Rýhanııat • 29 Maýsym, 2020

Kirme sózder hám til úılesimdigi

70 ret kórsetildi

Til mamandary túrki tilderiniń báriniń túbiri – ortaq til degen tujyrymǵa kelip júr. Dybystalýy ár túrli bolǵanmen ortaq sózder negizinde biregeı termınologııalyq leksıkanyń irgetasy qalanyp, qazaq tiliniń sózdik qory qalyptasqany málim.

 

Til ǵylymynyń kórnekti ókili Seıilbek Isaev «Qazaqtyń merzimdi baspasóz tiliniń damýy» (1983j) eńbeginde: «...arab, ıran tilderiniń áseri degende, ıran tilderiniń áseri arab tilderinen góri erterek bastalatynyn da joqqa shyǵarmaımyz» dep jazsa, qazaqtyń taǵy bir belgili ǵalymy Lenınshil Rústemov sol kezdegi ǵylymı ádebıetter men qazaq tili sózdik quramyndaǵy arab, parsy sózderi shamamen 17 paıyzdy quraıtynyn alǵa tartqan edi.  О́zbek, qyrǵyz, tatar, bashqurt tilderine qaraǵanda ana tilimizdegi kirme sózder az degenimizben, keıbir zertteýshi-ǵalymdar bulardyń deni aldymen qazaq halqyn quraǵan sol kezdegi taıpalar tiline aralasyp, tildik ereksheligimizge qaraı fonetıkalyq ózgeriske ushyrap, sózdik qordy molaıtqanyn joqqa shyǵarmaıdy. Mysaly, qazirgi qoldanystaǵy halyq, adam, dáýlet, qudiret, mezgil, sabyn, ǵıbrat, mehnat, maqurym... sııaqty t.b. kóptegen sózder tilimizge ózge halyqtardyń aralasýymen satylap jetken kirme sózder ekenin fılolog-mamandar bolmasa kópshiligimiz bile bermeýimiz múmkin. Kitap, tarıh, aına, bazar, baıraq, batpan, oramal, dúnıe, qalam, qaǵaz, mektep, medrese, mereke, emtıhan, ǵalym, ǵylym... sekildi mádenı-ǵylymı aınalymdaǵy qanshama kórkem sózderdiń túp-tórkini de solaı – til áleminiń tuńǵıyq tylsymyna jeteleıtin qundylyqtar.

Al endi qazirgi qazaq tiliniń sózdik quramy týraly aıtatyn bolsaq, orys jáne aǵylshyn tilderi arqyly engen halyqaralyq termınder jaıyna soqpaı kete almasymyz haq. Oryssha sózderdiń tildik qorymyzǵa áseri qaı kezeńnen bastalady desek, qazaq ǵalymdary XIV ǵasyr eskertkishi sanalatyn «Kodeks kýmanıkýstyń» ózinde orystyń «pech», «ızba» sııaqty sózderi kezdesip qalatynyn jazady. Alaıda mundaı mysaldardan ózge til elementterin, termındik ataýlardy, tyń sóz oralymdaryn ózgertpeı sol kúıinde qoldana berýge bolady degen oı týmaýǵa tıis.

Belgili til ǵalymy Máýlen Balaqaev: «Ý.Shekspır sany kóp, sapasy zor neshe alýan dramalyq shyǵarmalardy kóp týǵyzǵandyqtan, onyń sózdigi 18 myń jeke sózden quralǵan. Muhtar Áýezov osyny aıtqan kezde (1950 j.) Abaı shyǵarmalarynyń sóz sany qansha ekeni belgisiz bolatyn, ol «Abaı tili sózdigi» shyqqannan keıin anyqtaldy. Ol sózdikke 5017 sóz engen. Osyny D.Mamın-Sıbırıaktyń «Prıvalovskıe mıllıony» romanymen (onda 11283 sóz bar), Ý.Shekspırdiń shyǵarmalary sózderiniń sanymen (onda 18000, taǵy bir esep boıynsha –15000) salystyrsaq, árıne M.Áýezov aıtqan sebepter boıynsha onda óte az. Biraq «Abaı qazaqtyń halyqtyq, salttyq jáne ózinen burynǵy aýyz ádebıetine kórik ber­gen mol, sheber sózdik qorynan túgel paı­da­lanyp, halyqtyń ádebı tilin qalaı jasaýdyń jolyn kórsetti» dep «qazaq sózderin kórkem sýrettiń altyn qoryna aınaldyrǵan» aqynnyń til taǵy­lymyn tilge tıek etken edi. Osy derekke Muh­tar Áýezovtiń «Abaı joly» roman-epopeıasyn­da 16983 sóz qoldanǵanyn qossaq, qazaq tili – túrki tilderiniń ishindegi taza tilder­diń biri hám álemdegi eń baı tilder sanatyna ja­tatyn sheksiz baılyǵymyz ekenine kózińiz jete túsedi.

Solaı bola tura ǵajap tilimizdiń qoldanys aıasy nege tarylyp ketti, týǵan tildiń tuǵyryn bóten sózben bylǵamaı, qalaı taza saqtap qalamyz degen suraqtar kún tártibindegi basty máselege aınalýda. Qazirgi zamanǵa oıyssaq, tym «erkinsip» ketkenimiz sonshama, ana tilimizdiń ejelden qalyptasqan sózjasam zańdylyqtaryna baǵynbaı, shet tildik sózderdi pishinin buzbaı, pishenshe qaptatyp jiberdik. Úshtildilik talaby engeli bulardyń qataryna aǵylshyn tilindegi ataýlar kelip qosyldy. Sóıtip til úılesimdigi buzyldy. Attary shet tilinde jazylǵan kompanııalar, kafeler, saýda, oıyn-saýyq ortalyqtary, meıramhanalar men qonaqúıler, turmystyq qyzmet kórsetý ortalyqtary qaýlap ketti. Eń soraqysy, ózge tilderden engen kirme sózderdi, ataýlardy jazǵanda túpnusqasymen aına-qatesiz sol qalpynda kóshire salýdy qalypty jaıtqa aınaldyrdyq. Sózdik quramy taza jer betinde birde-bir halyq joq, aǵylshyn sózdik qorynyń óziniń 75-80 paıyzyn latyn men fransýz tilinen engen kirme sózder quraıdy, sondyqtan syrttan bóten sózdiń kelip qosylmaýy múmkin emes desek te, bul qubylys til tazalyǵyna tóngen qaýipti elemeýge syltaý bolmaýǵa tıis. Kirme sózderdi sózdik quramymyzǵa tildik erekshelikterimizge laıyqtap ózgertip engizetin úrdisimizdiń úzilip qalǵan jibin qaıta jalǵaıtyn kez keldi. Tym bolmasa, burynǵy bolshevıkti – bálshebek, mashınany – máshıne, zavodty – zaýyt, tıýrmany – túrme, tovardy – taýar, samovardy – samaýryn dep tilimizge yńǵaılap qoldaný tásilin qaıta jańǵyrtsaq. 

 

Sońǵy jańalyqtar

Qashyqtan oqyp, til úıren!

Bilim • Búgin, 21:30

Atyraý oblysynda kólik jarylyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 16:55

Aqtaýǵa reseıden 9 dáriger kómekke keldi

Koronavırýs • Búgin, 14:55

Álemdik ekonomıka úlken qaryzǵa batty

Ekonomıka • Búgin, 14:35

Atyraýda jazǵy dámhana órtendi

Aımaqtar • Búgin, 13:05

Atyraýda blok-posttar qoıylmaıtyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Qytaı elshiligi jalǵan aqparat taratqan

Koronavırýs • Búgin, 11:20

Araq aýrýdan aıyqtyrmaıdy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar