Tanym • 30 Maýsym, 2020

Sınergetıka. Jańasha paıymdaý stıli

19 ret kórsetildi

Aqynnyń óleńderin kópten biletinmin. Bir qataryn oqımyn da, toqtap qalamyn. Ekinshi bir qataryn oqyp, taǵy kidirem. Adam balasynyń tabıǵaty qyzyq qoı. О́zińe tanys emes sezim-kúılerdi, beımaǵlum sózderdi qabyldaý qıyn.Barlyq ýaqytta «Ishi altyn, syrty kúmispen» kezdese bermesek te, kóbinde aınalasy tep-tegis, jup-jumyr bolyp keletin óleńder oqıtyn basymyz aqynnyń yrǵaqqa baǵyndyrylǵanymen, býynǵa, býnaqqa baǵyna qoımaıtyn aq óleńderin qabyldaı qoımaýymyz zańdy edi. Onyń ar jaǵynda quryǵanda kóshpendiler poezııasyna tán arhetıpterdi tanı alatyndaı bilimiń men kóshpendiniń tanymyndaǵy erkindik uǵymyn sezine alatyndaı shamań bolmasa, aqyn óleńiniń tereńine boılaý da qıyn eken.

«Boz taldar kúlteli búr taǵyp, Áýlıe dalanyń saǵymyn túıeler keshedi. Boztorǵaı zar ılep, shyryldap tóbede. Tamaǵyn jyrtady. Iesiz áýender neshe myń, Kıesiz túzemdi mekendep, Qustarmen alysqa kóshedi ún. О́sedi. О́shedi. Qusnı sazdardyń izinde órtensem eken dep. Qus áni – qusaly», dep tebirenetin onyń jyrlary jahandaný qyspaǵyndaǵy adam, jan-janýar, tabıǵat arasyndaǵy úılesimsizdik pen yrǵaqtyń buzylýyn seze bilgen kóshpendi urpaǵynyń kóńil kúıinen habar beretindeı.

Áýlıe dalada saǵym keship júrgen túıeler men qustardyń qusaly halin, kıesiz túzemdegi tirshilik jaıyn bir shýmaqqa syıdyrý sheberlikten buryn aqyn júrektiń zary sııaqty  nemese «Sen maǵan nege ý sińgen kózben qaraısyń?» dep janyńdy shoshytyp jiberetin joldyń astaryndaǵy «buzylǵan bolmys» ıdeıasy kóptegen óleńinen qylań beredi. Úıdegi «Kógildir shabytty» paraqtaı otyryp, bul kitaptyń onyń qupııaly áleminiń, aqyndyq ereksheliginiń jarshysy ekendigine kúmán keltirgen emespin.

Jaqynnan kórýdiń, tanysyp, az-kem suhbattas bolýdyń sáti keıinirek, Mońǵolııada turatyn Suraǵan Rahmetuly Nur-Sultanǵa úlken bir jıynǵa kelgende tústi. Qazaqstandaǵy ádebı orta­men baılanystaǵy aqynnyń óleńderi respýb­lıkalyq merzimdi basy­lym­darda jıi jarııalanady ári ol jyr­lar oqyrmandarǵa aqynnyń ózinen góri etene tanys. Sol joly ol surapyl jyr­laryn oqymady. Ádebı prosess, shyǵar­ma­shylyqqa qatysty bir­shama oı-pikir­lerimen bólisti.

Ol tek qana aqyn emes. Qazaq oqyr­man­dary onyń óleńderimen tanys ta, zert­teýlerin onsha bile bermeıdi. Modernızm, ekzıstensıalızm, postmodernızm, t.b aǵymdardy negizdegen, qalyptastyrǵan batystyq fılosoftar men aqyndardyń eńbekterin jiliktep-jiliktep taldap bere alatyn ári aýdarmamen aınalysyp júrgen kópqyrly qalamger álemdik poezııa úderisin bes saýsaǵyndaı biledi. Qa­zaq poezııasy turmaq, Amerıkanyń búkil rýhanı álemin ózgertip jibergen oqı­ǵa­larmen tanys. Jańashyldyqqa jany qushtar.

«Men burynǵy dástúrshil keıiptegi ádebıet zertteýshilerdiń qalaı tyrmys­sa da, keshegi qısynmen ádebıetti baǵa­laı almaıtynyn sezemin. Olarǵa renjýge de bolmaıdy. Kóp nusqaly kózqarasty, yqtımaldyǵy mol, ózdiginen uıymdasatyn dúnıeni beıneleıtin, jańasha oılaý stıliniń qalyptasýynyń negizi – sınergetıka atty uǵym bar. Bul ári jańa pánaralyq ǵylymı baǵyt. Endeshe, osy turǵysynda qazaq poezııasyna jańa sana, jańa serpin engizgen aqyndar bar», deıdi ol.

Aqynnyń kózqarasyna salsaq, túrkilik poezııa da álemdik ádebı-mádenı muranyń iri bir tarmaǵy retinde damı bermek jáne álem aqynnyń qoltańbasyna júgi­nedi. Qatardaǵy óleńshilerdiń ınkýba­tor­dyń balapandarynan aýmaı qalǵan bir-birine uqsas taqpaqtaryna shart qoıý da bekershilik. Biraq elıtalyq poe­zııa­ǵa dilmarsýdyń, ásire maqtaýdyń, mátel­deý­diń onsha qajet emestigin aıtty. «Aqyn óleńi jańa ári asa qundy bolmaǵy shart. Eshkimniń oıyna kelmegen taza saryn, saf sana – paıym jemisi», deıdi aqyn.

Eshkimniń oıyna kelmegen taza sarynda jazý úshin «keshegini» túgel zerdelep alý kerek shyǵar? Túbiri ortaq, dińi bir kóne qundylyqtardy kókiregine saqtaǵan qazaqtyń injý-marjan taǵynǵan poezııasyn baıytý úshin aqyn qanshalyqty dárejede oqymysty bolý kerek ózi? Bul árıne talasty máseleler. «Aqynnyń aýzyna Alla ózi sóz salady» deıtin pikirdegiler úshin oqymystylyqtyń ózi zııandy. Biraq bolmysty izdestirý, kórý, tabý, taný basqasha qalaı bolmaq?

Suraǵan aqyn Batystan kóship kele jatqan «aıdaharı» dúnıeni ózi de jaqtyra bermeıdi. Alaıda kommýnıstik «konslager» kezinde orny úńireıip qalǵan keńistikke batystyq mádenı-ádebı túren arqyly tóńkeris jasaǵandardyń qısyndaryn «otyrǵyzýdy» da jek kórmeıtin sekildi. Jalpy, onyń ádebıetke, onyń ishinde jańasha baǵyttaǵy ádebıetke qatysty oı-pikirleri «Qalamush-álem» atty qara sózben jazylǵan kitabynda keńinen tujyrymdalǵan.

Árıne biz bir ǵana jazbada aqyn týraly kóp nárse aıta almaımyz. Onyń óleń­­deri, zertteýleri, aýdar­ma­lary ból­shek­teýge kel­meıtin bir álem sııaqty. Ol – jańashyldyq pen ja­ńalyq, tabıǵılyq pen danalyq saltanat qurǵan álem.

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda bir kúnde 2 adam sýǵa batty

Aımaqtar • Búgin, 19:10

Atyraýda óńirlik jedel shtab quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:20

Dorbalasa dári tapshylyǵy joıylmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 16:07

COVID-19: Hattamaǵa ózgeris qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 09:25

Uqsas jańalyqtar