Tanym • 14 Mamyr, 2020

Danalyq fenomeni

813 ret kórsetildi

Adamzat balasyn kemeldikke jetkizip, órkenıetke bastaıtyn bir ǵana jol bar. Ol – bilim men ǵylym joly. Osy jolǵa óz ómirin arnap, artyna óshpes mura qaldyrǵan danyshpan ǵalymdar az emes. Biraq solardyń arasynda búkil «álemge ustaz» dárejesine jetken eki ǵana ǵalym bar. Sonyń biri – bizdiń uly babamyz, túrli ǵylymdardyń negizin qalaýshy Ábý Nasyr ál-Farabı.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Bıyl ǵulama ǵalymnyń týǵanyna 1150 jyl tolyp otyr. Osyǵan oraı Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jylǵy 26 tamyzdaǵy Jarlyǵymen osy mereıtoıdy búkil el kóleminde arnaıy atap ótý qolǵa alyndy. Elimizdiń bilim, ǵylym ordalary men mádenıet ortalyqtarynda, mýzeı, kitaphanalarynda taqyryptyq is-sharalar uıymdastyrylyp, baspasóz betterinde maqalalar jarııalanyp jatyr. Bul da ǵalym babamyzdyń Otany retindegi eldigimizdi bildiretin, barymyzdy baıqatatyn ıgi sharalardyń biri.

О́ıtkeni «Jaqsylarǵa árkimniń de bar talasy» demekshi, ál-Farabıdiń qaı jerde kindik kesip, qaı halyqtyń ókili ekeni týraly tartys kúni keshege deıin tolas tappaı keldi. Uly babamyzdyń tabany tıgen, ǵylymı eńbekteri jazylǵan Iran, Irak sondaı-aq bizben kórshi jatqan birneshe memleket onyń Otany bolýǵa tyrysyp baqty. Túrli derekter keltirip, dálel-dáıekterin usyndy. Biraq túbinde aqıqat jeńip, Ábý Nasyr ál-Farabıdiń Qazaqstan jerinde týyp-óskeni, túrkilerdiń urpaǵy ekeni anyqtalyp, qazirgi tańda bul faktini álem jurtshylyǵy moıyndap otyr. Buǵan babamyzdyń «Ábý Nasyr Muhammad ıbn Muhammad Tarhan ıbn Ýzlaǵ ál-Farabı at-Týrkı» degen tolyq aty-jóniniń ózi eń aıqyn dálel sııaqty. Sondaǵy «at-Týrkı» degen sóz onyń tegi túrki ekenin bildirip tur. Al «ál-Farabı» degeni Farab qalasynan shyqqanyn kórsetedi. Buryn arabtar Otyrar qalasyn «Farab» dep ataǵan. Sondyqtan onyń qazaq dalasynda týyp, Uly daladan  shyqqanyna eshkimniń de talasy bolmaýǵa tıis.

Otyrar qalasynyń ornynda osydan jarty ǵasyr buryn bastalǵan zertteý jumystary onyń óz zamanynda Uly Jibek joly boıyndaǵy iri saýda ortalyǵy, baılyǵy asqan, berekesi tasyǵan úlken shahar bolǵanyn dáleldep otyr. Sonyń ishinde eń keremet derektiń biri – Otyrar qalasynyń kitaphanasy jónindegi málimetter. О́ziniń aýqymy jóninen álemde Aleksandrııa kitaphanasynan keıingi ekinshi orynda turǵan bul bilim ortalyǵy áli kúnge deıin tabylǵan joq. Onyń qaı jerde jatqany týraly ártúrli boljam aıtylyp júr. Eger bul kitaphana tabylsa, kóne qalanyń orny álem týrısteri aǵylyp keletin orynǵa aınalar edi.

Osyndaı bilimniń besiginde dúnıege kelgen Ábý Nasyr bala kezinen oqýǵa qushtarlyǵyn tanytyp, óz qatarlastarynan týma darynymen erekshelenip turǵan. Bilikti ustazdardan dáris alyp, Otyrar kitaphanasynan bilim men ǵylymnyń nárin tatqan. «Adam aqyl-oıynyń arqasynda ǵana adam bolady» – degen qaǵıdany aldyna maqsat etip qoıǵan. О́z perzentiniń boıyndaǵy osy qushtarlyqty anyq baıqaǵan ákesi ony Shash, Samarqan, Buqara, Damashyq, Baǵdat qalalaryna oqýǵa jiberedi. Ábý Nasyr osy jerlerde óz bilimin jetildiredi.

