Rýhanııat • 26 Maýsym, 2020

Sózge sert

239 ret kórsetildi

Quranda Allanyń aıaty qalamǵa jáne onyń jazýyna sert berýmen bastalady. Túptep kelgende Qurannyń ózi – kálam, aıannyń ózi – baıan. Kálam – Allanyń sóz sıpatynyń sáýlesi. Jaratylystaǵy eń asyl qazyna aqyl desek, sóz – sol aqyldyń jańǵyryǵy.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Son­dyqtan sóz qudireti párýaıly pendeniń perishteniń aldynda dáre­jesin asqaqtatyp, bir saty joǵary turýyna sebep bolǵan. In­jil­de «Áýeli sóz bolǵan. Sóz Qudaı edi. Onsyz eshteńe de paıda bol­maǵan» degen támsil bar. Sózden jaratylys órbidi. Rýh arqyly sóz kıesi qonǵan adamzat ózge tirshilik ıelerinen ústem boldy.

Sózdiń ıesi ǵana emes, kıesi de bar. Sondyqtan dana babamyz «Jaqsy sóz jarym yrys, aq sóıle, ıgi sóz aıt, bolmasa, úndeme» degen qaǵıdatty basshylyqqa alǵan. Jaman­dyq shaqyrady dep artyq sóz aıtpaǵan. Yrym men tıym sodan shyqqan.

Sóz tek áripter men dybystar­dyń ózara úndestiginen týǵan tol­ǵam emes, taǵdyryńnyń tus­pal­­damasy. «О́ner aldy – qyzyl til» dep qazaqtyń sóz qadi­rin óz qadi­rinen bıik qoıǵany sol. Sebebi sóz tek «sóz» ǵana emes, aqyl­dyń kóri­nisi, ómirdiń óz sham­shy­raǵy.

Ba­ba­tanym «bas kesp­ek bolsa da, til kespek joq» dep tildiń qudi­re­ti­ne tabyn­ǵan. «Dat» dese, «da­tyń bolsa, aıt» dep aqıqattan alys­ta­maı, shyndyqtyń betine týra qaraǵan. Qaharly hannyń al­dyn­da da jasampaz jyraýlarymyz sózden múdirmeı, ádildiktiń aq týyn jelbiretken. Top aldy­na túsken sheshender kúrmeýi qıyn daýdyń kúrdeli sheshimi men kesimin bir-aq aýyz sózben tú­ıip aıtqan. Aıtqan sózi almas qy­lysh­taı ótkir aqyn­darymyz «bóten sózben byl­ǵamaı, qıynnan qıys­tyr­ǵan» jy­rynan jupar ańqytqan.

Kez kelgen tildiń baılyǵy onyń sózdik qorymen ólshe­netini belgili. Maǵjan aqyn aıt­qandaı «Taza, tereń, ótkir, kúshti keń tilimizben» maq­tanýymyzǵa ábden bolady. Al tildiń tazalyǵyn saqtaý, ony zamanǵa saı odan ári damytý – qalam qýatyna baılanysty bolsa kerek. Alash ardaqtysy Mirjaqyp Dýlatovtyń «Qaı eldiń baspasózi myqty bolsa, sol eldiń bolashaǵy myqty» degen sózi osyǵan oraı aıtylǵan. Bul turǵydan alǵanda, qazaq jýr­nalısteri tildi tuǵy­ry­na qon­dyrý isine zor úles qo­syp kele­di. Ásirese araıly azat­tyq­pen birge memlekettik mártebe al­ǵan tildiń aıasyn keńeı­týde qalam ustaǵan qaýym­nyń qyzmeti aıryqsha ekeni belgili. Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaev keshe ǵana «Ana tili» basylymyna bergen suhbatynda aıtqandaı, ult sóziniń saltanatyn ornyqtyrý isin «yń-shyń­syz, aıqaılamaı, qyzbalyqqa salynbaı, biraq tabandy túrde jal­ǵastyra berý qajet». Bul oraı­da Memleket basshysynyń bu­qaralyq aqparat quraldary «qoǵam­dyq oıdyń qaınar kózine aınalyp, arzan oıyn-kúlkiden góri, ulttyq ıdeıaǵa qyzmet etetin topyraǵymyzdan tamyr alǵan tól baǵdarlamalardy molaıtý qajet» degen pikirine alyp-qosarymyz joq.

Sóz – tarıh taralǵysy, qaǵaz betindegi mór. Sol arqyly gazet-jýrnaldar keńistikte óziniń baǵ­daryn syzdy. Alash arystary sóz ustaǵan serkeler, qalam­nyń qasıetin uǵynǵan kemel aqyl ıeleri boldy. «Aıqap», «Qazaq» syndy baıyrǵy basylym­dar men sonyń jolyn jalǵaǵan «Eń­bekshi qazaq» syndy gazetter ult­tyń sózin sóıledi, joǵyn joq­tady. Olar sózge úlken jaýap­ker­shilikpen qarap, qalamǵa adal­dy­ǵy­men qatarynan oq boıy oza shapty. Qazaq jýr­nalısteri keńes­tik kezeńde astar­lap bolsa da aqıqatyn aıtyp, ult rýhyn oıatyp, qarasha ha­lyqqa qalt­qysyz qyzmet atqardy. Qyzyl senzýranyń qaqpanyna ilik­peı, jeter jerine jetkizip jazdy. Sharbolattaı shamyr­qa­nyp sóı­lep, shyndyqtyń shy­raqshy­sy­na aınalǵan Sheraǵańdar týra sóıledi, shymshyp aıtty. Jampoz jýrnalısterimiz táýel­sizdik tu­synda da ulttyq sana­nyń orny­ǵýyna, memleket irgeta­sy­nyń bekýine ólsheýsiz úles qosyp keledi. Sondyqtan parasat-paıym­nyń kóshin bastaǵan pýblı­sıstıka «kósemsóz» ataldy. Bul oraıda buqaranyń kóke­ıinde búgip jatqan san qıly dú­nıe­lerdi minbege jetkizýdi maqsat etken BAQ ókilderiniń eńbegi eren.

Árıne jaýyrdy jaba toqymasaq, aıtar oı, túıtkildi másele de joq emes. Jahandaný zamanynyń aqparattyq aǵyny halqymyzdyń ǵasyrlar boıy ardaqtaǵan qundylyqtaryn qunsyz­dan­dyryp, ulttyq bet-beınesine selkeý túsirip, arnaly dástúrimizdiń ar­qaýyn setinete bastaǵany shyndyq. Sonyń ishinde sóz de qunsyzdandy, senim­ge selkeý tústi. Aýzy dýaly, sózi ýáli, baılamy bátýaly kisiniń sózi­ne toqtaý azaıdy. Jalǵan sóılep, jala jabýdy ádetke aınaldyrý, oıdan qu­raǵanyn teksermeı kóshirgeni úshin de, ony qaıta óshirgeni úshin de aýyz­bastyryq alý kásip boldy. Salı­qaly sóz adýyndy aıqaıǵa ulasty, adam men aıqaı ara­lasty, aıtýshy men tyńdaýshy adas­ty. Uran salyp, bilek sybanyp, zaharyn tógip otyr­ǵan búgingi vır­týaldy qaharman ózi­niń ata-anasy men otbasynyń, qasyn­da otyrǵan dosy men qudaıy kór­­shi­siniń basynda ne jaǵdaı bolyp jat­qanyn sezinbeýi – onyń jelige dep álemdik torǵa ábden shyrma­lyp, A.Chehovtyń «Qundaqtaýly adamy­nyń» jańa turpatty beınesine aınal­ǵanyn kórsetedi. Suryptaýsyz kelgen surqaı aqparat topany tolas­tamaı údep, nebir qaýip-qater, apat týra­ly degbirdi alatyn dúbirdiń dabyly so­ǵyl­ǵan saıyn ashqaraqtanǵan je­li de jelik­tirip alady. Qarap tur­sańyz, jeli – jelókpeniń sózine, jelik­­tiń kózine aınalyp barady. Álem­­degi túrli oqıǵalardy sol mezet­te aınadan qaraǵandaı tamashalap beıjaı qa­byl­daıtyn búgingi tutyný­shy tu­ıyq jeliniń tutqynyna aına­la bas­ta­­ǵan­daı. Bul úrdis adamdy ádet­tegi jyly aǵymdy jańalyqqa selt et­peı­­tin, kerisinshe úreıli de dabyraly shyn­dyqtarǵa qumartyp júıkesi qanaǵat tabatyn aýytqýshylyqqa áke­ledi. Osydan baryp búgingi býyn aı­na­lasyna, tipti ózine de zer salmaıtyn samarqaý, sana-túısigin túsiniksiz úreı bılegen boıkúıez, azamattyq  ji­geri álsiz borkemik, qatal da tasbaýyr bolyp ketpeı me degen oı alańdatady. Vırýs tándi, sóz sanany jaralaıdy desek, álemdi jaılaǵan juqpaly dert keler-keter, sanaǵa túsken osynaý saldarly syrqattan aıyǵa alamyz ba?

Qazir uıaly telefon ustaǵan kez kelgen adam aqparat taratýshy. Sýretke túsiredi, áleýmettik jelige aıqaılatyp turyp salady. Ári qaraı mán-jaıdyń aq-qarasyn aıyrý, máseleniń oń-solyn anyqtaý kúrdeli jumys. Qym-qýyt aqparat maıdanynda maıdan qyl sýyrǵandaı senimdi derekter usyný ońaı sharýa emes. Shynaıy qalamgerlerdiń aldyn orap, haıp qýalaǵandar kóbeıe tústi. Jalǵan aqparattar jelkenin kóterip, oqyrman tartý prosesi júrdi. Sol sátte halyq salıqaly sózdi, senimdi derekti qajet etti, haıp emes, baıyp kerektigin túsindi.

Osyndaı kezeńde gazet shy­ǵarý, jýrnalıst bolý da qıyn ekeni belgili. Soǵan qaramastan, bizdiń áriptesterimiz ádettegideı alǵy shepte! Pandemııa órship tur­ǵan sátte tilshilerdiń jan­qııar­ly­ǵy, dárigerlermen bir sapta júrip, aq­parat taratýy sonyń aıǵaǵy. Qan­shama jýrnalıst indetti juqtyryp alsa da, qolynan qalamyn tastaǵan joq. Mamandyǵyna adaldyq tanytyp, oqyrman aldyndaǵy boryshyn oıdaǵydaı atqarýǵa tyrysyp keledi. Alǵash ret berilip otyrǵan «Halyq alǵysy» medalin alǵandar qataryn­da kóptegen áriptesimizdiń bolýy sonyń aıǵaǵy ispetti. Dúnıe dıdaryn­­daǵy qym-qıǵash qubylystarǵa pikir qosyp, paıym ıleýinen ótkizetin jansebil jandardyń jetistikteri munymen shektelip qalmaq emes dep oılaımyn.

Sózdiń kıesin sezinip, oǵan sert bergen qalam ustaǵan qaýym­dy, barsha jýrnalısterdi búgingi tól mereke­lerimen quttyq­taımyn! Jazaryńyz kóp, arqa­laǵanyńyz alǵys bolsyn!

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar