Ádebıet • 17 Mamyr, 2020

Sýretkerdiń sońǵy sapary: Ańyzy men aqıqaty

955 retkórsetildi

«Ulylyq – jalǵan dúnıeni maıǵa shylqyǵan jalpaq tabanymen jalpaǵynan basý emes, artyńa óshpes iz qaldyryp, arǵymaqqa mingendeı asyǵys zýlap óte shyǵý. Iаǵnı óz ómirińizdi oqys ári ádemi aıaqtaý» Oralhan Bókeı.

PORTRET

Oralhan dese, bizge oqshaý ómir elesteıdi. Iá, tek elesteıdi... Sebebi, bizdiń býynǵa Oralhandaı oǵlannyń dara bolmysyn, Altaıdyń ózindeı asqaq minezin, Muztaýdaı mańǵaz, kerbuǵydaı kerbez bitimin kózimizben kórý baqyty buıyrmaǵan. Úlgermedik...

Júsipbek Qorǵasbek, jazýshy: – Jaqty, súıekti, tumsyqty, turpatty, biraq ashań. Murnynyń ústi qyr dóńes, biraq eti juqa, bet terisi talys, biraq qubalaý, saýsaqtary salaly, biraq jińishkeleý, súırikteý. Nurly kózderi úlken de bolsa qıyqtaý, mańdaıly. Orta boılydan bir bas bıik. Egıpettikter, ejelgi mysyrlyqtarǵa uqsamaıdy. Ol kisi naǵyz altaılyq. Ejelgi qorymnan qazyp alyp, qaıta somdaǵandaı, antropolog sál jetildirgendeı...

BOLJAÝ

1993 jyldyń sol bir kóktemi... Mamyr aıynyń mamyrajaı kúnderiniń birinde  qazaqstandyq delegasııa Úndistanǵa attanyp ketti. Bir top qalamger talaı sýretkerdiń armany bolǵan Táj-Mahal tabaldyryǵyna taban tıgizip edi... Bul - mamyr aıynyń 15 juldyzy, saǵat tańerteńgi 11-12-lerdiń kezi, kún senbi bolatyn.

Alpysbaı ShYMYRBAI, jazýshy: – Mahabbattyń máńgilik aq kúmbezi – uly Táj-Mahaldy kórip asa tań qalyp, «Bul ózi búkil túrki urpaǵynyń kelip taǵzym etetin qasıetti orny eken» degen tebirenisi áli esimde. Sonda ózin «Men Babyrdyń urpaǵymyn!» –  dep tanystyryp, kókiregine erekshe bir kúı tolyp edi...

Jazýshynyń Táj-Mahaldy kórip erekshe áserlengeni sonshalyq, bul kúıden uzaq ýaqyt boıyna aryla almaı júrgen kórinedi. Qasıet dep qaster tutqany ǵoı, munaraǵa kirmesten buryn, Or-aǵań Táj-Mahaldyń syrtynda turyp sańqyldap Quran oqıdy. Qashan kórse de kerbuǵydaı kerbez, pań júretin qalamgerdiń buryn mundaı qylyǵyn kórmegen dostary tańyrqaı qaraǵany ras. Keıin bildi, bul – sýretkerdiń sulý janynyń ulylyqqa, kıeli mekenge ǵana emes, sheksiz Jaratylystyń, qudireti kúshti Jaratqannyń  aldynadaǵy sońǵy ret bas ııýi, moıynsunýy bolypty. 

Áriptesteri Or-aǵańnyń Táj-Mahaldan qaıtqanda kólik ishinde án salyp, erekshe kóńil kúımen sondaı shattanyp qaıtqanyn aıtady. Ásirese, Delıge oralyp,  «Táj-Mahal» qonaq úıine kelgendegi jedelsatynyń ishinde ornatylǵan Babyrdyń músininiń qasyna ıyqtasyp turyp alyp: «Qalaı, uqsaımyn ba?» - dep, ózin Babyr babasyna qatty uqsatqany da bar eken. Sondaı bir shattanys ústinde:  «Men qaıta oralǵan Babyrmyn»  dese, endi birde: «Menimen áńgimelesip qalyńdar, erteń meniń áńgimemdi izdeıtin bolasyńdar» depti Or-aǵań.  Sezimtal júrektiń Jer betinde jasar sanaýly ǵana sátiniń qalǵanyn sezingendigi shyǵar, saparlas bolǵan áriptesterine  ázilmen bolsa da san syrdy sezdirip ketipti. 

 Nurtóre Júsip, jýrnalıst:  – Agrada sál aıaldaǵan tus boldy. Máshınege otyra bergende oıda joq áńgimeni qozǵady: «Men týraly erteń estelik jazasyńdar ǵoı, qazir «men bar, Muhań bar» dep jazyp jatyr ǵoı... – dep aıaǵyn ázilge buryp jiberdi. Sol sátte mán bergenim joq bul sózge. Jeksenbide Delıge jetip, túnde «jaqsy» desip, ertesine uıqysynan oıanbaı qalǵan Or-aǵańdy kórgende... Bári de kórgen tústeı boldy ǵoı...

Jalpy dinı turǵydan da, mıstıkalyq turǵydan da adam óziniń ólimin sezip, sonysyn aıtar sózimen, ister qımylymen aınalasyna aldyn-ala  sezdirip ketedi deıdi. Or-aǵańnyń ómirinde de ondaı sátter kóp bolǵan. Tipti, kóziniń tirisinde-aq, óziniń ólimin, qalaı jerleý jaıyn tapsyryp ketken kórinedi.  

Júsipbek QORǴASBEK ,jazýshy:   – Bir sózi oıymda erekshe qalypty. Búginge deıin túsinbeımin, kókeıimnen, kóńilimnen ketpeıdi: «Men ólsem, meni jarmaı-aq, tápishtep teksermeı-aq, ish-qurylysymda ne bar, ne joq demeı-aq,  qara jerdiń qoınyna taza qalpymda, tánimdi búldirmeı berse jaqsy bolar edi...»  degen sózdi birneshe ret aıtyp qaldy. Onyń ne úshin aıtylǵanyn men áli túsinbeı kelemin, biraq,  kóńilimde júr...

 QAZA

«Sol sapardyń aldynda ony Túrkııaǵa baratyn delegasııanyń basshysy etip saılaǵanda: «Joq, men Úndistanǵa baryp keleıin» dep bolmap edi...».  Kúpti kóńilmen kúrsine dem alyp, Oraǵańnyń Úndistanǵa attanar sátin kóz aldynan ótkizgen zamandasy, tustasy – aqyn Júrsin Ermannyń osy bir sózin Alpysbaı Shymyrbaı óz esteliginde: «Jolǵa shyǵardan bir kún buryn aqparat mınıstrligindegi sapar aldyndaǵy áńgimege jumysy asa qaýyrt boldy ma eken, Or-aǵań kele almaı, ertesine tús áletine áýejaıǵa óziniń ábden jolsoqty bolǵan qara qaıysty kóne sómkesin kóterip kelgen-di (darıǵa-aı, onda kim bilgen, osy kónbis, kónetoz qara sómkeniń egesiz, ıesiz qaıtatynyn?!.)... «Tańerteńnen osy jolǵa úıden birden daıyndalyp shyǵyp edim» degeni de esimizde... Oıpyrym-aı, attyń jaly, túıeniń qomynda, sapyrylysta qaıta úıge bas suǵyp, balalaryn da qushyrlana qaıta súıip, ıiskep shyǵýǵa murshasy bolmaǵany-aý... Jaı uıqydan máńgilikke kóz jumǵan Or-aǵańnyń sol sapardan kónetoz, kónetoz bolsa da, myń-san baǵaly sý jańa sómkege teń turmaıtyn jol sómkesin Tólegenniń aq boz atyndaı bos alyp qaıtamyz dep oılap pa edik?!» – dep esine aldy.

10 mamyr, 1993 jyl.

Ǵalııa Bókeıqyzy, qalamgerdiń qaryndasy:

– Jolsaparǵa keterinde únemi úıden attanatyn. Biraq, nege ekenin bilmeımin, osy sońǵy Úndi eline baratyn saparynda úıden emes, jumystan ketti. Maǵan telefon soǵyp, «Men kelgenshe balalarǵa sút aparyp berip tur, men qazir ketemin» dedi. «Úıge barmaısyń ba, jumysta nege otyrsyń?» dep edim, «Jumys kóp, ýaqytym jetispegendikten jolǵa jınalyp bir-aq kelgem. Bir nársemdi umytyp ketippin, qaıta qaıyrylmaımyn úıge, saý bol, uzaq bolmaımyn, tez oralamyn» dep tutqany qoıa saldy. Odan keıin bizge eshqashan qońyraý soqpady... Al ózi sút tasyp ákep beretin qos qulyny búginde er jetip, at jalyn ustap, urpaq órbitip, ata-anasyna qamqor bolatyn jasqa jetip otyr. Biraq, amal qansha, Alla aǵamdy ol kúndi kórýge jetkizbedi...

Ardaq Bókeeva, jazýshynyń jary:

– Úndistanǵa aıaq astynan jınaldy ǵoı. Aldynda Túrkııaǵa barmaqshy bolyp daıyndalyp júrgen. Túrkııaǵa baryp kelgen soń, qyzymyz Aıjandy Germanııaǵa emdetýge aparmaq bolatyn. Sol kezde Aıjannyń búıregi qatty aýyryp, bar ýaıymymyz «qalaı emdetemiz, qalaı aman alyp qalamyz» degen oıdyń tóńireginde edi. Qudaıdan kúndiz-túni saýyǵyp ketýin tileıtin. «Meni alsań al, Aıjanymdy aman qaldyra gór» dep Qudaıǵa jalbarynǵanyn estigende, et júregim eziletin. Dárigerler Germanııadaǵy búırek aýrýyn emdeıtin úlken ortalyqqa aparatyn bolsaq qana úmit baryn qadap aıta berdi. Sondyqtan da Oralhannyń oıy qalaıda Aıjandy sol ortalyqqa aparyp emdeýge múldem aýyp qalǵan bolatyn. Biraq, aıaq astynan 10 mamyr kúni Úndistanǵa ushatyn boldy. Ekeýmiz teńerteńgisin úıde qoshtastyq. Oralhan betimnen súıdi. Balalaryn biraz emirendi. Men ázildep: «Baıqa, ındııankalarmen mahabbat quryp ketpe» dedim. Ol da jaırańdaı kúlip: «Sen de baıqa, men joqta qydyrýshy bolma» dedi. Sóıtip, ádetimizshe ázildeı qoshtasyp, papamyzdy alys jolǵa shyǵaryp saldyq. Arada eki-úsh mınýt óter-ótpesten esik qońyraýy shyldyr ete qaldy. Esikti ashsam Oralhanym tur. «Úndi muhıtyna sýǵa túskende kıetin kıimimdi almappyn ǵoı» deıdi. Men renjip: «Kirme, kirme, qazir ákelip beremin, soǵan bola nesine oraldyń?» dep júgirip kettim. Meniń túsinigimde – uzaq jolǵa bara jatqanda úıge ekinshi ret qaıtyp kelý jaman yrym. Orystar: «Qaıtyp kelme, jolyń bolmaıdy» deıdi. Biraq, muny eshqandaı da jamandyqqa joryǵan joqpyn. Oralhan shyǵyp ketken soń, terezeniń aldyna bardym. Mashınanyń rólinde Mahambet otyr. Oralhan artqy oryndyqqa baryp jaıǵasty. Bizben qolyn bulǵap qoshtasty... Máńgilikke qoshtasyp turǵanymyzdy tipti sezbeppiz de...

 KО́ŃIL

Jazýshynyń sapar barysyndaǵy kóńil-kúıin úndi eline birge barǵan áriptes inisi Nurtóre Júsip bylaı eske alady:

– Úndi elinde Oraǵań keremet bir áserde júrdi. Resmı jıyndarda táýelsizdigin endi ǵana alǵan elimiz jaıly áńgimelep, jurt aldynda eldik máselelerdi kóterdi. Úndiler men qazaq halqynyń bir-birimen tabıǵı uqsastyǵyn sóz etip, olarǵa qazaqtyń sazsyrnaıyn tartý etkeni de esimde. Keshke teatrǵa, ártúrli keshterge baryp turdyq. Sonda bir qoıylymnyń mýzykasynan áser alǵany sonshalyq, Oraǵań dıktofonyna álgi áýendi jazyp aldy. «Jeltoqsan oqıǵasy jaıly halyqtyń rýhyn kóteretin bir pesa jazsam ba dep júrmin. Myna mýzyka keremet eken» dep balasha qýanǵan edi. 1993 jyl naryq qysyp, qazaq aýyldarynyń jaǵdaıy nasharlap jatqan kez bolatyn. Sol saparda Or-aǵań: «Osydan qazaq aýyldarynyń jaǵdaıyn elge barǵan soń premer-mınıstr Sergeı Tereshenkoǵa arnaıy baryp jetkizem. Úkimettiń aýyl halqyna moıyn burýyna baǵyttalǵan naqty usynystardy túrtip qoıdym», –  degen. Sol kezdegi qazaq úkimetiniń is-áreketi jaıynda da kóptegen batyl-batyl oılar aıtty. Ulttyq, eldik, memlekettik máselelerge kóbirek toqtalyp júrdi. Sonymen qatar sapar barysynda fotoapparatymen este qalarlyq jerlerdi sýretke tartyp júrdi. Taǵy birde «Qap, kóshede buralyp jatqan adamdy túsire almadym-aý» dep qoıatyn. Qoly qalt etken saıyn áńgime shertti. Erkin Qydyr ekeýmizge óz ómirinen kóp nárse aıtty. Jazǵan dúnıeleri týraly, keıbir áńgimeleri jaıly egjeı-tegjeıli sóz qozǵap, kóp ashyldy. Biz Or-aǵańdy osynsha ashylady ǵoı dep kútpegen edik. Ár áńgimesin qyzyǵyp, qumartyp tyńdaı berdik. «Bunysy ne eken?» degenimiz joq. Úndilerdiń taǵamdary qyshqyldaý, ashylaý eken. Oraǵań tamaqtan tartynyp júrdi. Sol kúni keshte bir qoǵamdyq qordyń qabyldaýynda boldyq. Qazaq-úndi baılanystaryn damytý týraly aıtyp, sol keshte jaqsy sóıledi. Kezdesýden keshteý –  túngi on ekiden keıin oraldyq. Kúnde keshkilik bárimiz bas qosyp, áńgime aıtatynbyz. Biraq, bul joly ýaqyttyń kesh bolyp ketýi saldarynan, bárimiz kele sala Táj-Mahal qonaqúıiniń 11-qabatyndaǵy bólmelerimizge tarqastyq. Oraǵańmen aqtyq ret osylaı qoshtasyppyz.

...Bul – 1993 jyldyń 16 mamyry bolatyn. Kún – jeksenbi. Sýretkerdiń sońǵy túni...

 ERTEŃINDE...

  • mamyr. Tańerteń. Apta kúni dúısenbi. Saǵat: 9:00.

– Kúndegi ádetimizshe saǵat toǵyzda tańǵy asqa jınaldyq. Kúnde erte turyp alyp, bizdi dámhanada kútip otyratyn Oraǵańdy bul joly kóre almadyq. «Apyr-aı, uıyqtap qaldy ma eken? – dep, nómirine telefon soqsaq, tutqany kótermedi. Baryp ózi turaqtaǵan 1111- bólmeniń esigin qaqtyq, ashpady. Sodan bárimiz alańdap, qonaq úı qyzmetkerlerin shaqyryp, esikti ashqanymyzda, Oraǵań júrip ketken eken, - dep jalǵady áńgimesin jýrnalıst aǵamyz.

Bul kezde saǵat tili 09 saǵat 45 mınýtty soqqan bolatyn.

Biraq, júzinde qınalys joq, uıyqtap jatqandaı balbyrap, rıza keıipte jatty dep sýretteıdi Or-aǵańnyń jansyz beınesin kórgen saparlastary. Sabyrly kúıde júrip kete barypty. Aınalasynyń bári tap-tuınaqtaı jınaýly, tek ústeliniń ústinde jartylaı tartylǵan temekiniń tuqyly qalypty. Arada birshama ýaqyt ótkende dárigerler kelip, «obshırnyı ınfarkt» dep dıagnoz qoıady da, múrdesin Delı qalasynyń máıithanasyna alyp ketedi.  

...Sýyt habardy estigen 17mamyrdyń keshinde jolbasshylarynan qapyda máńgilikke kóz jazyp qalǵan qazaqstandyq delegasııa músheleri Or-aǵańnyń aqtyq demi úzilgen  sol «Táj-Mahal» qonaqúıiniń  12 qabatyndaǵy meımanhanasynda otyryp, alyp shaharǵa bıikten kóz salyp, úzdiksiz tópelep turǵan jaýynmen birge egilip otyrdy. 

Tabıǵattyń bul da bir tylsymy shyǵar, tek jaz aıynda ǵana jaýatyn aq jańbyr, sol jyly mamyrda úzdiksiz jaýady. Qazaqtyń qaıǵysyna ortaqtasyp, tabıǵat ta talantyn joqtap uzaq  jylady. Biraq, Or-aǵań oralmady, 12-qabattaǵy ózi únemi otyryp tamaqtanatyn, ázil aıtyp aınalasyn kúkige kómetin meıramhanadaǵy sol az ǵana ýaqytta kóz úırenip úlgergen  orny oısyrap  bos turdy...

IZDEÝ

...Oralhan dese, bizge oqshaý ólim elesteıdi. Qyransha qalyqtap, zeńgir kókpen talasyp, bultqa naızadaı shanshylǵan, shyńyn qasat qar aqsireý kireýkesimen qasattap tastaǵan Muztaýynyń shyńynda kerbuǵydaı kerbez qalpynda óz bıiginen tıtteı de tómendemegen naǵyz qyrannyń ór ólimi...

Ádette, adam qasyńda, kúnde kóz aldyńda júrgendikten be, bir-biriniń qadirin, baǵasyn túsine bermeıdi. Erteń kózden ǵaıyp bolyp, janyńnan máńgilikke jyraqtaǵan kezde árbir sózine mán berip, oı tórkinin túsinip, «ah» urady. Bul – jer basyp júrgen ár pendeniń ejelden kele jatqan ádeti. Áıtpese, «Jigitter, osy biz shal bolmaıtyn shyǵarmyz...» dep qurdastary, dos-jarandary arasynda qaljyńdap aıta salar ázili qalamger ómirinde aına-qatesiz qaıtalanar dep kim oılaǵan? Álde, Alla taǵala aýzyna ádeıi saldy ma eken? Biraq, dál sol kezde ol sózdiń parqyna eshkim barmady. Sebebi, kóz aldylarynda jaırańdap, jalyndap júrgen azamattyń aıdyń, kúnniń amanynda saparynan oralmaı qalady dep eshkim de oılamady. Ondaı oıǵa dara darynyn qımady da. Keıin... Keıin bári de ótken shaqtyń úlesine tıgen kezde, adamdar aıtqan ár sózinen mán izdep, sońǵy kezdesý, tildesýlerin esine jıi alyp jatady. «Sońǵy» degen sózdiń qudiretin de, surqııalyǵyn da dál sol kezde uǵynady. Osy jerde Oralhan Bókeıdiń belgili jazýshy Sherhan Murtazanyń 60 jyldyq mereıtoıynda aıtqan: « ...Men keıde týǵan aıymyz ben kúnimizdiń de (28 qyrkúıek) dál kelýin yrymdap, jaqsylyqtyń nyshanyna balaımyn. Mine, Siz 60 degen asýǵa shyqtyńyz, tómenge qarańyzshy, Aǵa, men kórinem be eken?..» –  degen oıy oralady saǵynysh tunǵan sanamyzǵa. Ol – 1992 jyldyń kúzi bolatyn. Biraq bul kezde de eshbir jan sýretkerdiń ómiriniń sońǵy kúzimen qımaı qoshtasyp turǵanyn sezbegen edi... Keıin Oralhan aǵamyz oralmas saparǵa attanǵannan keıin osy bir surapyl sózin oı eleginen ótkizip, esine alǵan Sherhan Murtaza: «Sońǵy sóılem... Surapyl sumdyq suraq. Tómenge qaraımyn, endi Oralhan kórinbeıdi. «Sholpandaı tań aldynda týyp-batty» –  dep, ómirde qııanatqa qımaǵan tileýles inisin ajaldyń ajdaha aranyna qııa almaı, ózegin ókinish kernep, egile otyryp esine alǵan edi. Mundaı ókinish – Oralhanynyń endi qaıtyp oralmaıtynyn sezbeı qalǵan týǵan-týys, dos-jaran, áriptester kókireginde de muń bolyp keptelip qalyp edi sol kóktemde...

 ORALÝ

Úndistannan qalamgerdiń tabytqa salynǵan múrdesin jetkizgen ushaq 19 mamyr kúni saǵat tańǵy 05: 00-de Almaty áýejaıyna kelip qonady.  

