazyp, qaltaryssyz somdaıdy, ýytty tilimen, ádemi ázilimen ájýalaıdy.

Táýelsizdikten keıin kóptegen aǵa býyn qalamgerler naryqtyq ótpeli kezeń týraly jazýǵa daıyn bola almady. Bul zańdy da edi.  О́ıtkeni ózderine beıtanys, jańadan qurylyp jatqan ııý-qııýy kóp, qundylyqtar almasqan, kommýnıstik bılik kúırep, eski sharýashylyq qulap, kolhoz ben sovhozdar taraǵan zamannyń ishki qaıshylyqtaryn aǵa býyn ǵana emes, kóbimiz túsine almaǵanymyz  jasyryn emes. Osyndaı óliara kezeńde, táýelsizdiktiń eleń-alańynda ekonomıkalyq-áleýmettik júıe túbegeıli jańarýmen birge jańa adamdardyń tıpteri de paıda boldy. Bir sózben aıtqanda, áleýmettik dep urandap kelgen eski qoǵam qulap, onyń ornyna basqa turpattaǵy jańa  júıeniń ómirge kelýi, daǵdarystan damýǵa jol ashylý bastabynda kúrdeli boldy. Osyndaı kezeńde laı sýdan balyq aýlap, jekeshelendirý men  kásipkerlik degen jalaýdy kóterip, pysyqaı jandar shashetekten paıdaǵa kenelgeni de aıqyn. Mine, aýyl jyrshysy retinde qoltańbasy aıqyndalǵan, sonymen birge jańa dáýirdiń júgin ıyǵymen kóterip, bel sheship aralasqan býynnyń ókili bolǵandyqtan ta qalamger Marhabat Baıǵut osyndaı túıtkili men kiltıpany mol kezeńdi kórkem proza múmkindigimen ǵadiletti beıneleıdi. Árıne, naryqtyq júıe kelgen soń burynǵy qazaqtyń qońtorǵaı tirshiligi, qoıdan jýas qońyr minezi de setinep, aýyldyń irgesi shaıqalady. Jańa kásiptiń ıeleri – bazarshy, saýdager, bankır, alypsatar, bıznesmen, deldal sııaqty kóptegen jańa uǵymdar men túsinikter jurttyń ómir-tirshiligine,  sanasyna kirigedi.

Maqamy bólek Mahańnyń áńgimelerinde búgingi kúnniń keıip-keskini, kórkem shyndyǵy kóz aldymyzǵa kólbeńdep oralady. Qııandaǵy qazaq aýylynyń turmys-tirshiligi áleýmettik ótkir sarynmen sýrettelip, azamattyq janaıqaıy jazýshynyń búkil shyǵarmashylyǵynyń qulaqkúıine aınalǵan. О́ıtkeni ol qoǵamnyń tamyryn basyp otyryp, onyń olqylyǵyn synaý, týǵan jerge degen janashyrlyǵyn áıgilep, damýyna tusaý bolatyn keleńsiz jaıttarǵa sóz jebesin qadaýdy qalamgerdiń paryzy dep biledi. 

Máselen, «Qozapaıa» áńgimesinde Saǵymkentten jyraq ornalasqan Eshkiólmes aýylynyń arbakeshi Ersálimniń ómiri sýretteledi. О́mir boıy Eshkiólmes aýylynyń qozapaıasyn tasyp, jurtqa jan jylýyn birge syılap júrip Ereke atanǵan bas keıipker – momyn sharýa, óz isiniń bilgiri. Árbir otbasy qysta jyly shyqsa, qazany sarqyldap qaınap jatsa, ol – qozapaıanyń, sonymen birge otyn tasýshy arbakesh Ersálimniń arqasy. Biraq bul jarasymdy tirshilik ózgeriske ushyraıdy. Sebebi, Ersálim sekildi qarapaıym sharýa óz jan jylýyn bireýge bólip berýge qushtar bolsa, kókireginde jylýy azaıǵan, ishi muz, júregi tońǵa aınalǵan topastar da bar. Sonyń biri – osy aýylda «kemelek tıgen jyly» ómirge kelgen aýdan ákimi  – «baıaǵy bala». Ol ákim bolyp saılanysymen sharýa qojalyqtaryn irilendirem degen jeleýmen jekeshelendirýden qalǵan quıqaly jerlerdi óz jaqyndaryna úlestirip beredi. Onyń ashkózi aınalanyń bárin jymqyrý-qymqyrýmen túgesip, aqyry bir kúni Eshkiólmes aýylyndaǵy qozapaıany tasymaldaýǵa «tender» jarııalaıdy da,  arbakesh Ersálim jumyssyz qalyp, nápaqasynan aırylady. Aqyry aýyldyń qasireti turmys-tirshiligine tóze almaǵan Ersálim ózi úıgen qozapaıanyń ústine shyǵyp, oǵan ot qoıyp órtep, jalynmen birge ǵaryshqa ushpaq bop aýylymen qoshtasady... Bul áńgimedegi qozapaıa – jylýdyń sımvoly. Naryqtyq zamanda bılikke jarmasyp bas paıdasyn kúıttegen bezbúırek jemqorlardyń ishin muz jaılap, qaraýyndaǵy halyqqa salqyn syzdana qaraıtyn dert paıda bolǵanyn, mundaı kesel órshı berse, eldiń bolashaǵyna qaterli ekenin jazýshy dabyl qaǵa sýretteıdi.   

«Ápkemniń aýyly» áńgimesinde de adamgershilik pen tasbaýyrlyq, meıirbandylyq pen qataldyq, adaldyq pen nemquraıdylyq tarazyǵa tartylady. Bas keıipker Úrısánniń týǵan baýyry Kúnshýaq shaharynda bildeı laýazym ıesi. Ol aýylǵa toı-tomalaqta zorǵa kelgenimen asyǵys-úsigis qyzmetine qaýyrt attanyp ketedi. Jezdesi Juldyzhan qaıtys bolǵanda da topyraq salýǵa qala almaı, asyǵys attanyp ketken. Keıipkerimiz «Qaladaǵy qońyrtóbel qyzmetten aırylsań, ashtan qataryń ap-anyq» deıdi tolǵanyp. Ol aýylyna barsa, súıenishi – jezdesinen aırylǵan apaıy egde tartqan shaǵynda nápaqa úshin mektepte eden jýýshy bolyp ornalasypty. Muǵalimder joǵarydan kelgen tekserýshi sheneýnikterge dastarqan jaıyp kútýge ketkende Úrısán apaı synyptaǵy oqýshylardyń tynyshtyǵyn qadaǵalap, óz ómirinen estelikter aıtsa, oqýshylar qyzyǵa tyńdaıdy. Úrısán apaıdyń bul dárisin adamgershilik ilimi deýge bolarlyq. Muny synyptyń syrtynda turyp jan baýyry da estip, óziniń ýaqyt pen zamannyń yǵyna ilesip, adamı bolmysynan aıryla bastaǵanyn túsingendeı bolady. Osylaısha jazýshy Otandy súıý qarapaıym nárseden, otbasyn qurmetteý, týǵan jerge taǵzym etýden, aýyldy aıalaýdan bastalatynyn oqyrmanǵa kórkemdik ólshemdermen túsindiredi. Úrısán apaıdyń dárisinen tek oqýshylar ǵana emes, Kúnshýaq qalasynan kelgen aq jaǵaly laýazymdy baýyry da tereń taǵylym alǵandaı bolady. Aýylǵa barýǵa ýaqyt tappaı, ýaqyt bolsa, qunttamaı júrgen ózimiz de osydan úlken sabaq alǵanymyzdy qaıtip jasyramyz?

