Rýhanııat • 21 Mamyr, 2020

Jarapazan jyry umytylyp barady

63 retkórsetildi

«Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, óleńmen jer qoınyna kirer deneń», dep hakim Abaı aıtqandaı, jalpy, qazaqtyń bolmysyn, dúnıetanymyn qara óleńsiz elestetý qıyn.

«Besik jyrynan» bastap «Joqtaýǵa» deıingi aralyqty qamtıtyn tirshiliktegi tolǵaýlar, salt-dástúr negizindegi óleń-jyrlar – bári de halyqtyń rýhanı ıgiligi. Desek te, ejelden rýhymyzǵa tán keıbir qara óleń úlgilerin búginde umytyp bara jatqandaımyz. Máselen, qazaq topyraǵynda erteden qasıetti Ramazan aıynda jarapazan aıtý dástúriniń bolǵany bárimizge belgili. Biraq sol bir óleń túri býyn almasyp, ýaqyt alǵa jyljyǵan saıyn kenje qalýda.

 Ultymyzdyń aýyz ádebıetinde jarapazan jyrlarynyń birneshe túri saqtalǵan. «Aıtaıyn aıt degende jarapazan, bir kelgen on eki aıda oraza ıman», «Assalaýmaǵaleıkým, musylmandar, moıynyn haq jolyna usynǵandar» dep bastalatyn san túri bar. Jarapazan oraza kezinde aıtylatyn óleń-jyr bolǵandyqtan, bul bir jaǵy musylmannyń bir-birine degen tilek, duǵa, batasy. Árdaıym jaqsylyqty nasıhattaıtyn, «Jaqsy sóz – jarym yrys» dep bilgen babalar dúnıetanymynan týǵan tolǵaý. О́leń ishindegi «Mingeni paıǵambardyń jıren deıdi, namazdy on ekińde úıren deıdi», «Aıtamyz jarapazan aýylyńa, baq qonsyn bar musylman qaýymyna» degen jaqsylyqqa shaqyratyn joldar men «Ul bersin qoshqardaı ǵyp besigińe, qyz bersin qundyzdaı ǵyp besigińe» degen batalar da qazaqtyń qasıetti minezin kórsetedi. Jarapazan aıtý arqyly musylmandar bir-birine jaqsylyq tilep, bir-biriniń dárejesin kóteredi. Ahmet Baıtursynuly «Ádebıet tanytqysh» eńbeginde «Jarapazan – Ramazan degen sózden shyqqan. Oraza ýaqytynda balalar, bozbalalar túnde úıdiń tysynda turyp, jarapazan óleńin aıtady. Oraza ustaǵan adamdar saýap bolady dep, jarapazan aıtqandarǵa qurt, maı, irimshik, bir sharshy shúberek, basqa sol sııaqty nárseler beredi. Jarapazandy kásip etip, oraza ýaqytynda el aralap, kúndiz júrip aıtatyn úlken adamdar bolady. Jarapazan aıtatyndar ekeý bolyp júrip aıtady. Biri jarapazan aıtqanda, ekinshisi qostaýshy bolady», dep jazady. Buǵan qarap ta jarapazan aıtýdyń tárbıelik máni bar ekenin baǵamdaýǵa bolady.

 Bala kúnimizde jarapazandy aýyldyń kisileriniń jıi aıtatynyn kóretinbiz. Ǵajap áýenge salyp aıtylǵan jyr qyzyq kórinip, úlkenderden onyń mánisin suraǵanymyzda, qarııalar «Oraza – Qudaıdyń buıryǵy, Muhammedtiń joly, quldyń paryzy» deıtin. Aýyl adamdarynyń sol aýyldaǵy abyroıly degen kisilerdiń úıiniń tusyna baryp, «Úıiń, úıiń úı eken, úıdiń kórki shı eken» dep bastap, «Qandaı baıdyń úıi eken», dep qostap, álgi úı egesiniń atyn atap, ony maqtap, kórshisine, aýyl­da­syna, aǵaıynyna degen iltıpatyn osylaı bildiretin edi. Biraq búginde jarapazan aıtyp júrgen adamdy tabý qıyn. Qaladan ara-tura kezdesken adamnyń aldynan shyǵyp aıtatyn balalardy kórip qalamyz. Árbir páterge baryp, aıtatyndary da bar. Biraq olarǵa qurt, tátti berseń almaıdy, aqsha suraıdy. «Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» desek te, ǵasyrlar boıy jasap kele jatqan jarapazan aıtýdy dástúrdiń tozyǵyna jatqyzýǵa bolmaıdy. Munyń árıne bir nápaqa, paıda tabý úshin aıtylmaıtyny belgili. Úı ıesiniń rızalyǵymen berilgen nárseniń bári de syılyq. Ári bul adamdardyń bir-birine degen syılastyǵy men meıirimin oıatatyn amal. Biraq bir ókinishtisi, qazirde aýyldasynyń úıine jarapazan aıtpaq túgili, kóp adamdardyń týysynyń shańyraǵyna da barýy qıyndap qalǵan. Aýyldaǵy kórshilerdiń de burynǵydaı bir-birimen aralasyp, aıaq-tabaǵy ortaq bolyp jatqanyn kórý qıyn. Álbette bizder qoǵamdaǵy kez kelgen kórinisti zamanǵa telı salýǵa beıim turamyz. «Zamannyń aǵymy ǵoı» deımiz. Sol baıaǵy úırenshikti sóz. Biraq kóp rette óz ishimizge úńilip, bolmysymyzdy zerttep, rýhymyzdy qýattap júrgen joqpyz...

 

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar