Tanym • 29 Shilde, 2020

Keller jazbasyndaǵy derekter

52 ret kórsetildi

О́lke tarıhyndaǵy biz bilmeıtin aqtań­daqtardyń aqıqaty Uly dala­myzǵa qadam basqan ár zertteýshi men saıahatshynyń eńbekterinen kórinis tabady. 1928 jy­ly Máskeý qala­synda belgili bıolog, akademık Borıs Kellerdiń «Oral qalasynan Inder taýyna deıin» atty eńbegi jaryq kóredi. Taralymy – 10000 danany qu­raǵan. Zertteýshi Keller bul eńbeginde bizdiń ólkemizdiń tarıhyna qatysty aýqymdy derekterdi baıandaıdy.

Atyraý týrıstik aımaqtyń qalyptasýyna qolaıly ólke bolyp tabylady. XX ǵasyrdyń basynda Keller oblysymyzǵa qarasty Inder tuzdy kóline saıahattap keledi. Tuzdykóldiń aýmaǵy sol kezeńdegi derekter boıynsha 45 shaqyrym delingen.

1926 jyly Tuzdykólden 1 638 tonna tuz alynyp, Jaıyq ózeni arqyly tıisti pýnktterge jetkizilgen. Qalǵan tuzdyń qory Jaıyq balyqshylarynyń enshisine buıyrǵan. Keller óz zert­teýlerinde: «Inderdiń tuzynyń sapasy joǵary. Tuzdy ishek­ti tuzdaýǵa paıdalanǵan deıdi. Sonyń nátıjesinde skrıp­­kanyń ishekteri jasalyp, ota­ǵa arnalǵan ıneler daıyn­dalǵan», – deıdi.

Zertteýshi Keller emdik bu­laq­qa barǵan sátinde shatqal­dan aǵyp jatqan salqyn sýǵa kózi túsip, ishýge jaramsyzdyǵyn aı­tady. Al UǴA akademıgi Muftah Dıarulynyń zertteý­lerinde: «...eń paıdalysy, ishin­degi tuzdy sýy,onyń ishinde túrli mı­kroelementter bar. Sonyń ishin­­degi óte qymbaty – bor, brom, kalıı, magnıı...», – dep ja­zady.

Taza bulaqty tuzdy kóldi kórgen sátinde Kellerdiń sanasyna shıpajaı salynsa degen oı keledi. Kún sáýlesimen, ulttyq sýsynymyz qymyzben emdeýdi de usynys retinde aıtady.

Keller ólkemizge qadam bas­­qan sátinde, qazaq aýyldaryna barǵanyn erekshe tol­ǵanyspen óz eńbeginde atap óte­di. «Oral taýynan Inder taýy­na deıin» atty eńbeginde: «... Aýyl aqsa­qal­dary tórine shyǵaryp, shubat usyndy. Baı­qaǵanym basty taǵamdary et, sút ónimderi. Bas­ty kási­bi – mal baǵý. Bul ól­kede te­ńiz qy­ryqqabaty, taý­­saǵyz, juz­­ǵyn sekildi ósimdik­terdi kez­de­stirdim. Eldi ashar­shy­lyq ke­zeńinde qutqarǵan manna ósim­­digin baıqadym. О́l­kedegi azamattar Kalmykov bazaryna apa­ryp, mannany satyp, saý­da-sattyq baılanysyn kú­sheıt­ken» – dep jazady.

Zertteýiniń sońynda: «In­der taýynyń mańynda aıaldadym. Adam qaıran qalady. Taý arasynda qazaq aýyly kóri­nedi. Bıik jartasta qazaq balasy halyq ánin shyrqap otyr. Kósh­peli qazaqtyń nelikten keń dalada ǵumyr keshetinin endi túsingendeı boldym», – dep atap ótedi.

Iá, ólke tarıhyna qatysty tyń derekter jeterlik. Bul bir ǵana zertteýdiń ushqyny. Zert­teýshi Kellerdiń XX ǵasyr­dyń basynda aıtqan usynysy ózek­tiligin joıǵan emes. Aıtylǵan máseleniń sheshimi búgin, erteń sheshiledi degen úmit bar.

1

 

Ádilbek О́MIRZAQOV,

Jýrnalıster odaǵynyń múshesi

 

ATYRAÝ

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar