«Boz taldar kúlteli búr taǵyp, Áýlıe dalanyń saǵymyn túıeler keshedi. Boztorǵaı zar ılep, shyryldap tóbede. Tamaǵyn jyrtady. Iesiz áýender neshe myń, Kıesiz túzemdi mekendep, Qustarmen alysqa kóshedi ún. О́sedi. О́shedi. Qusnı sazdardyń izinde órtensem eken dep. Qus áni – qusaly», dep tebirenetin onyń jyrlary jahandaný qyspaǵyndaǵy adam, jan-janýar, tabıǵat arasyndaǵy úılesimsizdik pen yrǵaqtyń buzylýyn seze bilgen kóshpendi urpaǵynyń kóńil kúıinen habar beretindeı.
Áýlıe dalada saǵym keship júrgen túıeler men qustardyń qusaly halin, kıesiz túzemdegi tirshilik jaıyn bir shýmaqqa syıdyrý sheberlikten buryn aqyn júrektiń zary sııaqty nemese «Sen maǵan nege ý sińgen kózben qaraısyń?» dep janyńdy shoshytyp jiberetin joldyń astaryndaǵy «buzylǵan bolmys» ıdeıasy kóptegen óleńinen qylań beredi. Úıdegi «Kógildir shabytty» paraqtaı otyryp, bul kitaptyń onyń qupııaly áleminiń, aqyndyq ereksheliginiń jarshysy ekendigine kúmán keltirgen emespin.
Jaqynnan kórýdiń, tanysyp, az-kem suhbattas bolýdyń sáti keıinirek, Mońǵolııada turatyn Suraǵan Rahmetuly Nur-Sultanǵa úlken bir jıynǵa kelgende tústi. Qazaqstandaǵy ádebı ortamen baılanystaǵy aqynnyń óleńderi respýblıkalyq merzimdi basylymdarda jıi jarııalanady ári ol jyrlar oqyrmandarǵa aqynnyń ózinen góri etene tanys. Sol joly ol surapyl jyrlaryn oqymady. Ádebı prosess, shyǵarmashylyqqa qatysty birshama oı-pikirlerimen bólisti.
Ol tek qana aqyn emes. Qazaq oqyrmandary onyń óleńderimen tanys ta, zertteýlerin onsha bile bermeıdi. Modernızm, ekzıstensıalızm, postmodernızm, t.b aǵymdardy negizdegen, qalyptastyrǵan batystyq fılosoftar men aqyndardyń eńbekterin jiliktep-jiliktep taldap bere alatyn ári aýdarmamen aınalysyp júrgen kópqyrly qalamger álemdik poezııa úderisin bes saýsaǵyndaı biledi. Qazaq poezııasy turmaq, Amerıkanyń búkil rýhanı álemin ózgertip jibergen oqıǵalarmen tanys. Jańashyldyqqa jany qushtar.
«Men burynǵy dástúrshil keıiptegi ádebıet zertteýshilerdiń qalaı tyrmyssa da, keshegi qısynmen ádebıetti baǵalaı almaıtynyn sezemin. Olarǵa renjýge de bolmaıdy. Kóp nusqaly kózqarasty, yqtımaldyǵy mol, ózdiginen uıymdasatyn dúnıeni beıneleıtin, jańasha oılaý stıliniń qalyptasýynyń negizi – sınergetıka atty uǵym bar. Bul ári jańa pánaralyq ǵylymı baǵyt. Endeshe, osy turǵysynda qazaq poezııasyna jańa sana, jańa serpin engizgen aqyndar bar», deıdi ol.
Aqynnyń kózqarasyna salsaq, túrkilik poezııa da álemdik ádebı-mádenı muranyń iri bir tarmaǵy retinde damı bermek jáne álem aqynnyń qoltańbasyna júginedi. Qatardaǵy óleńshilerdiń ınkýbatordyń balapandarynan aýmaı qalǵan bir-birine uqsas taqpaqtaryna shart qoıý da bekershilik. Biraq elıtalyq poezııaǵa dilmarsýdyń, ásire maqtaýdyń, máteldeýdiń onsha qajet emestigin aıtty. «Aqyn óleńi jańa ári asa qundy bolmaǵy shart. Eshkimniń oıyna kelmegen taza saryn, saf sana – paıym jemisi», deıdi aqyn.
Eshkimniń oıyna kelmegen taza sarynda jazý úshin «keshegini» túgel zerdelep alý kerek shyǵar? Túbiri ortaq, dińi bir kóne qundylyqtardy kókiregine saqtaǵan qazaqtyń injý-marjan taǵynǵan poezııasyn baıytý úshin aqyn qanshalyqty dárejede oqymysty bolý kerek ózi? Bul árıne talasty máseleler. «Aqynnyń aýzyna Alla ózi sóz salady» deıtin pikirdegiler úshin oqymystylyqtyń ózi zııandy. Biraq bolmysty izdestirý, kórý, tabý, taný basqasha qalaı bolmaq?
Suraǵan aqyn Batystan kóship kele jatqan «aıdaharı» dúnıeni ózi de jaqtyra bermeıdi. Alaıda kommýnıstik «konslager» kezinde orny úńireıip qalǵan keńistikke batystyq mádenı-ádebı túren arqyly tóńkeris jasaǵandardyń qısyndaryn «otyrǵyzýdy» da jek kórmeıtin sekildi. Jalpy, onyń ádebıetke, onyń ishinde jańasha baǵyttaǵy ádebıetke qatysty oı-pikirleri «Qalamush-álem» atty qara sózben jazylǵan kitabynda keńinen tujyrymdalǵan.
Árıne biz bir ǵana jazbada aqyn týraly kóp nárse aıta almaımyz. Onyń óleńderi, zertteýleri, aýdarmalary bólshekteýge kelmeıtin bir álem sııaqty. Ol – jańashyldyq pen jańalyq, tabıǵılyq pen danalyq saltanat qurǵan álem.
