Qoǵam • 21 Mamyr, 2020

Sálemshi bolsań, tórge shyq!

16 retkórsetildi

Súıikti gazetim «Egemen Qazaqstan» qashanda ıgi isterdiń basynda júredi. Solardyń qatarynan keıingi sandarynda jarııalanǵan amandasý týraly maqalalar oıyp oryn alady, sanasy barǵa oı salady. Maqala jazyp, oı qozǵaǵandarǵa myń da bir alǵys aıtamyn.

Rasynda, kúndelikti ómir­de sandaǵan adammen aman­­dasyp jatamyz, telefon ar­qy­ly esendik surasamyz, hat arqyly sálem joldaımyz. Alaıda jaǵdaıyna qaraı sá­lem­desýdiń ózi san túrli bo­la­tynyn bile tura oǵan kó­ńil aýdara bermeı­miz. Sálem berip, sálem ala bilýdiń ózi jatqan bir fılo­so­­fııa, rýhanı mádenıet eke­nin esker­meımiz. Tildesý­diń basy ama­n­dasýdan basta­latyn­dyq­tan kezdesken adam­nyń ber­­gen sáleminen-aq onyń mád­e­nıetin, oı-óris deń­­ge­ıin, alǵan tálim-tár­bıe­­si­niń shama­syn ańǵarýǵa bolady.

Jarasymdy izet jasap, jadyrap sálem bergen jan birden kóńilińdi kóterip qýan­typ tastaıdy. Nur seýip, shýaq shasha keledi.

Qazaq ondaılarǵa «Sálem­shi bolsań joǵary shyq» deıdi.

Áke-sheshemiz bala kezimiz­den durys sálemdesýdi, jón su­rasýdy úıretti. Sodan ba aýyldaǵy aqsaqaldarǵa «assa­laýmaǵaleıkúm», dep qolyn alýǵa umtylatynbyz. Yrza bolǵan shaldar qolymyz­dy jibermeı ustap alyp tergeı jó­neletin: «Kimniń bala­sy­syń, qaı elsiń, atyń kim, naǵashyń kim, ne istep júr­siń, neshinshi oqısyń, ákeń úıde me?». Qoıshy, áıteýir ki­shi­girim synaqtan ótkize­tin. Úı­ge úlkender jınalyp, dastarqanǵa as keler ýaqytta moınymyzǵa súlgi ilip, qoly­myzǵa legen ustatyp qol jý­dyrtýǵa jiberedi.

Sonda aqsaqaldar men ájelerimizdiń batasyn da alamyz, alǵysyna da ıe bola­myz, amandasyp ta úl­geremiz. Keıin eseıip, qala­da joǵary oqý ornynda oqyp júrip aýylǵa demalysqa kelgende áke-sheshemiz úıde otyrǵyzbaıtyn.

«Bar anaý atańa, myna sheshe­ńe sálem ber, jaqynda kelini bosanǵan, qutty bolsyn aıt, bálenshesi qaıtys bolǵan, kóńil aıt», dep. Sálem bergen­nen buryn kóńildi qalaı aıtý kerek ekenin oılanasyń, «qutty bolsynda» ne deý kerek ekenin tolǵanasyń.

Oqymasa da tabıǵaty taza, parasaty bıik áke-sheshe­lerimizdiń qazaqy tárbıesi osyndaı bolatyn.

Sol tárbıe men úlgini aýyl demeı, qala demeı qaıta jańǵyrtar ma edi, qazaq qaıda júrse de qazaq qoı. Sebebi «zdra­stvýı» deıtin, til men dástúrdi syılamaıtyn, bil­meı­tin dúbára urpaq ósip kele jatyr qazir. Degenmen, aman­dasýdyń negizgi tártibi men úlgisi tómendegige saısa degen usynysymyzdy da aıta ketýdi jón kórdik:

Álqıssa, kirip kelgen adam bi­rinshi sálem berýi kerek. Úı­de adam bolsyn, bolmasyn, ta­­bal­­dyryqtan attaǵanda sha­ńy­­raq­qa sálemdesý de ıgi dástúr.

Jalǵyz adam kópke sálem jasaýy kerek. Múmkindigine qaraı sodan keıin jeke-jeke qol alysýǵa bolady. Topta turǵan adamdarǵa jaǵalaı sálem bergende beıtanysqa da qol usynǵan lázim.

Jasy kishi úlkenge birinshi sálem berýi kerek. Al jastary shamalastardyń ár qaısysy buryn sálemdesýge umtylýy qajet. Paıǵambardyń hadı­sinde «buryn sálem bergenge saýap kóp» degen támsil bar.

Sálemińdi buldama. О́kpe­les­ken adamyńa da sálem ber, nemese sálemin al. Ber­gen sále­mińdi almaǵan kisi dush­pan­dyq nıettegi adam nemese órkókirek, jón bilmeıtin jan.

Berilgen sálemdi jaýapsyz qaldyrma. Birde uly ustaz Ybyraı Altynsarınge aýyldaǵy bir kedeı ıilip sálem beripti. Ustaz oǵan odan ári búgilip izet bildirse kerek. Sol kezde janynda turǵan adam «nege sonsha ıildińiz, sálem bermeseńiz de ol baıǵus ókpelemeıdi ǵoı», deıdi. Sonda aǵartýshy babamyz «berilgen sálemge durystap jaýap ber­mesem meniń oqyǵanym qaı­sy, alǵan tárbıem qaıda. Qara­paıym, saýatsyz adamnan adam­ger­shiligimniń tómen bol­ǵany ǵoı» depti.

Qansha renishte otyrsań da ózińniń qyzmetkerińniń, ıa kirgen adamnyń sálemin al, durys sálemdes. Osynyń ózi eki jaqty túsinistiktiń ornaýyna muryndyq bolmaı ma ?

Halyq jınalǵan aýdı­torııaǵa kirgen lektor nemese laýazym ıesi jurtshylyqpen mindetti túrde bas ıip, daýys­tap sálemdesýi kerek. On­daıda adamdar ornyna turady, ıa bol­masa qol shapa­laqtap jaýap beredi.

Qalyń bazarda, topyr­laǵan toıda eldiń bárimen jeke-jeke sálemdesý múmkin emes. Mundaıda jazylmaǵan zań, eskirmeıtin etıket bar. Eń áýeli, júzińdi jyly usta, tanystarǵa kúlimsirep bas ıze, ıek qaq, qol bulǵa.

Sálemdesýdiń taza ult­tyq, eskiden kele jatqan joral­ǵylary:

Tós qaǵysý. Kóbinese er adam­­dar qoldanady. Qushaq­taryn ashyp, qol us­tasyp turyp ersili-qarsyly tós qaǵystyrady.

Qushaqtasý. Kóbinese áıel­der osylaısha saǵynyshtaryn basa­dy, betterin tıgizip qýa­nysh­taryn bildiredi.

Súıisý. Sálemdesýdiń bul túrin ata-babalarymyz asa kóp qoldana qoımaǵan. Úlkender balasynyń betinen súıgen, mańdaıynan ıiskegen. Ertede úlken ájelerimiz sálem bergen qolymyzdyń syrtynan súıetin.

Kórshi úıde, tipti bir úıde tursań da áke-shesheńmen, ata-eneńmen kúnde baryp arnaıy sálemdes, hal-jaǵdaılaryn sura. Olar seni tosyp otyra­dy, barmaı qalsań, balasha ók­peleıdi.

­Jas kelinder ata-enesine, úl­kenderge ıilip sálem sal­ǵan, al­darynan kesip ótpegen. Mun­daıda sálemin iltıpatpen qosh alyp batasyn bergen, órkeniń óssin dep aq tilekterin arnaǵan.

 Iá, bilgen adamǵa ómirdiń qýanyshy men baqytyn syı­laýdyń bir joly shyn nıetpen amandasý bolsa kerek.

Ámse bárimiz de aman bo­laıyq aǵaıyn! Sálemimiz túzý bolsyn!

 

 Ertaı Jánibekov,

zeınetker, «Ulaǵat» Qazaq tili qoǵamy» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi

 

Qaraǵandy oblysy,

Shet aýdany

 

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Búgin, 20:36

«Adal bilim» jobalyq keńsesi quryldy

Qazaqstan • Búgin, 19:47

Baspanaly bolý múmkindikteri aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Alakól jaǵalaýy abattandyrylyp jatyr 

Aımaqtar • Búgin, 17:44

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Uqsas jańalyqtar