Tarıh • 13 Mamyr, 2020

Alash aqsaqalynyń ósıeti

92 retkórsetildi

1992 jyldyń mamyr aıy edi. Bir sharýamen О́skemen qalasyna baryp, sondaǵy qonaq úılerdiń birine taban tiredik. Keshtetip dalaǵa shyqsaq, qonaq úıdiń mańaıy tolǵan saqshy-qosshylar. «Ne boldy?» desek, biz jatqan qonaq úıge Túrkııadan asa qadirli meı­man kelip túsipti. Myna shapqyn sol adamnyń «qamy» kórinedi. Bopty, dedik te, óz jaıymyzǵa kettik... Qonysymyzǵa qaıta oral­saq manaǵy daladaǵy dúrligis biz jatqan qabatqa kóshipti. Saq­shy-qosshylar osynda júr. Sebebi, qadirli qonaq bizben kórshi ból­me­de eken.

Bastapqyda, qyzmettik-is­ker­­lik sharýamen júrgen kóp tú­rik­tiń biri shyǵar dep asa mán bermedik. Dese de, pendeaýı qyzyǵýshylyq qalǵan ba, qa­dirli qonaqty bir kórmekke yn­tamyz aýyp, aqyryn baryp barlaı-sholyp baıqasaq... o, jasaǵan, kúlli jurt túrik dep dúrligip júrgen qonaq kádimgi ózimizdiń Halıfa Altaı atamyz eken. Jaryqtyq kózime ottaı basyldy. Bir kórý arman bop júrgen ardaqty qarııanyń kezdesken jerin qaramaısyz ba!. «Assalaýmaǵaleıkýmdi» azandata sozyp, ıilip baryp atanyń ystyq alaqanyn qos qoldap qym­qy­ra ustadym. Atamyz báseń daýyspen sálemimdi aldy. Shúıdesi eńkish tartqan juqaltań adam eken, «bul kim boldy» degendeı, be­ti­me bajaılap qarap aldy da, únsiz otyra berdi.

 Qasynda jary Bátish apa (Bıbátish Júnisqyzy) bar eken. Qaıta apamyz: «Tórlet, qaraǵym, qaı­dan júrsiń?» dep, qazaqy ádetpen jón suraı qalǵany. Maǵan da osy suraq kerek edi... Qaı­da týyp, qaıdan kelgenimdi aıtyp sarnadym kep. Atamyz únsiz tyńdap otyr. Bir kezde burylyp qarady. – Jón, qara­ǵym, Qobda betiniń qazaǵy eken­siń ǵoı, – dep áńgime aýanyn ózi keńitip, ana-mynany surap, áńgimeniń kóshi túzelgendeı bolǵany. Men de qarap qalmaı, aq­saqaldyń bul qalaǵa nege kel­genin suradym. Jaryqtyq kóp­ti kórgen kórik keýdesin bir kóterip qoıyp, shanaǵy kepken kóne dombyranyń únindeı qońyr daýysymen sóz bastady. Meniń túsingenim: atamyzdy bala kezinde oqytqan rýy naıman-saryjomart ustazy bolǵan eken. Sol kisi 1960-shy jyldary arǵy betten osy jaqqa ótipti. Sony izdep kelgen beti. Tiri bolsa kózin kórip batasyn almaq, joq bolsa úrim-butaǵyn taýyp batasyn bermek.

Osy másele boıynsha erte­ńin­de atam ekeýmiz izdeýdi bastadyq. Aldymen oblystyq «Dıdar» gazetiniń redaksııasyna bardyq. Ol jerde qalanyń zııaly qaýym ókil­deri jınalyp kútip otyr eken. Barlyǵymyz fotoǵa tústik (sý­rette). Aqsaqal ustazynyń de­regin de tapty. Erterekte Kúr­shim jaqta qaıtys bolypty. Keıin jaryqtyq sol ustazynyń nemere qyzyn ádeıi Almatyǵa aldyryp, óziniń úıinde turǵyzyp, oqýyn aıaqtatty. О́z basym áli kúnge deıin osy oqıǵany esime alamyn. Ustazǵa degen netken qurmet, netken adaldyq...

Kún besin aýǵanda atammen birge qonalqy orynǵa kelip jaı­ǵas­tyq. Bul kisiler tańmen talasa jolǵa shyqpaqshy. Sodan qarap otyrmaı áńgime órbittim. Bir jyl buryn ot ornymnan ushyp atajurtqa qonys tepkenimdi aıta kelip, turmystyq jaǵdaıdyń onsha bolmaı turǵanyn, «Ata­me­ken dep ańsap jetkende...» dep ózimshe ishtegi sher-shemendi tógip jatyrmyn. Atam jaryqtyq úńi­lip betime qarady (bul ne aıtyp ketti degendeı). Ornynan turyp kelip qarsy aldyma otyrdy.  Qaraǵym, – dedi. – Sen baqytty adamsyń, men sııaqty jer álem­di shyrq aınalyp, tisi barǵa tis­tetip, azýy barǵa aldyryp, ar­man bolǵan atamekenge zorǵa jetip otyrǵan joqsyń. Meni tyńda, shyraǵym, 1930 jyldary Altaıdan aýa kóship Gansý ólkesine kelgende biz 18000 adam edik. Osylardan 5000 adam Tıbetke tiri óttik. 1941 jyly Úndistanǵa 3000 adam ótip, 1942 jyly osydan 1000 adam ǵana tiri qaldyq. Aqsaqal osyny aıtyp, tereń kúrsindi. О́tken ómiri, bastan keshken qıyn kúnderi eles berse kerek. Únsiz qaldy. Azdan soń eńsesin qaıta tiktep alyp:

 – 1941 jyldyń kúzinde bo­syp júrip Úndistannyń Muza­par-Abat qalasyna zorǵa jettik. Qala­nyń aınalasyn qalyń qa­raǵaıly taý qorshaǵan. Biz ózen­niń bergi shetine shatyr tigip orna­lastyq. Kúnde jańbyr. Sý tamshylary baspanamyzdan ótip, kórpe-jastyq, kıim-ke­shek túgel kógerip ketti. Aldy ıistenip shirı bastady. «Jut jeti aǵaıyndy» degendeı, uzaq jaý­ǵan jańbyrdyń saldary ma, jap­paı aýrý-dertke ushyradyq. Aýrýdyń syryn eshkim bilmeıdi. Kóp adamdar esinen aýysyp jyn­danyp ketti. Bireýlerdiń bet-aýzy isip, tulaboıyna jara qap­tap, tipti tirideı tisteri shirip ketkender qanshama. Kún saıyn on­shaqty adam ajal qushady. О́l­gen adamdarymyzdy qalalyq zıratqa nemese qonys syrtyna jerletpeıdi, ulyqsat joq. Shatyrdyń syrtynda qarýly áske­rı kúzet. Amalsyz ólgen adam­dardy shatyrlardyń ara­syn­daǵy bos jerlerge kómip, ózimiz olardyń zıratyn jastanyp, ólgendermen birge ómir súr­dik. Bitiretin jumysymyz kúni boıy tek zırat qazý. Múl­de tútini óship qalǵan otbasylar da boldy... Osylaı Úndistan men Pákistanda 12 jyl turdyq. Eshkim bizdi azamattyqqa qabyl­da­mady. Janymyzdy jaldap kún kórdik. El bóten, jer bóten, salt bóten elde ómir súrýdiń qıy­nyn bastan ótkerdik. Alǵash bar­ǵan alty jylda áıel zatynyń jatyry shoshynyp, birde-bir náreste dúnıege kelmedi. Eger bir jaqqa kóshpegende sol kúıi tuqym-tuıaǵymyz quryp joǵalar edi... Shyraǵym, qudaı bergen qutty shańyraǵyńa renish aıtýshy bolma! Qazirgi azattyqtyń qadirin bilmeseń, eshqashan el bolmaısyń, balam! Tynyshtyq bar jerde baq turady, dep atalyq ósıetin aıtty.

 * * *

Atamnyń bul áńgimesi sol kezde qatty áser etti dep aıta almaı­myn. Biraq, bir útirin qal­dy­rmaı jazyp alyppyn (qol­jazba áli saqtaýly). Biraq bul sóz kókeıimde árqashan jań­ǵyryp júrdi. Keıin, tipti bertinde túsingendeı boldym. Atam jaryqtyq azattyqtyń ne eke­nin, basynda óziniń jeke shańy­raǵy bar táýelsiz memleket bolý­dyń qadiri qansha qymbat ekenin, tereń de, tolyq túsingen hám sony ómir boıy ańsaǵan jan eken. Sondyqtan da, qazaq eliniń amandyǵyn tilep, kózi ju­mylǵanǵa deıin el-jurtty jaqsylyqqa shaqyrýdan taıma­dy.

Sonaý 1992 jyly tabanynyń izi qalǵan О́skemende bertinde sán-saltanaty kelisken meshit tur­ǵyzyldy. Sol meshitke oqy­mysty dindar, aǵartýshy, ha­lyq­aralyq «Alash» ádebı syı­l­­yǵynyń tuńǵysh laýreaty Ha­lı­fa Altaıdyń esimi berildi. Qazaq aıtatyn: «Jaqsynyń aty, ǵa­lymnyń haty qalady» degen osy shyǵar.

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 11:55

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar