Tanym • 29 Shilde, 2020

Qasıetti sapardan qalǵan mura

1150 ret kórsetildi

Myna fotonyń tarıhy estigen adamdy yntyq­tyrary haq. Munda tórt adamnyń sol jaq shetinde otyrǵan ulty túrik Mehmet Gúl deıtin ystanbuldyq kásipker eken. Odan keıingi basyna qozy terisinen tigilgen seńseń tymaq kıgen jaǵaly paltoly adam – Janymhan Tileýbaıuly. Bul kisi 1888 jyly Shyńjań-Altaı ólkesinde týǵan. 1945 jyldary Shyǵys Túrkistan jumqyrııatynyń qarjy mınıstri bolǵan. 1952 jyly Úrimshi qalasynda atylǵan. Al oń jaqta shette otyrǵan qııaq murty susty adam – Qapan Jáńgiruly. Bul jigit Janymhannyń atalas aǵaıyny. Artqy jaqta túregep turǵan bozbala – túrkııalyq qazaq aqsaqaly, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń Tóralqa múshesi bolǵan, «Parasat» ordeniniń ıegeri – Dálelxan Janymxanuly Janaltaı. Dákeń 1922 jyly Shyńjań-Altaı jerinde dúnıege kelip, 2012 jyly Túrkııada dúnıeden ótti.

Bul foto 1937 jyly Ystanbul qalasyndaǵy «Rýmınıa» qonaqúıinde túsirilipti. Bul qonaq úıdiń ereksheligi, sol zamanda qajyǵa attanǵan ortaazııalyq qazaq, ózbek, qyrǵyz aǵaıyndar osynda at basyn bura­dy eken. Qonaqúıdiń ıesi osy fotoda turǵan – Mehmet Gúl. Bul kisi meımandarǵa jaqsy mámile jasaýmen qatar, qazaq-ózbek tilin erkin meńgergen óte bir qaıyrymdy jan bolǵan. Ásirese tymaqtarynyń qulaǵy salpıyp, bet-álpeti dalanyń qońyr ańyndaı ańǵal-sańǵal qazaqtarǵa búıregi erekshe buryp, meıman bolǵan qajylardyń bárin fotoǵa túsirip, onysyn dara saqtaıdy eken.

1937 jyly 15 jasynda ákesi Janymhanmen birge qajy­lyqqa barǵan Dálelhan atamyz osy qonaqúıde bir aı jatady. Meımanhana ıesi Mehmet beı qonaqasy berip, bulardy fotoǵa túsiredi. Ol zamanda qıyr qonyp, shet jaılap júrgen altaılyq qazaqtar buǵan mán de bermegen. О́ıtkeni ol shamada bul qazaqtar arasynda fotosýret mádenıeti qalyptaspaǵan kez.

Sóıtip, zamannyń tasy dıirmendeı taǵy bir shyr aınalǵanda keshegi 15 jastaǵy qajy bala Dálelhan Janymhanuly gomından áskeriniń polkovnıgi dárejesine kóterilip, ákesi respýblıkanyń qarjy mınıstri bolady. Qytaı Halyq Respýblıkasy qurylǵan 1949 jyly eski bıliktiń adamdary qýǵynǵa ushyraǵandyqtan, ákeli-balaly ekeýi 1951 jyly shetelge yǵysady. Jolaı Tıbet jerine kelgende Janymhan Tileýbaıuly qytaı áskeriniń qolyna túsedi. Qalǵan eldi Dálelhan bas­tap Úndistanǵa kelip taban tireıdi.

Sóıtip, Dákeń jat ólke Kashmırde 18 jyl ómirin ótkizip, 1969 jyly Ystanbul qalasyna kóship keledi. Ábden ornyqqan soń budan 32 jyl buryn at basyn tiregen «Rýmınıa» meımanhanasyn izdeıdi. Áýeli ózderi kelip túsken portty tabady. Otyz jyldyń ishinde qala kóp ózgeripti. Portty aılaqty jaǵalap kele jatyp burynǵy qonaq úıdi taýyp alady. Sol qalpy. Eshbir ózgermepti. Tek mańaıyndaǵy úıler jańadan turǵyzylǵan.

Sodan «assalaýmaǵaleıkúm» dep tabaldyryq attaıdy. Esik kózinde bir jas jigit otyr. Dálelhan aqsaqal ózin tanystyrady. Osylaı da osylaı 32 jyl buryn osyn­da bolǵanyn, qonaq úıdiń ıesi Mehmet Gúl degen adam kútip alǵanyn... bárin tizip shyǵady. Jigit aıtady: «Mehmet Gúl – ol meniń ákem. Birneshe jyl buryn dú­nıeden ótti. Jaryqtyq baqılyq bolar aldynda: «Balam, bizdiń qonaqúıge qajylyqqa bara jatqan túrkistandyq baýyrlar kóp keletin. Men olardyń bárin fo­toǵa túsirip jınap júrdim. Túbi bireýler izdep keler bolsa myna sandyqtaǵy sýretterdi kórset» dep amanat aıtyp edi» deıdi de, Dákeńniń qolyna sýret toly sandyqty ustatady.

Dálelhan aqsaqaldyń otyz neshe jyl buryn fotoǵa túskeni tipti esinde de joq, nemquraıdylaý aqta­­ryp otyryp, myna sýretti taýyp alady. Ákesi jáne Qapan aǵasy, ózi tur. Osylaı bul foto arada 32 jyl ótkende qasıetti sapardyń kýásindeı ǵaıyptan tabylǵan eken.

Dálelhan atamyz sandyq toly fotolar ishinde patsha zamanynda qazaq dalasynan qajylyqqa barǵan adam­dardyń báriniń sýreti saqtalypty degen eken. Egerde jón biletin bireýler bolsa, Ystanbuldaǵy «Rýmınıa» qonaq úıin taýyp, Mehmet Gúldiń muragerlerinde saqtaýly turǵan sandyqty alar ma edi. О́ıtkeni onda Qunanbaıdan bastap birqatar qajy atalarymyzdyń beınesi saqtalýy múmkin ǵoı. Bul sózimizge dálel – 1904 jyly Mekkege qajylyqqa barǵan áıgili Zýqa batyrdyń qazirgi tańda kóp taralyp júrgen fotosyn urpaqtary osy sandyqtan taýyp alǵan joq pa?!.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar