Oqıǵa • 03 Shilde, 2020

Nazqońyr

22 ret kórsetildi

Sholaqqorǵannan jetpis shaqyrymdaı jerde Sozaq aýyly jatyr. Jazǵa salym aıaq asty jol túsken. Dáshti-Qypshaqtyń padıshahy Táýekeldiń saýyn aıtyp, jaqsy-jaısań ataý­lyny jınaǵan Qarataýdyń teristigindegi Sozaqtaǵy qu­ryltaı osy mańaıda ótken eken ǵoı dep ǵasyrlar qoı­naýynda qalǵan babalardyń izin kórip qalardaı, tóńirekke tebirene kóz tastaǵan edik.

Biz otyrǵan kólik jeńil syrǵyp kelip áldebir darbazanyń aldyna toqtaǵan. Aýla keń, saltanatty eken. Kúndizgi aptaptyń beti qaıtqan, kesh­qurymǵy maıdaqońyr samal aınalany terbetedi. Máýeli baq ıilip, sary órikter jerde shashylyp jatyr. Oń jaq qaptalda tereńirek jyrada syldyrap aqqan sýdyń bergi jaǵyn ádemilep, as-sý ishetin orynǵa laıyqtap, jasap qoıǵan eken. Jol soqty bolyp, sharshap kelgen adamdy aýnap-qýnap jata ketýge shaqyryp turǵandaı, jaılylyǵymen birden kózge túsedi. Al sol qaptalda Qara býra áýlıeniń kúmbezdi kesenesi boı kótergen. Aıbarly, sýyq. Basynan zııarat etýshiler úzilmeıdi. Áýeli áýlıeniń basyna sálem berdik, buljymas dástúr esebinde. Keıin keseneni aınala, qabirstannyń túbine qaraı ótip, aq kirpishten oqshaý qalanǵan mola­nyń aldyna tize búktik. Bul áıgili dáýlesker kúıshi Súgir Áliulynyń mazary eken. Eski kúıshiliktiń saltyn saq­taǵan eń sońǵy dombyrashynyń basynda otyrǵanymdy oılap, áýezdi oqylǵan quranǵa den qoıdym.

Qut qonǵan qazynaly Qarataý – kúı qudireti daryǵan qasıetti ólke. Qobyz­shy Yqylastan Súgirge, Súgirden Jappasqa qonǵan qobyz ben dombyrany qosaqtaǵan telqońyr kúıshilik óneri osy Sozaqta saltanat qurǵan. Kúıdi eki tartqyzbaı qaıtalaý, janynan sýyryp salý, tańdy tańǵa uryp kúı tolǵaý syndy kóneniń jolynan aınymaǵan ónerpaz kúılerin shertpeletip te, tókpeletip te shyǵara bergen. Alǵashqyda oınaqy estiletin «Aqqý» men «Bozingeniniń» qaǵysy jeńil kóringenimen minezdi, áýen-sazdylyǵy basym keledi. Qara óleńmen mazmundas, Arqanyń ánshilik dástúrine kóp keletindeı. Bul týrasynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Janǵalı Júzbaı «Súgir kúıleriniń mýzykalyq qurylymynan atalǵan qasıetterden bólek jyr maqamdaryn da ańǵara alamyz. Mysaly, «Yńǵaı tókpe», «Nazqońyr» sııaqty kúılerden qazaqtyń aq óleńine qurylǵan yrǵaqtar esip turady», dep jazady. Mýzykanyń tili naqtyly ómir deregin berýde til­men jarysa almaıtyny daýsyz. Áıtken­men orta ekpinmen, shalqyta oryndalatyn «Aqqý» kúıiniń shyǵý tarıhy týraly aıanyshty hıkaıa qosa baıan­dalady. Kóktemde Shý ózeniniń boıyna mamyrlaı qonǵan aqqýlardy atýǵa patshalyq Reseıdiń jasaýyldary jyl saıyn ańshylyq uıymdastyryp turǵan. Jazýshy О́.Qyrǵyzbaevtyń romanyn­da aqqýdyń mamyǵyn jınaý úshin arnaıy naýqan uıymdastyrylatyny, jyl saıynǵy ańshylyq sonardan aqqý­dyń tuqymy tuzdaı quryp ketkeni týraly aıtylady. Qasıetti qustyń obal-kıe­sine qaramaǵan náýbetti kózimen kórgen kúıshiniń salaly saýsaqtary domby­ranyń shanaǵynan osy bir muńdy da tebirenisti kúıdi únsiz saýlatsa kerek. Syrt­taı tyńdaǵanda kóterińki ty­nysy jeńil baýrap alǵanymen, ishki kúı­zelisi sary jazyq atyraptaǵy býaldyr saǵym­daı kóz ushynda terbelip, álde bir óksikti, sherdi anyq ańǵartady.

О́miriniń sońǵy jyldary kemeńger jazýshy Muhtar Áýezov «О́sken óńir» atty romanyn jazýǵa materıal jınaý úshin Teriskeıge tabany tıip, eldiń tynys-tirshiligimen, baı tarıhymen tanysady. Osy saparynda uly jazýshynyń shertpe kúıdiń negizin salýshylardyń biri, dáýlesker kúıshi Súgir Áliulymen kezdeskeni jaıly aıtylady. Ataqty dombyrashynyń úıine «Sozaq» keńsharynyń dırektory Baltabaı Ábdiramanov alyp barady. Súgirdiń úıine Sozaq aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Ádil Sasbuqaev, jas jazýshy Táken Álim­qulov ta birge barady. Úlken parasat ıesi Muhańdy Súgir kúıshi de tap basyp tanypty. Ánsheıinde sheshilip kóp aldynda dombyra ustaı bermeıtin kúıshi sol joly erekshe razylyqpen qonaqtarynyń aldynda «Toǵyz taraý», «Shalqyma», «Nazqońyr», «Aqqý», «Ker­tolǵaý», «Jolaýshynyń joldy qońyry», «Bozingenniń búlkili» atty kúı­lerin irkilmeı oryndap bergendigi aı­ty­lady. «Men bir talant taptym, Táken! Sen Súgir jaıly jaz», – dep ja­­nynda birge saparlas bolyp júrgen Táken Álimqulovqa oı tastaıdy. Osydan soń úlken jazýshynyń bir aýyz sózin qa­perinde ustaǵan qalamger Sozaqqa kel­gen saıyn shertpe kúıdiń sheberleri kúı­shi-kompozıtorlar Súgir men Tólegen Mom­bekovke sálem berip, kúıshiler ómi­rinen úzik-úzik áńgimeler jazyp, gazet-jýr­naldarǵa jarııalap júrip, birazyn keıi­nirek kitaptarǵa toptastyrady. Sú­gir týdyrǵan sarynǵa qulaq túrip otyr­ǵanda ulylardyń ómirimen astasqan kóp­­ke belgili osy bir derekter oıyma ora­la berdi.

«Bir halyqtyń áni ketse ádebıeti jesir qalady. Sáni ketedi, sáni ketse jany ketedi. Qazaqty jansyz aǵash qylyp, otqa jaqqylaryń kelmese, ándi saqtaýdyń qamyn qylyńdar», dep jazyp edi kezinde órshil aqyn Sultanmahmut. Nebári jıyrma jasynda aıtqany. Qandaıy shynaıy, dál, áserli! Názik sıpatymen, ómirge qushtarlyq lebi shalqyǵan, jańarǵan qalyptaǵy halyq kúıleri – qazaqtyń jany emes pe edi. Aıtýdan kende qalǵan jerimiz joq, dese de búgingi ánimiz ben kúıimizdiń sıqy qandaı?! Osynaý qut daryǵan mekenniń basynda alaqan jaıyp otyryp, sony oıladym. Súgirlerden qalǵan ánimiz ben sánimizdi saqtaı aldyq pa?

 

Sońǵy jańalyqtar

Ury alysqa uzamady

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar