Ádebıet • 26 Mamyr, 2020

Kúlki (trıptıh)

249 ret kórsetildi

Gomer kúlkisi

Úlken ádebıettiń qýanyshy da, qaıǵysy da úlken bolady. Uly shyǵarmalar ýaǵynda ulyqtalady. Usaqtyq mansuqtalady. Adamdar emes, ıdeıalar maıdandasady. Adamdar emes, aǵymdar birigedi. Al jeńiske ádebıet jetedi. Kózqarastar kúshenshektikten týmaıdy. Pikirler paıdakúnem emes.

Tuman Jumabaev «Maestro kúlkisi»

Úlken ádebıettiń kúlkisi de úlken bolady. Ádebıet saraılarynda alyp kúlkiler jańǵyryp turady. Dańq qabyrǵalaryndaǵy portretter, maqtangershilik zaldaryndaǵy aınalar, dańǵazalyq bólmesindegi súıkimdi bıýstter, tipti tarıh alańdaryndaǵy taýdaı músinder de sol kúlkiden qaqyrap, qulap, qırap jatady. Iá, ol kúlki ádebıettegi alyptardyń, ıaǵnı ádebıettiń óz kúlkisi. Asta-tók, aıdyndy, aıbyndy, qaharly kúlki.

Albyrt shaqta, alańǵasarlyqpen alǵashqy óleńin jazǵan jas aqyn bas aqyndardyń kitabyn ashqanda, osy kúlki estiledi. Jas saýsaǵy maıysyp, jas júregi yntyǵyp uly jazýshylardyń romanyna kóz júgirtkende, taǵy da estiledi. Ár sózdiń arǵy jaǵynda ulanǵaıyr dala jatqanyn, ár oıdyń arǵy betinde aıqaı jetpes, aınalyp ótpes taý turǵanyn ańǵarǵanda, osy kúlkiniń tabıǵatyn túsine bastaısyz. Sonsha qaharly kúlki qaımyqtyrsa kerek-ti, biraq qunyqtyra túsedi. Yqtyrsa kerek-ti, alaıda yntyqtyra túsedi. Áýelde qulaqqa túrpideı tıgen zor kúlki kele-kele jumsarǵandaı, janyńa maıdaı jaqqandaı, tipti meıirim men razylyqtyń kórkem únine aınalǵandaı áserge bóleıdi. Munyń ótpeli ári aldamshy sezim ekenin syzylǵan joldar, jyrtylǵan paraqtar saıyn, mańdaı tasqa tıgen saıyn, jalǵyzdyq qushaǵyna engen saıyn, aǵarǵan árbir tal shash saıyn túısine bastaısyń. Ol – sol baıaǵy qaharly kúlki. О́zgermegen, ózgergen de emes. Árbir ádiletsizdik, jalǵanshylyq, áldekim bolyp kórinýshilik, jasandylyq, aıarlyq, alyptarǵa quryq ala júgirý ádebıet teńiziniń betine qalqyp shyqqan saıyn tolqyndy jartasqa urǵan alapat bir kúsh sekildi qaharly kúlki jańǵyryp jatady. Tula boıyńdy titirentetin, túkke turmaıtynyńdy sezdiretin, tóbeńnen qara bulttaı tónetin kúlki. Kádimgi Gomer kúlkisi. Mıftik qudaılardyń Olımpti teńseltken kúlkisi.

Keıde alǵashqy abdyrý ardaqtaýǵa, qorqynysh qurmetke, meseldiń qaıtýy mahabbatqa, keri ıterý qaıta umtylýǵa, túsine almaý tanýǵa alyp keledi, al, keıde alǵashqy súıispenshilik jek kórýge, moıynsuný bas kóterýge, qaımyǵý qarsylyqqa, yqylas yzaǵa aınalatyn jaıttar da jaǵalaýdaǵy aıǵulaqtan estilgen teńiz shýyndaı qulaqqa jetedi. Sol shýyl da Gomer kúlkisindeı estilgen.

Aǵylshyn, fransýz, jalpy Eýropa ádebıetinde «renjýli jas adamdar» degen uǵym bar. Ádette, bul ádebıettegi qalyptasqan dástúrlerge qarsylyq, alyptardy moıyndamaýshylyq, jańany týdyrý úshin eskini joıýǵa umtylýshylyq degendi meńzeıdi. Al, áýelde áleýmettik, psıhologııalyq máni basymdaý edi. Ol basqa áńgime. Arman Lanýdyń sózimen aıtqanda, sol tusta «sıýjetsiz ádebıettiń apostoldary» keıpinde beınelegen minez – barlyq halyqtyń ádebıetinde barlyq ýaqytta da tóbe kórsetken. Jastyq maksımalızminiń urynshaqtyǵy ýaqyt óte kele jýasyǵan. «Dante Gomerdi joqqa shyǵarmaıdyǵa» toqtasqan. Ár jańa eskige aınalǵan, olardyń da tańdaýlysynyń daýystaryn Gomer kúlkisinen estip qalasyz.

Ustaz aıtady, qataryńmen jaryspa, qyzǵanyshqa ulasady, ádebıettegi alyptarmen básekege tús, tym bolmaǵanda, dushpanyńa aınalmaıdy. Tolstoı nege Shekspırdi ǵana ózine básekeles sanady eken?..

1

Gete kúlkisi

Qulaq tunady. Alýan kúlki zaman aıqaıyndaı. Búkil álemde. Ár buryshta, ár baspaldaqta, árbir qaltarysta. Bıik minberlerde, efırde, baspasóz betinde, sahnalarda, áleýmettik jelilerde. Qulaqty basyp, qashyp qutyla almaısyń, bastyń ishindegi bir sátke tynshymas shýdaı yzyńdap turady. Qyzyl, kúlgin, sary, qara kúlkiler.

Áýelde jalǵyzdan shyqqan jaryqshaq daýystaı estilgen kúlki jańǵyra, jańǵyryǵa, jińishkere, jýandap, alystap, jaqyndap, syqylyqtap, saqylyqtap hordyń kúlkisi ekeni baıqala bastady.

Tus-tustan antalaı umtylǵan top kúlkiniń tolqyndap shyqqan órisi sana men rýh keńistigin tutas jabýǵa tyrysady. Muny basynda adamdar ártúrli atap kórdi: mádenı ekspansııa, sana toqyraýy, rýhanı degradasııa, áleýmettik ótpeli qubylys, psıhologııalyq fenomen. Aqyr aıaǵynda anyq boldy, ol – bar bolǵany kúlki eken. Gete kúlkisi. Jáne bizde ǵana emes.

О́tken ǵasyrlarda, tutas bir qalalardy kúlki ısterııasy sharpyǵan oqıǵalar bolǵan. Adamdar ózderin de, ózgelerdi de toqtata almaı jappaı kúle bastaǵan. Bylaısha aıtqanda, kúlki pandemııasyna dýshar bolǵan. Biraq, bul kúlkiniń biz aıtyp otyrǵan kúlkiden úlken aıyrmasy bar, onda adamdar eriksiz kúlse, munda – sanaly túrde kúledi.

Gete kúlkisi – bárine kúledi. Adamzattyń, halyqtardyń uly qundylyqtaryna, ótken men bolashaqqa, tarıh pen tilge, ǵylym men bilimge, mádenıet pen ádebıetke, bıik ónerge, bekzat bolmysqa, úmit pen mahabbatqa, qoǵam men otbasy ınstıtýtyna.

Ádebıette de osy kúlki oqtyn-oqtyn estilip qalady. Ádebıettiń syrtqy kúlegeshteri – bir basqa, ishki kúlermendik – qasiret. Áldekim súrinse – syqylyqtaýǵa, jyǵylsa – jymyńdaýǵa, qatelesse – qıqýlaýǵa, ashynsa – aıyp qylýǵa, jasysa – jabyla aıaýǵa, biri birine soqtyqsa – shoq-shoq deýge, bir-birin kinálaýǵa, kústanalaýǵa beıim turatyn bir minez burynnan bar ma edi? Álde keıin tabylǵan dúnıe me eken?

Ásilinde, Gete kúlkisi degende biz Mefıstofel kúlkisin aıtamyz. Kúńgirt sahna. Mefıstofel kúlkisi jańǵyryp tur. Orkestr. Saltanatty áýen. Shymyldyq. Faýst jeńildi me?

5

Abaı kúlkisi

Áýezovtiń, eki jyl abaqtydan soń, ıdeologııalyq «aıybyn» moıyndaı otyryp, óziniń sol kezeńge deıingi barlyq shyǵarmalarynan bas tartyp, keıin «Abaı jolyn» jazýǵa otyrǵany kózsiz erlik eken-aý!

Osydan keıin, Abaıdyń beınesin jasaýda is-áreket, sóz, minez-qulyq, oqıǵalardyń keıbirinde aıtqysy kelgenin qalaı ashyp kórsetedi, qulyp qaldyratyn sekildi me, al onyń kilti – Abaıdyń óleńderi men qara sózderinde turǵandaı ma?!. Aıtýy kerekti emes, aıtylýy kerekti ǵana berip, qalǵanyn Abaıdyń ózi arqyly ǵana anyqtap kórýge úndegendeı:

«Zaldyń bergi shetinde murtyn sánmen shıratqan, buıra shashty, jyltyr júzdi chınovnık otyr edi. Ol qataryndaǵy bıik prıcheskasy bar, sándi kıingen jas áıelge, kúlimdegen kózben, jıi ıiledi. Bul jerde de bozbastyq daǵdysyn umytpaǵandaı. Sol jigit kitaphanaǵa Abaı kirgende, qasynda otyrǵan pań júzdi kórshi áıeline Abaıdyń kele jatqanyn kórsetti. Zaldyń ishindegi oqýshynyń birazyna estirtip, daýryǵa túsip, turpaıy bir ázil aıtty. Ol ázili, keń shapan kıip, bunda otyrǵan jurt úlgisinen basqasha kórinispen kelgen, sahara qazaǵy Abaıdy qaǵytqan sóz edi.

- Bul ne ǵajap! Gogol kitaphanasyna qashannan beri túıeler jiberiletin bolǵan? – dedi.

Abaı bul kezde kitaphanashy qartqa qol berip amandasyp, ózine kerek kitabyn endi ataǵaly tur edi. Jańaǵy turpaıy ázildi qulaǵy shalysymen, chınovnık jaqqa salqyn yzamen, jalt etip bir qarady... ...Abaıdyń alǵashqy ashýy bir-aq sátke bilingendeı edi. Endi kúlkili mysqyl júzben jigitke buryldy da, lezde jaýap qatty:

- Chınovnık myrza, túıe kirse nesi bar, bunda ol túgil, esek te otyrypty ǵoı! – dedi.

Chınovnık bir qýaryp, bir qyzardy da, úni óshti»...

Abaıdyń ózi tórtinshi qara sózinde: «Shyǵar esigin taba almaı, ýaıym-qaıǵynyń ishine kirip alyp, qamalyp qalmaq, ol ózi de bir anturǵandyq. Jáne árbir jaman kisiniń qylyǵyna kúlseń, oǵan rahattanyp kúlme, yza bolǵanyńnan kúl, yzaly kúlki – ózi de qaıǵy» deıdi. Abaıdyń osy yzaly kúlkisi – qazaqtyń qaıǵysy, óz erki ózinen ketken eldiń qusasy, ózgege qaraǵan kúnniń zary eken. Bilimge, órkenıetke jetkende ǵana budan arylatyndyqty Áýezov Abaıdyń yzaly kúlkisin dalada, aýyl arasynda, el ishinde kórsetpeı, qalada, kitaphanada kórsetý arqyly berip otyr. Jáne ol bilim jyltyr júzdi chınovnık beınesindegi nadandyqqa uryndyrmaýy qajettigi de «Balamdy medresege bil dep berdim, Qyzmet qylsyn, shen alsyn dep bermedim» degen Abaı oıyna anyq silteme emes pe?..

6

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar