Tarıh • 15 Mamyr, 2020

Qazaq dalasynda áskerı bekinisterdiń paıda bolýy

338 retkórsetildi

Patshalyq Reseı osylaı kúlli Ibir-Sibirdi jaýlap, muhıt aımaǵymen shektesip, Ohotsk gavanynyń irgesin qalaǵan soń, qazaq dalasyna moıyn burdy. 1708 jyly Qazaqııanyń soltústik óńirin jaýlap alý maqsatynda Sibir gýbernııasy quryldy. Ortalyǵy Tobyl qalasy boldy. 1713 jyly – Sibir gýbernatory, knıaz Gagarın ımperator Petr Birinshige Ertistiń boıyn órlete bekinister salý týraly usynys jasady.

Joǵarydaǵy usynysty patsha qup kórip, qyrýar qarjy bóldi. Nátıjesinde, 1714 jyly Sibir bekinis beldeýin, 1717 jyly Omby, Jelezıınsk, Iаmyshev, 1718 jyly Semeı bekinisi turǵyzyldy. 1720 jyldary general-maıor Lıharov О́skemen bekinisin turǵyzdy. Osyndaǵy Ertis boıyn jaǵalaı salynǵan bekinister negizinde Orynbor beldeýi quryldy. 1731 jyly Reseıge baǵynǵan Kishi júz qazaqtarynyń jerin osyndaǵy Orynbor beldeýine tapsyrady.

1735 jyly Or ózeniniń Jaıyqqa quıar saǵasyna jańa bekinis salyndy. О́z jerine dendeı ornalasqan bul bekiniske kóshpendi qazaqtar shabýyl jasaı bergen soń, 1739 jyly Ordyń tómengi aǵysyn boılata 180 shaqyrym jerge jańadan taǵy bir bekinis turǵyzyp, ony «Orsk» (qazirgi Orsk qalasy) dep atady. Qazaqtar ony «Jaman qala» dep atady. 1742 jyly Krasnogor shatqalynan 70 shaqyrym jerde taǵy bir bekinistiń irgesi qalandy. 1744 jyly «Orenbýrg» (qazaqsha Orynbor)  bekinisi salynyp, qazaqtar eriksiz Oıyl oıpatyna qaraı yǵysýǵa májbúr boldy.  1745 jyly Petropavl bekinisi salyndy.

Qazaq jerine alǵashqy bekinisterin salyp dándegen Reseı patshasy Qazaqııanyń soltústik terrıtorııasyn tolyq otarlaý úshin «Qasiret beldeýi» (Gorkaıa lınııa) atty taǵy bir úlken jospardy qolǵa aldy. Bul jospar boıynsha: 1732-1757 jyldar aralyǵynda Oraldyń joǵary saǵasynan bastap, qazirgi Qazaqııa jeriniń soltústik óńirin kókteı sholyp, ári qaraı Ombyny tirek etip, Ertistiń boıyn jaǵalaı bekinister salýdy kózdedi (Kırgız-kaısakı. «Brokgýaz-Efron» 1895. 97-bet).

Patsha úkimeti XVIII ǵasyrdyń orta sheninde Edil boıy, Oral, Sibir men Qazaqstan óńirinde áskerı bekinisterdiń, eski shepteriniń jaraqtalýyn jaqsartýǵa jáne jańa shepter salýǵa kiristi. Osy kezde oń jaǵalaýda Jaıyq orys-kazaktarynyń kúshimen 14 qamal: Perevolosk, Chernoregensk, Tatıshev, Nıjneozernaıa, Rasypnaıa, Elek qalashyǵy, Jaıyq, Saharnaıa, Kalmykova, Kósh-Jaıyq, Kýlagıno, Topolev, Baqsaı, Gýrev qamaldary salyndy.

Qazaq dalasyna orystar bekinisi salynýymen qatar, qazaqtardyń ishki isine aralasýǵa kiristi. Qazaqtar orys ulyqtaryna óz basshylary ústinen shaǵym aıtyp kele bastady. Orystar qazaqtardyń shaǵymyn qabyldap, oń sheshý arqyly «orys ulyqtary ádil» deıtin otarlaý ıdeologııasynyń   jymysqy baǵytyn sińirdi. Mysaly, О́skemen bekinisi salynǵan tusta orys sheneýnikteri el ishine ótip, jıyn jasap turdy. Osyndaı úshinshi ret ótken jıynda jábir kórgenderdiń aqysyn áperdi, kónbegen biraz elge kúsh kórsetti (Qurbanǵalı Halıd «Taýarıh hamsa». – Almaty, «Qazaqstan». 1992.151-b). 

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar