Qoǵam • 04 Maýsym, 2020

Sımptomsyz sybaılastyq

963 ret kórsetildi

Mamandardyń aıtýynsha, indetke shaldyqqandardyń kópshiliginde aýrýdyń belgileri birden baıqalmaıdy eken. Alaıda naýqasta belginiń bolmaýy, onda vırýstyń joqtyǵyn bildirmeıdi. Qaıta, sımptomsyz júrip talaı janǵa juqtyrary anyq. Al ımmýnıteti álsiregen tusta shyǵa keledi. Ol kezde bári kesh bolýy múmkin. Qoǵamdy ishteı kemiretin jegiqurt – rýhanı indetter de osyǵan uqsas. Meıli, ony paraqorlyq, jemqorlyq nemese sybaılastyq deńiz, qoǵam músheleri aǵaryp, arylmaǵan soń, ol qalypty jaǵdaıǵa aınalyp, belgileri baıqalmaǵan kúıi búkil aǵzaǵa jaıyla beredi. Bul – búgingi qoǵamnyń keıpi...   

Biz jemqorlyqty kóbine shendi-shekpendi sheneýniktermen ǵana shekteımiz. Qomaqty qarjy jymqyrǵan ákim-qara qolǵa tússe, ol – múmkindik alǵan indettiń betke shyqqan belgisi ǵana. Al qolyna múmkindik tımegen soń kúnin kútip júrgen sımptomsyz sybaılastar aramyzda qanshama?! Máselen, keıbir perzenthanada syı-sııapat kórsetpese, aıy-kúni jetip tolǵatyp otyrǵan áıelge dárigerdiń jyly qabaq tanytpaıtyny belgili. Al balany shyǵaryp alý kezinde «syılyq» berý jazylmaǵan zańǵa aınalǵan. Jaryq dúnıege osylaı «sybaılastyq» arqyly kelgen perzentin balabaqshaǵa kezeksiz ornalastyrý úshin ata-ana tamyr-tanys izdeıdi. Ony «kezegi jetken bireýge qııanat jasadym-aý» dep múldem oılamaıdy. О́ziniń «kishkentaı baqyty» úshin ózgeniń baqytyn taptap ketýden taıynbaıdy. О́ıtkeni «bári solaı jasap jatyr» dep ózin sendiredi. Mektepte muǵalimge syı-qurmet jasamasańyz, balańyz olımpıadaǵa qatyspaýy nemese úzdik attestattan qaǵylýy bek múmkin. Keıbir ustazdardyń baı-baǵlannyń balalaryna aıryqsha kóńil bólip, basqalardy nazardan tys qaldyratynyn jıi estımiz. Bul da qalypty jaǵdaıǵa aınalǵan. Súıegi qatpaı turyp osyndaı ádiletsizdikti kórip ósken bala óse kele «bárin satyp alýǵa bolady» dep oılaıdy. Joǵary oqý oryndaryndaǵy «barmaq basty, kóz qysty» áreketterdi aıtpaı-aq qoıalyq. Odan ári qyzmetke turý, kezeksiz páter alý sııaqty ómirdiń san salasynda sybaılastyq jalǵasa beredi. Sonyń saldarynan óz bilimimen jumysqa ornalasqan bilikti janǵa senimsizdikpen qaraıdy. «Joǵaryda jaqsy tanysy, myqty tiregi bar bolar, jolyn tapqan ǵoı» dep san-saqqa júgirtedi. Jáne ony sol úshin aıyptamaıdy. Osyndaıda ar men uıattyń tarazysy ispetti jón sózimen jol kórsetýi tıis qalamgerler qaýymy da soǵym joldap, sybaǵa úlestirgenderdiń sózin sóılep shyǵa keledi. Bul – sybaılastyq emes pe? Jolda zań buzsaq, jol polısııasynyń tilin tabýǵa tyrysamyz. Temir jolda bılet almaı, jolserikpen keliskendi paıda kóremiz. Al syılyq alýdy qalypty daǵdyǵa aınaldyrǵan sol dárigerge, muǵalimge, polısııaǵa, jolserikke ıakı kez kelgen adamǵa múmkindik berilse, sımptomy shyǵa kelip, «ebin tapqan eki asaıdy» dep, qarpyp qalýdan taıynbasy taǵy anyq. «Qý, pysyq degen at qaıda? Arsyz bolmaı ataq joq, Aldamshy bolmaı baq qaıda?» degendi Abaı osyndaıda aıtqan bolar, sirá. Abyzdyń qazaq qoǵamyna patshalyq bıliktiń yqpalymen dendeı engen paraqorlyqty ájýalaı áshkerelep, ózekke túsken jegiqurtty alastaý úshin eldi ádilet pen qanaǵatqa shaqyrýy da sondyqtan.

Bul ustanymdy aqyn «Qutty bilik» das­tanynan alsa kerek. Halyqqa qyzmet etemin deıtin árbir azamattyń jata-jastana oqýy tıis osy eńbeginde Júsip Balasaǵun tórt prınsıp týraly keńinen tolǵaıdy. Olar: aqyl, ádilet, qanaǵat jáne baqyt. Osy tórt taǵan buzylǵan jerde qoǵamnyń irgesi sógiledi. Munda aqyl – tarazy, tarazy búlinse, ádilet ketedi. Al ádiletsiz hám qanaǵatsyz qoǵamda baqyt turaq tappaıdy. Mundaı ıdeıany ál-Farabıdiń «Qaıyrymdy qala turǵyndary» eńbeginen de kórýge bolady. «Qaıyrymdy qala jetilgen aǵzaǵa uqsas, onyń barlyq músheleri birin-biri tolyqtyryp, ádilet arqyly baqytqa jetedi», dep oı qorytqan oıshyl tek baılyqqa umtylyp, dúnıeni baqyt dep oılaıtyn, árbir isin maqtan úshin jasaıtyn, ádilet joq qaıyrymsyz qoǵamdy «qarańǵylardyń qalasy» dep ataıdy. Ǵasyrlar qoınaýynan jetken bul danalyqqa qulaq assaq, qoǵamdy kemirip, ony baqytsyzdyqqa bastaıtyn indetter qanaǵatsyzdyq pen ádiletsizdikten týyndaıdy eken. Osyndaıda oıǵa Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatynda aıtqan: «Ár zamannyń, ár qoǵamnyń óne boıyna batpandap kirip, mysqaldap shyǵatyn dertter bolady. Jemqorlyq – sol qoǵamdyq sanaǵa syna qaǵatyn qasiret. Búginde jemqorlyq qoǵamdyq ómirdiń kóptegen tusyn jaılaǵany jasyryn emes. Jemqorlyqpen kúres ymyrasyz júrýi tıis jáne bul tek árbir adamnyń mindetine, kerek deseńiz paryzyna aınalýy tıis», degen sózi oralady.

Ras, jemqorlyq – qoǵamnyń boıyna batpandap kirgen indet, al onymen kúresý – barshaǵa mindet! Sımptomy bolsyn ıakı bolmasyn, qoǵam odan tolyq arylýy tıis!

Sońǵy jańalyqtar

Eńsesi bıik elorda

Búgin, 06:51

Egemen eldiń ordasy

Elbasy • Búgin, 06:31

Kóshpeli mobıldi brıgada

Koronavırýs • Búgin, 06:28

6 myń adam qarjylaı kómek alady

Qoǵam • Búgin, 06:23

«Dombyra» oqý quraly jaryqqa shyqty

Rýhanııat • Búgin, 06:18

El birliginiń kepili

Elbasy • Búgin, 06:08

Negizsiz qymbattaýy retteledi

Prezıdent • Búgin, 06:05

Ýaqyttan ozǵan kóshbasshy

Elbasy • Búgin, 06:02

Shymkent qalasynyń ákimi ýádesin oryndady

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Tirkelmegen qarý-jaraqtan qutylǵan abzal

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Uqsas jańalyqtar