Uly ǵulamanyń taǵy bir fenomeni – kóp til bilgendigi. Keıbir derekterge súıensek, ál-Farabı ondaǵan tildi meńgergen eken. Sonyń ishinde arab, parsy, túrki, latyn, grek jáne úndi tilderin bilgeni daý týdyrmaıdy. Zamandastarynyń jazýynsha, ol óte bilimdi, biraq asa qarapaıym kisi bolǵan. Onyń ǵylym men ónerde qamty­maǵan salasy joq deýge bolady. Jaraty­lystaný, fılosofııa, astronomııa, fızıka, mate­matıka, medısına, botanıka, logıka, etıka, til bilimi, mýzyka salalaryn  tereń meńgergen. Sol salalarda zertteý júr­gizip, eńbekter jazǵan. Nemis ǵalymy Sh.Shteı­shneıder ál-Farabıdiń 120-ǵa jýyq eńbegi, traktaty bolǵan deıdi. Túrik ǵalymy A.Ateshtiń aıtýynsha, keıingi urpaqqa uly ǵulamadan – 160, al tájik ǵalymy B.Ǵafýrovtyń dereginshe 200-ge jýyq eńbek men traktat qalǵan. Bul jerde onyń búgingi kúnge jetken eńbekteri ǵana aıtylyp otyr.

Ál-Farabı ózine deıin 1 300 jyldaı eshkimniń tisi batpaǵan Arıstoteldiń ǵylymı eńbekterin zerttep, saraptap, dáleldep, olarǵa túsinikteme bergen. Iаǵnı álemge Arıstoteldi qaıta tanytqan. Sondyqtan ony búkil adamzat Arıstotelden keıingi «Álemniń ekinshi ustazy» dep ataıdy. Mundaı bıik ataq kez kelgen adamǵa, kez kelgen ǵalymǵa buıyra bermeıdi (tipti odan keıin eshkimge mundaı ataq berilgen de joq). Ábý Nasyr ál-Farabı óziniń órkenıetke jáne adamzattyń damýyna qosqan orasan zor eńbegi úshin osy atqa laıyq bolyp otyr. Onyń bir adamdyq ǵumyrda ǵylymnyń ondaǵan salasyn zerttep, jańa baǵyttarǵa negiz bolǵan irgeli eńbekter qaldyrǵany – tańǵalarlyq nárse. Olardyń keıbiri – 150 paraq bolsa, keıbiri 1200 betke deıin jetken. Arab jazýymen jazylǵan bul eńbektiń árbiriniń adamzatqa bereri mol, óte qundy, óte mazmundy jáne kólemdi dúnıe ekeni sózsiz. Ǵalymnyń negizgi eńbekteriniń biri – «Farabı ensıklopedııasy». Onda joǵaryda atap ótilgen ǵylym salalary keńinen zerttelip, jazylǵan. Bul eńbegi keıinnen, HII ǵasyrda latyn tiline birneshe márte aýdarylǵan. Sodan keıin nemis, evreı, aǵylshyn, fransýz, túrki tilderine tárjimalanǵan. Álemge Avısenna degen atpen tanylǵan, medı­sınanyń atasy atanǵan Shyǵys ǵalymy Ábý Álı ıbn Sına óziniń izdený jolynda ál-Farabıdiń medısına salasyndaǵy eńbek­terine súıenip, olardy ári qaraı damyt­qan. Adamzatqa áıgili Leonardo da Vınchı, Kopernık, Dıkon, Kepler degen uly ǵalym­dar da ál-Farabıden úlgi alyp, ony Shyǵys fılosofııasynyń negizin qalaýshy dep ataǵan.

Ábý Nasyr ál-Farabıdiń mol murasy­nyń ishinde meni erekshe qyzyqty­ryp, erekshe tańǵaldyrǵany – «Qaıyrymdy qala turǵyndarynyń kózqarastary» degen traktaty. Aıtalyq qazir «memlekettik basqarý qurylymy» degen uǵym bar. Memleket qurylysy tolyq zerttelgen búgingi kúnde mundaı uǵym tańsyq ta emes shyǵar. Biraq ol osydan HI ǵasyr buryn, qalanyń qurylymy jáne olardy basqarý joldaryn jan-jaqty kórsetip ketken. Mysaly, óz kestesinde qalanyń óz ishinde aýyldardan, oramdardan, kóshelerden, úılerden turatynyn eseptep, qalalardan memleket quralatynyn, al memleketterdiń búkil álemdi quraıtynyn jazǵan.

Sodan keıin qalany basqarý joldaryn jazǵan. Qala basshysy qandaı tulǵa bolýy kerektigin, onyń boıynda qandaı qasıetter bolýǵa tıis ekenin ashyp kórsetken. Ál-Farabı «qala basshysy 12 qasıetke ıe bolýy qajet» deıdi. Osyǵan qysqasha toqtala keteıin. Qala basshysy bolatyn adamǵa qoıylatyn birinshi talap – onyń on eki múshesi saý, densaýlyǵy myqty bolýy kerek. Ekinshiden, aıtqan sózdi jyldam uǵyp, ony tez arada ıgerip alýǵa tıis. Úshinshiden, sózdi tyńdaı biletin jáne jadynda saqtaı alatyn, túsinetin adam bolýy abzal. Tórtinshiden, aqyldy, parasatty jáne eń usaq-túıek degen máseleniń ózin nazardan tys qaldyrmaıtyn adam bolýy qajet. Besinshiden, oılaryn anyq jáne naqty jetkizetin sheshen (orator) bolýy kerek. Altynshydan, basshy bolamyn degen kisi bilim men ilimge mahabbaty zor, oqýdan sharshamaıtyn, óziniń rýhanı baılyǵyn udaıy jetildire beretin adam bolýy kerek. Jetinshiden, tamaq jeý men sýsyn ishý mádenıetin meńgergen, qumar­lyqty jek kóretin adam bolýǵa tıis. Segizinshiden, shyndyqty súıetin, ótirikke jáne ony aıtatyndarǵa tózbeıtin adam bolýy qajet. Toǵyzynshydan, jany taza, namysyn baǵalaıtyn adam bolýy kerek. Onynshydan, uly ǵulama óz traktatynda «dınar, dırhamǵa moıynsunbaıtyn» dep jazǵan, ıaǵnı búgingi tilmen aıtsaq, «paraqorlyqty jek kóretin adam» basshy bolýǵa laıyqty dep esepteıdi. On birinshiden, tabıǵatynan adaldyqty jaqsy kóre­tin, aramdyqty jáne tıranııany jek kóre­tin adam bolýy kerek. Traktattaǵy on ekin­shi talap – basshy óz aınalasyndaǵy adam­darǵa jáne basqalarǵa ádil bolatyn, ádi­let jolyndaǵylarǵa kómek beretin jáne ádi­lettilikpen bolǵan shyǵyndardy óteı­tin, esh nárseden qoryqpaıtyn batyl adam bolýǵa tıis. Basshyǵa qoıylatyn budan artyq qandaı biliktilik talaby bolýy múmkin?!

Ál-Farabıdiń osy eńbegin «qalany basqaratyn adam kórsetilgen talaptarǵa saı kelse, qala turǵyndary baqytty bolady, qala halqy baqytty bolsa, búkil el baqytty bolady. Bir el baqytty bolsa, barlyq el baqytqa bólenedi. Sol arqyly búkil dúnıejúzi qut-berekege keneledi. Eger bir qala, bir memleket baqytty bolmasa, qıyn jaǵdaı týǵanda memleketter birin-biri qoldap turmasa, onda elder de, halyqtar da baqytty bolmaıdy», dep túsinýimiz kerek. Búgingi tańda búkil álemdi áýre-sarsańǵa salǵan koronavırýs indeti kezinde memleketter bir-birine gýmanıtarlyq qoldaý kórsetip jatyr. Eger álem elderi birigip, kúsh salmasa, osy indetti jeńip shyǵýdyń ózi ekitalaı nárse. Ál-Farabı qaı kezde de yntymaqtyń mańyzy zor ekenin sol zamanda aıtyp, eskertip ketken. Onyń osy oılary bizdiń qazirgi jaǵdaıymyzǵa dálme-dál kelip tur.

Ál-Farabı basshynyń qandaı bolýy kerektigin aıta kele, bir adamnyń boıynan 12 qasıettiń túgel tabylýy qıyn shyǵar deıdi. Biraq sonyń jartysyn, ıaǵnı alta­ýyn óz boıyna sińirgen adam basshy bolsa, ol basqarǵan qala órkendeıtin, baqytty qala bolady dep tujyrym jasaıdy. Eger basshynyń boıynda bul alty qasıet bolmasa, onda onyń janyndaǵy serikteri, orynbasarlary sondaı izgi qasıetterge ıe bolýy kerek. Qalany basqaratyn adamnyń ózi ádil jáne adamgershilik qasıeti joǵary bolýǵa tıis dep shart qoıady. Biraq eń bas­tysy, «shahardy basqaratyn adamnyń basqa barlyq qasıeti bola tura, danalyq qasıeti bolmasa, qalanyń bolashaǵy bu­lyń­ǵyr» dep tujyrymdaǵan.

Osy turǵyda qazirgi tańda memlekettik qyzmetshilerge, sonyń ishinde jańa talapqa saı keıbir saıası qyzmetkerlerge biliktilik talaptaryn qoıǵanda ál-Farabı atap ótken qasıetterdi eskersek, olardyń bo­ıynda sol qasıetterdiń bolýyn talap etsek, jón bolar edi. Sondaı-aq qazirgi jas memlekettik qyzmetshilerge ál-Farabıdiń «Adam maqsatyna ózin ózi jetildirý arqyly jetedi» degen ósıet sózi sabaq bolsa eken.

Ál-Farabı eńbekteriniń ishinen meni erekshe qyzyqtyrǵan taǵy bir sala – mýzyka jónindegi eńbekter. Mýzykadan habary bar kisi retinde  onyń osy saladaǵy zertteýlerin muqııat kóńil bólip qaradym. Sonda bir tańǵalatynym, avtor óziniń «Mýzykanyń uly kitaby» atty eńbeginde matematıkalyq tásilder arqyly tuńǵysh ret notany qaǵaz betine túsirgen. Qazir bizge belgilisi 7 nota bolsa, ál-Farabıdiń eńbeginde 12 nota bar dep kórsetilgen. Qalǵan 5 notany áli kúnge deıin eshkim zerttep tapqan joq. Ol osy eńbeginde mýzykanyń túrli salalaryn bir-birinen ajyratyp, basyn ashyp, bólip bergen. Onyń ózi birneshe mýzykalyq aspapty sheber meńgergen eken. «Mýzyka – rýhtyń, qumarlyq pen yntyzarlyqtyń, ár alýan kóńil kúıdiń isi» degen naqyl sózi ǵasyrlar boıy aıtylyp keledi.

Osy oraıda bizge jetken bir ańyz áńgimeni keltire ketkim kelip otyr. Ál-Farabı Úndistanǵa barǵan kezinde patsha saraıynda bolǵan úlken jıynǵa qatysypty. Ústine qarapaıym kıim kıgen, qatardaǵy adam keıpinde birden tórge órlep, patsha taǵynyń janyna baryp otyrypty. Sonda patsha ashýlanyp, kúzetshilerine óz tilinde «Mynaý kim, qandaı adam?», «Myna adamnyń kim ekenin bilińdershi?» dep tapsyrma berip jatqanda ál-Farabı patshaǵa onyń óz tilinde jaýap qatyp, «Meniń kim ekenimdi bilgińiz kelse, otyryp sóıleseıik» deıdi. Sodan keıin patsha ekeýi birneshe saǵat boıy suhbat qurypty. Patsha onyń asa sheshen, óte bilgir, tereń fılosof ekenine kóz jetkizipti. Ál-Farabıge úlken syı-qurmet kórsetip, oǵan arnaıy qabyldaý jasapty. О́z elinde mýzyka aspaptarynda sheber oınaıtyn ónerpazdaryn shaqyrypty. Ál-Farabı mýzykanttardy tyńdap otyryp, qolyn kóterip toqtatyp, aspaptarynyń qulaq kúıin keltirip beredi eken. Sonda shamdanyp qalǵan patsha «Endeshe, qalaı oryndaý kerek ekenin óziń kórset» deıdi. Ál-Farabı úsh ishekti aspapta mýzykalyq shyǵarmany oryndaǵan kezde jan júrekti eljiretken erekshe áýenniń áserinen patsha da, tyńdap turǵan basqa adamdar da múlgip, uıyqtap qalǵan kórinedi. Sodan ál-Farabı ol jerden ketip qalypty. Sońynan patsha izdeý salǵan eken. Biraq ál-Farabı óz eline qaıtyp ketken be eken, ony patshanyń adamdary taba almapty.

 * * *

Shyǵystan bastaý alǵan ál-Farabıdiń eńbekteri álemniń túkpir-túkpirine keńinen tarap, túrli ǵylym salalarynyń negizin qalady. Biraq biz mektepte, joǵary oqý ornynda oqyǵan kezimizde, ıaǵnı Keńes Odaǵy tusynda uly ǵulama týraly kóp bile almadyq. Ál-Farabı babamyz Platon, Pıfagor sııaqty búkil álemdik deńgeıdegi dana tulǵalardyń qatarynda bolsa da, bizdiń ol týraly tereń túsinigimiz bolmady. О́ıtkeni ol óz eńbekterinde Alla taǵalanyń bar ekenin, ıslam dininiń qundylyqtaryn aıtyp, Jaratqan ıemizge toqtala bergendikten, Keńes ókimetiniń qaǵıdasyna qaıshy boldy da, aýyzǵa kóp alynbady, tereń zerttelmedi.

Keıinnen elimiz óz táýelsizdigin alǵan soń, uly ǵulamamyz tarıh qoınaýynan qaıta oralyp, óz halqymen qaıtadan qaýyshty. Onyń eńbekterin halyqqa tanytý boıynsha kóptegen shara, halyqaralyq ǵylymı konferensııalar ótkizilip, arnaıy zertteýler, monografııalar jarııalanyp jatyr. Munda, ásirese Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti uıymdastyryp, atqaryp jatqan isterdi aıryqsha atap aıtý qajet.

Bıylǵy sharalar da mereıtoılyq, merzimdik sıpatqa ıe bolyp qalmaı, aldaǵy ýaqytta da júıeli túrde jalǵasyn tapsa deımiz. Belgili ǵalym – matematık, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, akademık B.Jumaǵulov barlyq mektepterde, joǵary oqý oryndarynda ál-Farabıdiń ómiri men eńbekterin tereńdetip oqytý jóninde bas­tama kótergen edi. Sol sııaqty orta jáne arnaýly orta, joǵary oqý oryndarynda ál-Farabıdi taný, onyń eńbekterin tereń bilýge baǵyttaıtyn dárister ótkizip, olardy búgingi kúnniń talabyna saı qoldansaq,  jón bolar edi.

Ál-Farabıdiń bıylǵy mereıtoıy uly ǵulamanyń eńbekterin dáripteýde, urpaqtyń sanasyna sińirýde aıryqsha ról atqarady, jas ǵalymdardyń zertteý jumystaryna zor ynta beredi jáne táýelsiz elimizdiń jańa qadamdar jasaýyna jol ashady dep oılaımyn. Memlekettik basqarý júıesin jetildirý barysynda da ál-Farabıdiń eńbekterine súıengen durys bolar edi.

Halqymyzda «Jaqsynyń – aty, ǵalym­nyń haty ólmeıdi» degen dana sóz bar. Ensıklo­pedıst ǵalym ál-Farabıdiń eńbekt­eri tunyp turǵan qazyna. Endeshe, elimiz­diń erteńi – jas urpaqtyń uly oıshyl babamyzdyń baǵa jetpes murasyn tereń bilgeni, ǵylym jolynda júrgen jastary­myzdyń odan ári zerttep, damytqany halqymyzǵa da, memleketimizge de paıdasy mol, mańyzdy jumys bolmaq. Shynynda da, eger bizdiń ǵalymdarymyz ál-Farabı negizin qalap ketken ǵylymı baǵyttardy odan ári zerttep, jahandyq jańalyqtar ashyp jatsa, nur ústine nur bolmas pa edi! О́z babamyzdyń jolyn ózimiz jalǵasaq, odan asqan qandaı ǵanıbet bolmaq! El-jurttyń tilegi de osy bolsa kerek...

 

Ersultan BEKTURǴANOV,

Májilis depýtaty,

Nur Otan fraksııasynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqy ıtterdi ulttyq sportqa ıkemdeý qajet

Rýhanııat • Búgin, 09:27

Qazaqstanda 65 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Uqsas jańalyqtar