Jazýshylar Odaǵy atalatyn qasıetti qara shańyraqty qaıystyryp ketken qalamgerdiń qazasy men jer qoınyna tapsyrylǵanǵa deıingi barlyq jaıttyń basy-qasynda júrip, kýási bolǵan satırık aqyn, «Qazaq ádebıeti» gazeti bas redaktorynyń orynbasary Erkin Jappasulynyń aıtýynsha,  Odaq elshiliktiń adamdaryna  bul orny tolmas qazanyń  memlekettik deńgeıde sheshilýi qajet ekendigin aıtyp, telefonmen tikeleı sol kezdegi Ortalyq komıtetke qońyraý soǵyp, elshililik arqyly Máskeýge, Máskeý arqyly Úndistanǵa habar jiberiledi. Úndistandaǵylar bul jaqtaǵy elshilikpen baılanysyp, arnaıy shtab qurylady. Shtabtyń tóraǵasy bolyp sol kezeńde mınıstrdiń orynbasary bolǵan Álibek Asqarov saılanady.  «Qazaq ádebıeti» gazetiniń ujymy áýejaıdan habar kelgenshe kúni-túni kezekshilikte bolady.  Sóıtip, 1993 jyldyń 19 mamyrynda tań atar-atpastan Atamekenine jetkizilgen jazýshynyń jansyz denesin Qaldarbek Naımanbaev, Ábdijámıl Nurpeıisov, Erkin Jappasuly aǵalarymyz bastaǵan úlken top áýejaıdan egile júrip qarsy alady.  

Arada eki kún ótkende, 21 mamyrdyń tańynda halqy súıikti qalamgerimen Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń ǵımaratynda qoshtasý rásimin jasap, aqtyq saparǵa qımaı shyǵaryp salady. Úndistanda úzilgen esil ǵumyr san qupııasy ashylmastan,  jumbaq kúıinde  Atamekenine jetkizilip, qasıetti jumada jer qoınyna tapsyrylady.

SAǴYNYSh

Qandaı syr bolsa da qalamgerdiń óziniń ishinde, qupııasy ashylmaı arǵy dúnıege birge ketti. «Teńiz tereń emes, adamnyń jany tereń» deıdi Maǵjan aqyn. Ol qupııany qansha ashýǵa talpynǵanymyzben, báribir tuńǵıyǵynan ótip, túbine jete almaımyz. Ol múmkin de emes. Bir anyǵy  – jazýshy  júregin, jan dúnıesin sarqylmas  uly saǵynyshtyń dendegeni. Alaıda, sol saǵynyshy da júrek túkpirinde, eshbir janǵa jarııa etilmeı ózi únemi aıtatyn jalǵyzdyǵyna serik bolyp, jer qoınyna qupııa kúıinde enip tynypty. О́mirinen qaıtarynan biraz buryn  Júsipbek aǵamyzdyń aýylyna jazýshynyń anasyna sálem bere barǵanda, aq jaýlyqty báıbisheni qushaqtap turyp, kókiregin bir erekeshe tolqynys bılep: «Aýyldy saǵyndym» dep  kózine jas alǵany bar eken. «Sonda men Oralhan Bókeıdiń áldeneni saǵynyp júrgenin baıqadym. Keýdesi tola arman sııaqty, keýdesi tola saǵynysh sııaqty kórinetin maǵan.  Osy kezde, odan keıin de Oraǵańnyń jan dúnıesin bir sarqylmas saǵynyshtyń kernep alyp, janyna maza bermeı júrgeni, ózi ashyp aıtpasa da, muń toly janary men tuńǵıyq oıdyń shyńyraýyna súńgip ketip, sodan shyǵa almaı tereń dem alar kúrsinisinen aıqyn seziler edi. Áp sátte qýanyp otyryp, áp sátte muńaıa salatyn. Biraq, sol saǵynyshy jumbaq kúıinde ózimen birge ketti...» –  deıdi Júsipbek Qorǵasbek.

 MAHABBAT

Iá, ol saǵynysh sońǵy jazyp ketken týyndysy – «Ataý-keredegi» keıipkerler Taǵannyń da, Núrke kempirdiń de, Aınanyń da, tipti, Qatyn ózeniniń arǵy betinen kóriner qyzyl jelekti boıjetkenge degen ińkárligimen Eriktiń de  kókiregin kernep edi. Biraq, shyǵarmadaǵy jandy bir sátke de baıyz taptyrmas saǵynysh,  áste, povest keıipkerleriniń emes, solardyń kóńil-kúıimen berilgen Or-aǵańnyń óz saǵynyshy edi... Erikti ózenniń arǵy betine shaqyryp, sońynda alyp tynǵan jelekti boıjetkenniń elesi, Aıman bolyp qalamgerdi de endi juptary eshqashan jazylmas, aralary ajyramas jumaqtyń tórine shaqyrǵan shyǵar. О́mirge ińkár Or-aǵań arǵy dúnıege osy bir sarqylmas sezimi úshin de asyǵys attanǵan bolar...

Dostarynyń arasynda «Shirkin, Oralhan men Aımannyń mahabbaty» degen ańyzǵa bergisiz estelikter kóp aıtylady. Basyna túsken kóp qaıǵynyń ishinde, ásirese, alǵashqy qosaǵy Aıman apaıdyń ólimi qalamgerdi qatty kúıretip ketip edi. Bir perzentke zar bolyp, talaı jyl jalǵyzdyqtyń ýyn iship kelgen sýretkerge súıgen jarynan aıyrylý ońaı tımegeni anyq. Onsyz da jabyrqaý janyn odan ári jalǵyzsyratty. Biraq, Jaratqannyń sheksiz meıiriminiń arqasynda ekinshi jary Ardaqtan Aıhan, Aıjan esimdi qos perzent súıdi. Ne tylsym ekeni Haqtyń ózine aıan. Desek te, keıde balalaryn aman-esen aıaqtandyryp, jyldar boıy tilegen armanyna jetken soń, arada týra bes jyl ótkende, máńgilik mahabbaty Aıman dúnıeden ótken týra sol kóktemde mahabbat munarasy – Táj-Mahaldan súıgen jarǵa degen saǵynyshyn arqalap máńgilik mekenine attanǵandaı bolyp ta kórinedi.  Sol saǵynysh ta alyp tynǵan bolar alyp júrekti... Álde, Altaıdyń alty aı qysyna qasqaıyp qarsy turǵan júrek, úndiniń 50 gradýs aptabyna shydamaı kenetten toqtady ma eken? Qalaı desek te, bul jumbaq ta tylsym ólimniń syry tek bir Allaǵa ǵana aıan.

 Amanat

Qalamger sońǵy jazǵan dramatýrgııalyq shyǵarmasy – «Shyńǵyshan» pesasyn Úndistan saparyna júrerinen bir kún buryn belgili rejısser Nurqanat Jaqypbaıǵa amanat etip tabystap ketkenin kópshilik qaýym bile bermeıdi. Abzal aǵanyń sońǵy armany men sońǵy amanatyn bilgimiz kelip, Nurqanat aǵaıdan Oraǵańmen sońǵy kezdseýinen syr shertýin suraǵan edik.

– 1993 jyldyń 8 mamyry... «Qazaq ádebıeti» gazetiniń redaksııasyna Orekeńe keldim. Baryp esikti aqyryn ashyp qarasam, tórde otyr eken. Qushaǵyn aıqara ashyp, qýana qarsy aldy. «Bir rejısserdiń izdep keletinin bilip edim» dep qýanyp ketti. О́zi de ne úshin kelgenimdi sezip otyr eken, ekeýmiz «Ataý-kere» jaıyn aqyldastyq. «Sen pesany qoıa tur, aldymen kıno túsireıikshi» dedi. Sóıtsem, Orekeń bul povest jelisimen kıno túsirilse dep oılaıdy eken. «Oreke, kıno emes, kınodan buryn pesa jasaıyq. Men teatr rejısserimin ǵoı dep edim, ol kisi degeninen qaıtpady. Sońynda kınony da, spektakldi de sahnalaıtyn bolyp kelistik. Biraq, dál sol ýaqytta Úndistanǵa issaparmen ketip bara jatýy saldarynan ýaqyty qarbalas eken. «Men Delıge jol júrip bara jatyrmyn, on shaqty kúnnen keıin oralamyn. Sapardan kelgen soń bir aptanyń ishinde teatrǵa pesa jazyp beremin» dep ýádesin berdi. Kıno jaıyn, ssenarııdiń barlyǵyn spektaklden keıin aqyldasyp, túsiretin bolyp kelistik. Biraq amal qansha, sol saparynan Oralhan oralmady... Keıin «Ataý- kereni» sahnaladym. Biraq, bir ókinish  –  ózi sonsha armandaǵan «Ataý- keresin» Orekeńniń ózi sahnadan kóre almaýy boldy. Keıde uzaq daıyndalyp, san márte qaıtalap oqyp, júreksinip júrip almaı, «Ataý-keremen» alǵash tanysa salysymen-aq, Orekeńe baryp jolyǵyp, shyǵarmanyń pesalyq nusqasyn ózine jazdyryp almaǵanyma ókinemin. О́zektegi ókinish – osy.

