Ádebıet • 28 Mamyr, 2020

Jazýshylyqtan maqtanǵa deıin

344 ret kórsetildi

Ár sózi hám ár isi ar tarazysymen ólshenip, ar sotymen sheshiletin ádebıette tvorchestvo adamdarynyń syńary bolýǵa aınalǵan maqtan degen bir minez bar. Árıne, jaqsy minez emes: súıkimsiz bolsa da myqty minez. Myqtylyǵy sol, nebir múıizi qaraǵaıdaı klassıkterdi yǵyna alyp jyqty. Basyna qandaı kún týsa da maqtanbaıdy dedik: maqtandy. (Myna bizder, klassık jazýshynyń jaman minezderden ada bolǵanyn qalaımyz hám talap etemiz! Bunymyzdyń durys-burysyn kim bilipti?..) Endi bir jaǵynan sýyq aqylmen oılap qarasaq, ózi klassık (jáne ózi qazaq) hám jazǵany shedevr jazýshy maqtanbasa, taǵy uıat sııaqty. Áıtpese, maqtaýdy kim kerek etpeıdi? Maqtandy kim izdemeıdi? Bul, jaryqtyq, bárine kerek. Negizgi túıtkil maqtaýdy kim, kimge, qalaı aıtýynda bolyp otyr.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Júrekti jibitip, kóńildi ıiter jyly sózdiń adam ataýlynyń Hammasyna unaıtyny álimsaqtan belgili. Ágárákı, minezimizge, ıakı isimizge qatysty jaqsy bir pikirdi qulaǵymyz shala qalsa, eriksiz ezýimizge kúlki úıirilip, janarymyz jaınap sala beredi. Al, Qudaıyńyz molynan berip, sol maqtaýdy kózimizshe aıtsa, jer basyp turǵanymyz ne táıiri: aspanda qalyqtap ushamyz. Eń uly baqyt osy. Eń tátti sát te osy. Estip turyp, qansha jerden ózińizdi salmaqty hám salqynqandy ustaımyn deseńiz de, betińizdiń qytyǵy kelip, jymııa beresiz, jymııa beresiz. Adamdyq keıpimizge ishimiz jylyp, maqtaýdyń ıesine de kól-kósir rıza peıilmen qarap, jalǵan dúnıedegi «eń jaqsy júrektiń ıesin» tapqandaı máz-meıram bola qalamyz (tipti, kóńili bostar jylap jiberýi de múmkin). Álgi áp-áıbat sóz qulaqtyń quryshyn qandyryp, kóńildiń tátti qylyn sherte zýyldaı ótip, júrekke jetken soń qoǵamǵa hám ómirge degen kózqarasymyz qaıta týǵandaı sumdyq kúı keship, budan da bıik shyńǵa shyǵýǵa óz-ózimizge, qala berdi Táńirge myń márte ýáde berip, toqtaı almaı álekke túsemiz. Árıne, bul aıaqasty talpynýdyń hám ant-sý ishýdiń uzaqtyǵy álgi maqtaýdyń býy basylǵanǵa deıin ǵana sozylmaq. Ystyq-sýyǵy ketken soń denemiz balbyrap, baıaǵy kúıbeń tirshiligimizge aıańdap qaıta oralamyz. Adamı ınstınk.

Ádebıetti ardyń isine balap, osy ómirdegi bári-bárinen bıik qoıǵanymyzdan bolar, maqtaý men maqtannyń sóz ónerindegi joly da, jóni de bólek. Áldebireý jaıynda sóz qozǵap, maqtaý úshin de, dattaý úshin de talǵam kerek. Al ádildik ekibastan. Orystyń áıdik synshysy Belınskıı Gogolge jazǵan hatynda: «Iа ne ýmeıý govorıt vpolovıný, ne ýmeıý hıtrıt: eto ne v moeı natýre. Pýst Vy ılı samo vremıa dokajet mne, chto ıa oshıbalsıa v moıh o Vas zaklıýchenııah, – ıa pervyı poradýıýs etomý, no ne raskaıýs v tom, chto skazal Vam» deıdi. Sóz-aq. Qazaq ádebıetindegi ara-tura boı kórsetetin búgingi synnyń da deńgeı-dárejesi Belınskııdiń Gogolge aıtqanyndaı ádil ári senimdi shyqpaı, ázir maqtaýdan aspaı tur. Maqtaýdyń aǵa býyn ókilderinen buryn synshy-ádebıettanýshy qaýymǵa úırenshikti maqamǵa aınalǵanynan bolar, sońǵy ýaqytta maqtaý hám maqtaný degenińiz minez emes, ǵadetke ulasty. Álqıssa.

Josyqsyz maqtaý orynsyz aıtylǵan madaq sózden shyqsa kerek-ti. Al jónin taýyp, retin bilip, bastysy shyndyqtan alshaq ketpeı maqtaı alsańyz, keı-keıde tvorchestvoǵa paıdasy tııýi múmkin (jáne bir sóz: maqtaýǵa shimirikpeı aıtatyn siz de, estıtin ol da laıyq bolýy kerek!) Oraıyn taýyp aıtylǵan maqtaý sanatyndaǵy jyly lebizderdi keshegi ótken qalamgerler ómirinen baıqaǵandaı boldyq. Qazaq ádebıetiniń aqyn-jazýshylary jınalǵan bir otyrysta sóz kezegin alǵan Ǵafý Qaıyrbekov aqyn aǵasy Hamıt Erǵalıevke bylaı dep yqylas bildirip: «Bir top júırik dalanyń shańyn aspanǵa kóterip, shaýyp kele jatyr. Kóp dúrmektiń aldynda dalanyń aýasyn erkin jutyp aq boz arǵymaq keledi. Sol arǵymaq Sizsiz, Hama. Men anaý kóp shoǵyrdyń ishindemin». Hamıt Erǵalıev bul sózge qatty tolqyp: «Ǵafý, ras aıtasyń, bir top júırik dalanyń shańyn aspanǵa kóterip shaýyp kele jatyr. Sol dalanyń taza aýasyn erkin jutyp, men aǵyp kele jatqanymda, sońymnan qara úzbeı kele jatqan tory qunannyń demin estımin. Adymymdy keń alyp, sermeı túsemin. Álgi qunan da qalysar emes, maǵan jeter-jetpes jerde kele jatyr. Sol seniń qunanyń, Ǵafýjan!» – degen eken. Muhtar Áýezovtiń Zeınolla Qabdolovqa aıtqan («–Kim bolam, kim bolam! Nege Begeı bolasyń?! Qolyńnan kelse, men bol!») ustaz lebiziniń astarynda sózuǵar adamǵa qanshama maqtaýǵa turarlyq maǵyna jatqanyn ańǵarý qıyn emes, sirá. Ádebı ortadaǵy zamandas qalamgerlerdiń bir-birine qýat berer, shabys berer madaq sózderi osyndaı-aq bolsa deısiń. Al keı maqtaýǵa da, dattaýǵa da bergisiz paıymdar dóp túser dáldigimen hám shynaıylyǵymen este qalypty. Chehov óziniń pesalaryn unatpaǵan Tolstoı týraly: «Bir ǵana jubanyshym bar, birde ol maǵan: «Siz bilesiz be, men Shekspırdi oqı almaımyn. Biraq, sizdiń pesalaryńyz onykinen de jaman. Shekspır, qansha degenmen, oqyrmanyn jetelep, ony belgisiz baǵytqa ala jóneledi. Eshqaıda burylýǵa múmkindik bermeıdi. Al sizdiń qaharmandaryńyz qaıda apardy?» – dedi. Ol syrqattanyp jatqan bolatyn. Men qoshtasyp jatqanda qolymdy alyp, kózime qarap turdy da: «Anton Pavlovıch, siz jaqsysyz», – degen. Odan keıin kúlip, qolymdy jiberdi de: «Al pesalaryńyz báribir nashar» dedi», – dep tolǵanady. Sondaı-aq Sábıt Muqanovtyń zamandastary haqynda aıtqan («Muhtar men Ǵabıttiń eýropalyqtarǵa usynatyn eshteńesi joq. Bulardyń aıtyp júrgenderi olarǵa burynnan tanys. Jaýyr bolǵan dúnıeler. Oqıǵa ózgeshe bolǵanmen, oı baıaǵy! Oryssha aıtqanda vtorıchno!») pikiri dattaýdan góri ózimsingenge uqsaıdy. Jalpy, bir zamanda ómir súrgen qalamgerlerdiń birin-biri týrasyndaǵy aıtqan lebizderi ádebı ortadaǵy únsizdikti ara-tura buzyp turatynyn jasyrmaımyz. Osy oraıda kóp jıyndardyń birinde estigen Tynymbaı Nurmaǵambetovtiń myna bir sózi («Oralhan, Saıyn, Qalıhan – talantyn qyzmetke aýystyrǵandar») eriksiz eske túsedi. Kúni keshe ǵana ádebı sahnany dúr silkindirgen Muhtar Maǵaýındi nashar jazýshy atandyryp, Asqar Súleımenovti jazýshylyqtan alystatqan Rahymjan Otarbaevtyń azamattyq hám jazýshylyq pikirine shek qoıa almaımyz. Tek, bir bilerimiz – ádebıettegi aıtylǵan ár sóz jazýshynyń túr-tulǵasyna, ıakı shyǵarmashylyǵyna qatysty qandaı pikir bolsyn shyndyqqa qurylyp, ásireshildikten ada bolmasa, onyń qur maqtanǵa, bos sózge aınalýy bir-aq sát.

Osy maqtan, ásirese tvorchestvo adamdaryna nege úıir boldy? Nege aqyn-jazýshylar túrtip qalsań, maqtanýǵa daıyn turady? Aqıqatynda, adam eń aldymen jazýshy atanyp, birdi-ekili sátti shyqqan shyǵarmasyna abaısyzda aıtylǵan madaq sózdi kótere almaı (rýhanı turǵyda), býyna mastanyp, maqtanshaq bop ketti me (bizdińshe, osy nusqa durys sııaqty), álde jazýshylyqtan buryn, ıaǵnı týabitti tym táýir maqtanatyn ba edi? Kimniń qalaı maqtanǵa urynǵanyn óz ishi biler, bizdiń budan ári tereńdeýge qulqymyz da, haqymyz da joq. Degenmen, maqtanysh bárimizge tán hám ortaq: aıyrmasy maqtandy kimniń qaı jerde jáne qashan kórsetýinde ǵana.

Tursynjan Shapaı «Maqtanǵa madaq!» atty maqalasynda mynadaı bir úzindi keltiredi: «Jaqynda Ákim aǵa Tarazı bir jıynda: «Osy grýzınder nege uzaq jasaıdy, bilesińder me?» – dep surady. Biz qaıdan bileıik: bireýimiz – taýdyń, bireýimiz – sýdyń, endi birimiz – sharaptyń kúshi dedik. Laǵyp ketippiz. Munyń biri de emes eken. Suraq qoıýshynyń aıtýynsha, onyń basty sebebi – grýzınderdiń bir-birin qatyryp maqtaı biletindiginde kórinedi...» Qyzyq. Bizdiń aqyn-jazýshylar da, bálkı, uzaq ómir súrgisi keletin shyǵar. Belgili jaı ǵoı, kim-kim de bolsyn, qartaıǵysy kelmeıdi, qartaısa da myna ómirdi qıyp ketkisi kelmeıdi. О́mir bolǵanda da, anaý-mynaý ómir emes, ataq-dańqy, tom-tom kitaby hám oqyrmany taǵy bar. Rasynda, aıtaıyn degenimiz bul emes, bireýdiń abyroıyn aspandatyp maqtaý, jyly sózben shabysyna shabys qosý, talantyna jaryq túsirý, kóńiline  medet bolý, árıne, jaqsy. Eger ol sol sózińizdiń salmaǵyna turatyn bolsa ǵana. Ágárákı, maqtaýyńyz sál-pál onyń deńgeıinen asyp ketse nemese madaq sózińizdi avtordyń maqtaýǵa qarsy ımmýnıteti tómen bolyp, rýhanı turǵyda kótere almaı, shalyqqa urynyp, endi eshqashan táýir shyǵarma jaza almaıtyndaı bolsa, ne kerek, obaly sizdiki. О́miriniń sońyna deıin siz maqtaǵan shyǵarmasyn betke ustap, siz aıtqan sózderdi medet tutyp, ónimdi eńbek etpeıdi, biraq, ýaqyttyń aǵynymen maqtanshaqqa aınalyp bara jatady (keıin haltýrshıkke de aınalar, kim biledi...) Bálkı, odan talantty qalamger shyǵar ma edi? Kim kináli: mezgilsiz aıtylǵan maqtaý sóz kináli. Pýshkın: «Hvalý ı klevetý prıemlı ravnodýshno» dese, al Abaı: «Senbe jurtqa tursa da qansha maqtap» dedi. Shama-sharqyńyz jetse, osy bir esti sózge toqtaǵanyńyz abzal, qadirli qalamger.

Sońǵy jańalyqtar

Eńbekteri elengen jandar

Oqıǵa • Búgin, 21:47

Nur-Sultanda 23 alypsatar ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 20:10

Mańǵystaýǵa dári-dármek jetkiziledi

Aımaqtar • Búgin, 19:08

"Teledáriger" jobasy ashyldy

Qazaqstan • Búgin, 18:35

Jurttyń jigerin janyǵan úndeý

Parlament • Búgin, 16:57

Túrkistan jasyl qalaǵa aınalýda

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 16:53

Qazaqstan CORSIA múshesi boldy

Qazaqstan • Búgin, 16:43

Mobıldik toptar jumysy júıeli

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Qaıyrymdylyǵyńnyń saýabyn bersin...

Aımaqtar • Búgin, 14:23

UBT-da 126 ball jınaǵan túlek

Aımaqtar • Búgin, 13:59

Júıeli jumystar qolǵa alynýy kerek

Parlament • Búgin, 13:45

Akademık Edil Erǵojın ómirden ótti

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Amandyq Batalovtyń jaǵdaıy aýyr ma?

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Elbasy Altaıǵa at basyn burǵan sát

Aımaqtar • Búgin, 10:48

Uqsas jańalyqtar