Jazýshynyń kez kelgen áńgimesinde osylaısha búgingi zamandastardyń boıamasyz ómiri kórkem beınege aınalady. Shaǵyn aýyldaǵy qaltarysta jatqan qubylystar kásibı prozanyń ólshemimen oı tezine tartylǵanda óz oqyrmanyn beı-jaı qaldyrmaıtyn áleýmettik úlken tartysqa aınalyp shyǵa keledi. Aýyldaǵy kádimgi tanys jaıttar, týǵan jer tabıǵaty, qazaq ultyna tán minez-qulyqtar boıaýy óner bıiginen til qatqanda adamzattyq qundylyqtar deńgeıindegi baǵaǵa ıe bolady. Mine, bul aýyl jyrshysy, qazaqy minez-qulyqty aınytpaı kesteleýshi zerger qalamgerdiń ózine tán mashyǵy men maıtalman qoltańbasynyń lebi deýge bolady. Sondyqtan shyndyqtyń shyraqshysy Sheraǵań «Kıikotyn kókseý» degen shaǵyn maqalasynda «Bul jazýshyda jaratýshy ózi buıyrtqan ýyz til bar. Bul jazýshyda Qudaı ózi bergen kóz bar. ...Osy shap-shaǵyn áńgimede Marhabat myrza myna zamannyń keıipsizdeý kelbetin ár qyrynan ınemen shabaqtap, isiktiń betin qaıtarmaq» dep oı qorytady.

Jazýshynyń «Joǵalǵan Jurnaq» áńgimesi Jeltoqsan oqıǵasynda jyndanyp ketken Jurnaqtyń taǵdyryn somdaýǵa arnalypty. Aıqumyrsqa aýylynyń ustazy Jurnaqtyń ákesi Qonaqbaı oqıǵa bolysymen dereý aýdanǵa, oblysqa shaqyrylyp, stýdent balasyn «ultshyl» etip tárbıelegeni úshin KGB-nyń qarmaǵyna ilinedi, qýǵyndalady. Ustazynyń shashy aǵaryp, uzyn boıy shógip, eńsesi ezilip ketkenin kórgen oqýshylary qan jylasa da «sovettik shyndyqty» aıtýǵa, talqylaýǵa, tipti toptasyp áńgimelesýge bul taqyryp jabyq edi. Qonaqbaı ustaz ádiletsizdikke tózbeı kóz jumady, «ultshyldy» jerleýge  kóp adamdar seskenip, onshaqty adam ǵana topyraq salyp, janazaǵa qatysady. Mine, osylaısha aıadaı aýyldyń ózinde Jeltoqsannyń aıazy azynap turady, adamdardyń jigeri jasyp,  ózin qor sezinip, bodandyqtyń taqsiretin tartyp, quldyqqa kóndikkendeı ishten tynyp, qusalyqpen kúı keshedi. Arada táýelsizdik zaman týady, Jeltoqsan qaharmandary qurmettele bastaıdy. Aýyldastary joǵalǵan Jurnaqty Qaraǵandydaǵy «psıhbolnısadan» taýyp, aýylǵa ákeledi. Aýylǵa kelgen soń músápirlikke ushyraǵan syrqat jan qurmettelýdiń ornyna kerisinshe erikken eldiń ermegine, bala-shaǵanyń mazaǵyna aınalady. Aqyry jadysy oralmaǵan qalpy kóz jumady. Keshe barlyq páleni  keńestik ker zaman dedik, soǵan japtyq, al búgingi  táýelsiz elimizde, Aıqumyrsqa aýylynyń adamdary Jurnaqty nege qurmetteı almady? Jazýshynyń oıynsha, gáp zaman men qoǵamda emes, adamnyń ózinde, adamgershilik bolmysynda, ishki jan áleminde. Kináratty adam qoǵamnan emes, aldymen ózinen izdeý kerek. Jazýshy bul máseleni qaımana jurttyń boıyndaǵy boıkúıezdik, nemkettilik sekildi  rýhanı syrqattan izdeıdi. Mine, jazýshy osy jaıtty «Joǵalǵan Jurnaq» áńgimesinde aıqara ashyp kórsetedi. «Jyndy Jurnaqty alǵash aıap, boı tartatyndar bara-bara onyń jýastyǵyn basynyp, kópe-kórneý mazaqtaýǵa aınaldy. Ony jumsap, tirlikterin tap-tuınaqtaı etip, tyndyrtyp alyp, túk te bermesten, dym da tatyrmastan, tepkilep qýyp jiberetinder de tabylatyn. Tekemettiń orta mektebine qatynap oqıtyn onshaqty oqýshy búkil sómkeleri men bar kıim-keshekterin jyndy Jurnaqqa artyp qoıyp, bılep ketip bara jatatynyna da kóz úırendi. Et óldi», dep  jazýshy rýhanı saıazdyqqa qarsy jan shyrylyn bildiredi. Qalamger  ár shyǵarmasy arqyly ar-namysty bárinen joǵary qoıyp, mahabbat pen ǵadaýatty taıtalasqa túsiredi, búgingi urpaqty dańǵoılyq pen toqmeıilsýden saqtandyryp, aınalaǵa sergek qaraýǵa úndep, ultty arylýǵa, tazarýǵa shaqyryp, jalǵandyq pen kólgirlik ataýlyny ótkir synaıdy.

Úlken isterdi úndemeı júrip tyndyratyn Marhabat aǵanyń qalamgerligimen qosa qaıratkerligi týraly sóz qozǵamaı ketýge bolmaıdy. Táýelsizdikke deıin jurt umtylatyn «obkomnyń» shaqyrýyna barmaı, sheneýnik bolýdan qashqan Mahań toqsanynshy jyldary memlekettik qyzmetke kelip, azat eldiń irgesin kóterýge atsalysty. Oblystyq ishki saıasat, til basqarmasy, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim basqarmasy syndy mańyzdy salalarǵa jetekshilik jasaı júrip, óńirdiń ıdeologııasynyń oń qalyptasýyna barynsha yqpal etti. Birneshe ákimmen qyzmettes boldy. О́zi «Ákim ketken kún» atty áńgimesinde «Sodan bermen qarata birqatar ákimniń kelgenin kórdi, ketkenin kórdi. Talaı-talaı bólim bastyqtarymen birge tirshilik keshti. Tek bir márte ǵana eskertý estigeni bar. Ol kezde mynadaı magnıtofon, anandaı kompıýter degenderińiz áli jańbyrsha jaýyp, sańyraýqulaqsha qaptaı qoımaǵan. Hattamany bastan-aıaq qolmen jazatyn. Hattama júrgizip otyryp, keıde kelip qalǵan oılardy, esine túsip ketken maqal-máteldi, danyshpandar aıtyp ótken aqyl-naqyldy jaza salatyn, artynan óziniń kók dápterine kóshirip alyp, óshire salatyn ádeti bar-tyn. Sonda ǵoı, álgi hattamanyń qaq ortasyna: «Qarny jarylǵansha meldektep toıyp alǵan myńbasy, júzbasy áskerı keńeske kelip, kekirik atyp otyratyn bolsa, olardyń basy alynsyn». (Shyńǵyshan) «Al myna keńestegi bastyqtardyń kópshiligi kekirik atyp otyrypty», dep jazyp, onysyn kók dápterine kóshirip alyp, óshirip tastaýdy umytyp ketip, hattamaǵa basylyp ketip, oıhaı bir, qyzyq bolǵan. Qyzyǵy qurysyn-aı, qatań eskertý alǵan» dep jazǵandaı, bálkim bıik keńselerde bıliktiń hattamalaryn da jazǵan. Biraq Abaı aıtqandaı «aqyryn júrip, anyq basatyn asyl adamdyǵynan» aınyǵan emes, qaı ákimniń janynda júrse de, halyqtyń sózin sóılep, bılikke eldiń tilegin jetkizdi. Ákimdermen aralasqannyń bir paıdasy bolar, ákim-qaralardy «Tárjimá tirlik», «Ákim ketken kún», «Ákimniń áıeli» sııaqty áńgimelerinde ádemi ájýamen áshkereleıdi.

Elge syıly Marhabat aǵa saılaýǵa tússe, depýtat ta bolyp keter edi, kim bilsin. Tek sony kóńili qosh kórmegen syńaıly. Ony «Kandıdattyq ımıdj», «Ittiń quqyǵy» syndy áńgimelerinen ańǵaramyz: «Al sizder she? Saılaýshylar. О́z qalaýlylaryńyzdy izdemedińizder. Suramadyńyzdar. Bary-joǵy báribir sııaqty sıyq tanytasyzdar. Sóıtesizder. Sizder. Abynyp anaý, qabynyp mynaý jetken. Aımaqtaryńyzǵa. Qaımaq-qaıratkerlerińizdiń beker jetpeıtinin, bosqa ketpeıtinin bilesizder. Qalaýlylaryńyzdan quıqaly qyrtys, qunarly jyrtys qalmaǵanyn, aǵyndy aryq-atyzdyń artylmaǵanyn bilesizder. Bárińiz». Budan artyq qaıtip aıtýǵa bolady?

Kesteli kórkem sózge ǵana emes, kesip aıtar kósem sózge de júırik qaıratker-qalamger qoǵam ómirindegi ózekti máselelerdi ótkir kótergen oı tolǵamdaryn baspa betterinde jıi jarııalaıdy. Áý bastan, bala jastan jýrnalıstıkaǵa barýdy armandaǵan Mahańdy «jampoz jýrnalıst» deýge bolady. Aýdandyq gazette alty jyl, oblystyq gazette on jyl qyzmet atqarǵan qalamy júırik pýblısıst el gazeti «Egemenniń» úsh oblys boıynsha menshikti tilshisi qyzmetin atqardy.   

Almatyǵa aǵylǵan qalamdastaryna qosylmaı, «qaıyrymdy qala – Shym-shaharynan» shetke shyqpaı-aq bir ózi ádebı orta qalyptastyrǵan Mahań qońyr qalpymen qaımana qazaǵy qalyń, qaımaǵy buzylmaǵan óńirdiń rýhanı dińgegine aınaldy. «Ulysymnyń uıytqysy – ońtústik» degen atpen kóptegen kezdesýler ótkizdi. Búginde berisi Túlkibasyda, arysy Túrkistanda kez kelgen ıgilikti sharanyń bel ortasynda uıytqy bolyp Marhabat aǵanyń júrgenin bilemiz. Dúnıe jımaǵan, záýlim úı salmaǵan, páterge de bertinde ǵana qoly jetken, qońyrqaı qarapaıym tirlikti ustanyp ótken qalamger týǵan aýyly Pistelide turyp, parasat bıiginen qaraıdy. Áziret qonǵan Túrkistannyń tuǵyryn bıiktetýge kúsh salady. Sonysyn baǵalap tamyrlas jurttyń zııalylary «Túrki dúnıesine qyzmet» syılyǵymen marapattady da.  

Uly Abaı amanat etken «Ar iliminiń» joqshysyndaı kisiliktiń kiltin izdegen parasatty jazýshy, qazaqtyń qasıetti qara sóziniń aq seleýli adyrynda andyz-andyz iz tastap, oıly oqyrmanyna nár syılaǵan sóz zergeri, minezi bııazy, bolmysy bekzat, qalamy Qarataýdyń qazynasyndaı qunarly qalamger Marhabat Baıǵuttyń sapary uzaqqa jalǵasa bereri anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 07:41

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Táýelsizdik – eń qymbat qundylyq

Saıasat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Maýsym shildede jalǵasady

Sport • Búgin, 06:40

Jarys sátsiz bastaldy

Tennıs • Búgin, 06:40

Uqsas jańalyqtar