 ÝÁDE

Nurqanat Jaqypbaı, rejısser:

– Biraq, jazmyshqa kim qarsy turǵan? Orekeńnen mundaı jaǵdaıda kóz jazyp qalamyz dep kim oılaǵan? Sol kúngi kezdesý erekshe esimde. Orekeń «Ataý-kereni» izdep rejısserdiń kelgenine erekshe qanattanyp, qýandy. Shyǵarmany sahnalaý jaıyn kelisip, qol alysyp, qoshtasyp shyǵyp bara jatqanymda, meni toqtatyp alyp, qaǵazdary retimen jıystyrylyp, qaz-qatar qalanǵan tartpasynyń ishinen bir papkany alyp shyqty da: «Qanatjan, (Nurqanat Jaqypbaıdy osylaı ataıdy eken) bul – pesa. Shyńǵyshan týraly jazyp edim. Onyń óziniń bir tarıhy bar. Bir kezderde aqsham joq bolyp qalyp, qaryz suraýǵa arym jibermeı, taza materıaldyq qajettilik úshin osy pesany jazyp shyqqan edim. Jazyp bolǵan soń, baryp ótkizdim de, aqshamdy aldym. Arada biraz ýaqyt ótken soń oılana bastadym. Aqsha úshin asyǵys jazylǵannan keıin stıldik turǵydan olqylyqtardyń ketkenin ózim ishteı sezetinmin. Sodan shydaı almaı, mádenıet mınıstrligine baryp, «pesamdy óńdeımin» dep qaıtyp aldym. Mynaý –  syn súzgisinen ótip, tolyqtaı óńdelgen nusqasy. Shyńǵyshan jaıynda anaý da, mynaý da aıtyp júr ǵoı. Alaıda, munyń oqıǵasy buǵan deıin aıtylyp kelgen jaıttardan múldem bólek, pesa jazbastan buryn da Shyńǵyshan jóninde kóp izdengen edim. Ábden tekserilgen derekter men bultartpas dáıekter negizinde jazyp shyqtym. Men kelgenshe muqııat oqyp shyǵyp, óz pikirińdi daıyndap qoıshy. Kelgen soń asyqpaı áńgimelesemiz» dedi. Sodan pesa salynǵan papkanyń baýyn da sheshpesten, meniń qolym ustatyp, shyǵaryp saldy. Kele salyp, qýanyp papkany ashyp qarasam, mashınkamen terilgen jazýdyń ústinen óziniń marjandaı ádemi jazýymen qaıtadan túzep, óńdegen qoljazaba kúıindegi nusqasy eken. Maǵan pesa birden unady. Biraq, keıin papkasyn qaıtaryp almady, biz pikirlesip úlgermedik te.

«Oralhan oralmady... qazir ol pesa mende saqtaýly. Ylǵı qoıaıyn dep oılaımyn da, múmkin Oralhannyń oılaǵanyndaı sahnalaýǵa áli de jetken joq shyǵarmyn, atústi ketip qalarmyn dep ózimdi-ózim tejep, sodan beri arada jıyrma jylǵa jýyq ýaqyt ótse de, sahnalaýǵa áli de batpaı júrmin. Bul –  sońǵy saparyna attanyp bara jatyp, amanat etip qaldyrǵan  amanattyń salmaǵynyń aýyrlyǵyn sezingendigimnen shyǵar. Biraq, oıymnan bir sát te shyǵarǵan emespin. Alla jazsa, taıaý kúnderi «Kerbuǵysyn» sahnalasam dep júrmin. Sodan keıin mindetti túrde «Shyńǵyshanmen» aınalysatyn bolamyn...» dedi Nurǵanat Jaqypbaı jazýshy týraly esteligin aıaqtap.

NÚKTE

Oralhan Bókeı:

– Men ózimdi ámánda jalǵyz sezinetinmin, men qaıda barsam da, qaıda júrsem de bireýmin, aıtalyq, mańymda byjynaǵan adamdar, biraq tek ózim ǵana jalǵyz júretin sekildimin... Men jer sharynyń ózi sekildi jalǵyzbyn...

1

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Búgin, 20:36

«Adal bilim» jobalyq keńsesi quryldy

Qazaqstan • Búgin, 19:47

Baspanaly bolý múmkindikteri aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Alakól jaǵalaýy abattandyrylyp jatyr 

Aımaqtar • Búgin, 17:44

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Uqsas jańalyqtar