Bilim • 02 Maýsym, 2020

Elimizdegi oqýlyqtardyń sapasy óte nashar - Aıagúl Mırazova

210 ret kórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń úshinshi otyrysynda bilim men densaýlyq salasynda qordalanǵan ózekti máselelerdi qozǵady. Elimizdiń bilim salasynda elý jyldan astam tájirıbesi bar ári osy salaǵa eńbegi sińgen maman retinde, Qazaqstannyń Eńbek Eri ataǵyna ıe bolǵan alǵashqy ustaz retinde Memleket basshysynyń kókeıkesti máselelerdi naqty jetkizýi qalyń kópshilikpen birge meni erekshe qýanyshqa bólep, kókeıimizdegini dóp basty dep nyq senimmen aıta alamyn.

Zamanaýı qoǵam tótenshe jaǵdaı jáne karantın kezinde úlken ózgeristerdi basynan keshirgeni belgili. Osy oraıda elimizdiń bilim salasynda jańa tehnologııalardy ıgerý, otandyq bilim salasynyń deńgeıi, muǵalimderdiń bilim berý sapasy men muń-muqtajy jáne ata-analardyń qashyqtan oqý máselesine qanshalyqty daıyn ekenine anyq kóz jetkizdik. Búginde jańa tehnologııalardy barynsha ıgerip kelemiz. Durys-aq. Desek te, ashy da bolsa shyndyqty mo­ıyndaı otyryp, 5-10 jyl burynǵy bilim sapasyndaǵy kórsetkishterdiń tómendep bara jatqanyn aıta ketýimiz qajet. Muny ǵalymdar dáleldep otyr. Osy oraıda Prezıdent Q.Toqaev bilim berýdi jəne ǵylymdy damytýdyń 2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasy bo­ıynsha júzege asyrylatyn reformalardy qaıta zerdeleý qajettigine nazar aýdarýy bolashaqqa nyq serpin beredi.

 Sapaly bilimniń kilti oqýlyqta bolsa, sapasyz oqýlyq máselesi osy ýaqytqa deıin ata-analar tarapynan da, Parlament deńgeıinde de jıi kóterilip keldi. «Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy». Halyqtyń únine Prezıdenttiń qulaq túre otyryp, «Elimizde oqýlyqtar sapasy məselesi jıi kóteriledi. Bilim sapasy aınalyp kelgende oqýlyqtyń sapasyna baılanysty. Bul – aksıoma. Sol sebepti ǵylymı-praktıkalyq saraptamaǵa qoıylatyn talapty edəýir arttyryp, oqýlyqtardyń aprobasııasyn túpkilikti túrde kóterý kerek. Bul – Bilim jəne ǵylym mınıstrliginiń mindeti. Elimizdegi oqýlyqtardyń sapasy óte nashar. Zańnamalyq túrde sol oqýlyqtardy jazatyn adamdardyń jaýapkershiligin bekitýdi tapsyramyn. Nashar oqýlyq daıyndadyń ba, jaramaı qaldy ma – ony jazǵan adam jaýapkershiligin kóterýi kerek» dep atap ótýi salada qordalanǵan máselelerdiń sheshimin tabýyna yqpal etetini sózsiz. Basty másele, qazaqstandyq oqýlyqtarda mazmunnyń shekten tys kóptigi men saǵat sanynyń azdyǵy. Al kúndelikti jańa sabaq ótý esh ýaqytta sapaly bilimge aparmaıtyny anyq. Olımpıada, túrli konkýrstardyń da bilim sapasyna qanshalyqty áseri bar ekeni belgili. Bizdiń zamanymyzda repetıtordyń kómeginsiz bilim alǵan urpaq ósip-óndi, búginge deıin sonyń jemisin kórip kelemiz. Kezinde aýylda da, qalada da bilim sapasy jaman bolǵan joq. Qazirgimen salystyra qaraıtyn bolsaq, aıyrmashylyqtyń úlken ekenin kóremiz. 

Osy tusta oqýlyq pen oqý mazmuny basty qaperde ustaıtyn másele ekenine toqtalyp ótpekpin. Prezıdent atap ótkendeı, oqýlyq balaǵa da, muǵalimge de, ata-anaǵa da túsinikti bolýy kerek. Al oqýlyqtardaǵy artyq mazmunnan arylý ýaqyt kúttirmeıtin másele. Oqýlyq jazýda avtor jaýapkershiliginiń eskerilmeı jatatyny ras. Bul úshin avtor jumysyna deıingi oqý standarty, oqý baǵdarlamasy durys qurylýy kerek. Sonda ǵana avtorlardan jaýapkershilikti talap etýge bolady. Keıde bilim standarty durys jasalmaǵandyqtan, oqý baǵdarlamalaryndaǵy talap etilip jatqan jaǵdaıǵa baılanysty avtorlardyń sebepsiz kináli bolyp jatatyn jaǵdaılary kezdesedi. Jańa býyn oqýlyqtary paıda bolǵan kezde tap-tamasha dúnıelerdiń bolǵanyna barshamyz kýámiz. Sol kezdegi avtorlarǵa aıtar alǵysym sheksiz. Osy tusta Y.Altynsarın atyndaǵy akademııa, avtorlardy tańdaıtyn baspalar jáne oqýlyqtardy saraptamadan ótkizetin ortalyq – osy úshtiktiń birligi óz dárejesinde bolsa degim keledi.

Bilikti maman, mártebeli ustaz bolý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin kásip. Ustazdyq – mártebesi bıik mamandyq. Muǵalim bolý úshin bala janyn uǵynyp, onyń kókirek kózin ashatyndaı dárejege ıe bolýy kerek.  Júregi jyly bolsa, muǵalim barlyq adamdy, al tili jyly bolsa, ustazdy barlyq adam jaqsy kóredi. Mine, osy qasıet ustazda bolýy kerek. Sondyqtan da muǵalimge jaǵdaı jasaı otyryp, talap ta kúsheıtilgeni abzal.

Prezıdent pedagogterdiń mərte­besine nazar aýdaryp, olarǵa qoldaý kórsetip, qoǵamdaǵy bedeldi, tanymal tulǵalarǵa aınaldyrý kerektigine toqtaldy. «Osylaısha, pedagogterge arnaıy medal taǵaıyndalmaq. Qazirgi tańda bilim, densaýlyq saqtaý jəne əleýmettik salada jemisti eńbek etkenderge jańa «Halyq alǵysy» medali beriledi» dedi Prezıdent. Marapat árbir ustazǵa zor jaýapkershilik júkteıdi. Ári ustaz eńbeginiń ádil baǵalanýyna múm­kindik beredi. Halyq alǵysyn alǵannan asqan mártebe bar ma?.. Zamanaýı jetis­tikterden habary bar bilikti ustazdar ǵana búgingi oqýshy suranysyna jaýap bere alady.

«Usta ustahanada shyńdalady» deı­tin bolsaq, ustazdy talapqa saı oqý oryndary ǵana daıyndaı alady. Pre­zıdent bilim salasynyń sapasyn jaq­sartý úshin bilim ordalaryna qoıylatyn talaptyń kúsheıtiletinine toqtaldy. Osyǵan baılanysty dıplomdy ońdy-soldy beretin oqý oryndary jabylady deýiniń mańyzy joǵary. Kezinde ózim bilim alǵan Taraz pedagogıkalyq ýnıversıtetin búginde Dýlatı atyndaǵy Tehnologııalyq ýnıversıtetke qosý qanshalyqty durys boldy?.. Bul ustazǵa degen qurmetke jata ma? Ustaz shyǵatyn ustahanaǵa tústi deı alamyz ba?

Janymdy aýyrtatyn taǵy bir nárse – jas muǵalimder jalaqysynyń tómendigi. О́ıtkeni bizdiń ustazdardyń jalaqysy onyń ótiline, sanatyna, bilim berýdegi kórsetkishine, shyǵarmashylyq eńbekterine kelip tireledi. Instıtýtty jańa bitirgen jas mamanda bul qaıdan bola qoısyn. Joǵary jalaqyǵa jetý úshin keminde 5-10 jyl ýaqyt kerek. Al oǵan azǵantaı aılyqpen shydaý ońaı emes. Sondyqtan da keıbir bilikti mamandar mektepten ketýge májbúr. Mine, osy jaǵy da erekshe qaralsa dep oılaımyn.

Prezıdenttiń «Mektepke deıingi bilim berý salasyn belsendi túrde jetildirip, mektep baǵdarlamasymen sabaqtastyra bilýimiz kerek. Jýyq arada 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardy mektepke deıingi tərbıemen jəne bilimmen qamtý deńgeıi 100 paıyzǵa jetedi» degeni – óte quptarlyq másele. Bala úsh jasynan bastap daǵdylanyp jatsa, bilimge degen yntasy soǵurlym artatyny sózsiz.

Prezıdent sonymen birge 2025 jylǵa qaraı 650 oryndyq jəne odan da kóp oqýshyǵa arnalǵan 800 jańa mektep, aýyldardaǵy tirek mektepter úshin 114 ınternat, 700-den asa sportzaldaryn salý josparlanyp otyrǵandyǵyn jetkizdi. Sapaly bilim tek materıaldyq-tehnıkalyq bazasy jasaqtalǵan mektepterde ǵana júzege asatyny belgili. Qazaqstannyń mektepteri jaqsy jabdyqtalyp, synyptaǵy oqýshylar sanynyń kóp bolmaǵany da basa nazar aýdardy. Mektepterdegi bala sanynyń kóptigi bilim sapasyna aıtarlyqtaı keri yqpalyn tıgizetini sózsiz. Qyryq mınýtta bir synyptaǵy qyryq balaǵa kóńil bólý, bilim berý, ony talap etý, sonymen birge tárbıe berý – qulaqqa kirmeıtin dúnıe. Tipten, biliktiligi joǵary muǵalimniń de bul údeden shyǵa almaıtyny anyq. Osy tusta bala tárbıesinde de osaldyq tanytyp otyrǵanymyzdy moıyndaýǵa tıispiz. «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy», dep ál-Farabı babamyz aıtqandaı, Prezıdent tárbıe máselesine basa kóńil bólip otyr. Bizdiń qanymyzǵa, janymyzǵa jaqyny – ulttyq tárbıe. Shetelderge qanshama eliktesek te, ulttyq tárbıeniń mańyzy zor. Tárbıeni mektepte de, muǵalim daıyndaý barysynda da, otbasynda da birinshi orynǵa qoıýymyz kerek.

«Bilim berý mekemelerindegi balalardyń qaýipsizdigi de – óte ózekti məsele. Meniń tapsyrmam boıynsha əkimder barlyq mektepti beınebaqylaý júıesimen qamtamasyz etedi. Sondaı-aq zamanaýı sanıtarlyq talaptarǵa saı jaǵdaı jasaıdy. Bul shara jyl sońyna deıin júzege asyrylady. Qoǵamda oqýshylar arasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń jəne óz-ózine qol jumsaýdyń aldyn alýǵa arnalǵan biryńǵaı baǵdarlama engizý týraly bastamanyń kóterilýi oryndy. Bul – túıtkildi məsele», deı kele Prezıdent tıisti oryndarǵa tapsyrma berdi. О́te quptarlyq. Basty másele – balanyń amandyǵy. Qazirgi kezde kóptegen mektepte beınekameralar ornatylǵan. Deı turǵanmen, múmkin bolsa, tehnıkanyń balalardy kez kelgen ýaqytta baqylaı almaıtynyn eskerip ári «vahter» stavkasyn saqtaı otyryp, balalar qaýipsizdigi úshin mektepterdi júz paıyz kásibı arnaıy kúzetshilermen qamtamasyz etý jaǵyn oılastyrsaq, quba-qup bolar edi.

 

Aıagúl MIRAZOVA,

Qazaqstannyń Eńbek Eri,

«Otan» ordeniniń ıegeri,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Rýlge ıe bola almaı qaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:52

Eńsesi bıik elorda

Búgin, 06:51

Egemen eldiń ordasy

Elbasy • Búgin, 06:31

Kóshpeli mobıldi brıgada

Koronavırýs • Búgin, 06:28

6 myń adam qarjylaı kómek alady

Qoǵam • Búgin, 06:23

«Dombyra» oqý quraly jaryqqa shyqty

Rýhanııat • Búgin, 06:18

El birliginiń kepili

Elbasy • Búgin, 06:08

Negizsiz qymbattaýy retteledi

Prezıdent • Búgin, 06:05

Ýaqyttan ozǵan kóshbasshy

Elbasy • Búgin, 06:02

Uqsas jańalyqtar