Rýhanııat • 10 Tamyz, 2020

Sana sáýlesi, júrek juldyzy

167 ret kórsetildi

Biz tarıh, qoǵam týraly oı­lan­ǵanda arǵy-bergi ótken oıshyl­dar­dyń pikirlerinen attap kete almaı­ty­­nymyz aqıqat.

«Uıat, uıat, uıat – mine búkil adamzat tarıhy osy!» degen ashy sózdi Frıdrıh Nısshe tegin aıtpaǵan. Bul sózden barlyq adamzat balasy jasa­ǵan kúlli kúnálardyń barshasy qarańǵydaǵy shoqtaı bolyp, kózderi qyzara jyltyrap, tesile qarap turǵandaı seziledi.

«Bilimnen asar qazyna joq, aqy­maqtan asar jaýyń joq, bilim­nen bıik bedel joq, uıattan artyq áshe­keı joq» degen sózdi Sokrat aıt­qan desedi.

Al Abaı 36-qara sózinde uıat týraly aıtyp kelip: «Uıat kimde bol­sa – ıman sonda» degen...

 

Abaı óz eńbekterinde ar men uıat kategorııalaryn qamshynyń órimindeı qatar qarastyrǵan. Onyń «Paıda oılama, ar oıla» deýi­niń astarynda tereń mán jatyr. Mun­da qazaqtyń: «jarly bolma, ar­ly bol» deıtin tujyrymymen de ún­des­tik bar.

Ǵulama fılosoftardyń uıǵa­rýyn­­sha, uıat dep adamnyń aldyn­daǵy qorqynyshty ataımyz, al ar de­ge­nimiz – Qudaıdyń aldyndaǵy qor­qynysh.

Abaı aıtqan: «Teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq. Basqa nárselermen ozamyn deý be­ker­­shilik» degen.

Bizdiń ultymyzdyń ustazy Abaı óz shyǵarmalarynda álemniń bi­rin­shi ustazy Arıstotelmen de ún­destik tapqan. Onyń «Eskendir» poe­­masynda Arıstotel de óz shá­kir­­ti Eskendir Zulqarnaıyn sııaq­ty bas­ty keıipkerdiń biri. Poe­­mada Eskendirge qamaldan laq­tyrylǵan adamnyń qý basy – ashkóz adamnyń, dúnıege toımaı­tyn qý qulqynnyń sımvoly. Poemada uly aqyn:

Qý ómir joldas bolmas, áli-aq óter,

О́z kúlkińe óziń qarq bolma beker.

Uıatyń men aryńdy malǵa satyp,

Uıatsyzda ıman joq, túpke jeter, – dep qorytyp, keıingi urpaqqa ulaǵatty oı tastaıdy.

Danyshpan aqynnyń «Ǵylym tap­paı maqtanba» degen dıdak­­tı­kalyq óleńi bizdiń qazaq hal­qy­­nyń ǵana emes, kúlli adamzat ba­­la­synyń ómirlik baǵ­dar­la­ma­sy­na engizýge laıyqty ǵıbratty týyn­dy:

Bes nárseden qashyq bol,

Bes nársege asyq bol,

Adam bolam deseńiz.

Tileýiń, ómiriń aldyńda,

Oǵan qaıǵy jeseńiz.

О́sek, ótirik, maqtanshaq,

Erinshek, beker mal shashpaq –

Bes dushpanyń, bilseńiz.

Talap, eńbek, tereń oı,

Qanaǵat, rahym, oılap qoı –

Bes asyl is, kónseńiz...

Shyǵarmalary óz halqynyń ult­tyq ıdeologııasynyń quramdas bóli­gine aınalyp otyrǵan Abaı ózi­niń bir sózinde «Myńmen jalǵyz alystym, kiná qoıma» deıdi.

Uly aqyn nege myńmen jalǵyz alys­ty?

Bul suraqqa Abaıdan bir ǵasyr buryn ómir súrgen ırland klassıgi Djonatan Svıft jaýap berip ketken eken: «Naǵyz kemeńgerdi birden baıqap, tanýǵa bolady, óıtkeni oǵan búkil nadandar men darynsyzdar qarsy shyǵyp, jabylyp ke­tedi» dep jazypty ol.

О́ziniń «myńmen jalǵyz alysyp», arpalyspen ótkizgen qysqa ǵumyrynda qazaqtyń ke­meń­ger aqyny álemdik órke­nıet­ke ólmes úles qosty. Sony­men qa­tar Baıron men Geteni, Mıskeevıchti, Pýshkın men Lermontovty, Lafon­ten men Krylovty, Býnın men Polonskııdi, taǵy basqalardy qazaq tiline tár­ji­malap, álem ádebıetiniń asyl qazy­nasyn óz ultynyń ıgiligine aı­naldyryp berdi. Sóıtip, álem ádebıeti men qazaq rýhanııatynyń arasyna óz darynymen altyn kópir ornatyp ketti.

Keıingi ýaqytta «Ár dáýirdiń óz Abaıy bolady» degen paıymdy jıi estıtin boldyq. Olaı emes. Barlyq dáýirge, bar­lyq halyqtarǵa ortaq bir Abaı bar. Abaı – dara. Alla – jalǵyz, Abaı – jalǵyz.

Kezinde «Meniń Abaıym» dep aqyn Temirhan Medetbek zertteý kitap jazdy, biz ony ystyq yqy­laspen qabyldadyq. Qazir Abaı­dy ıemdenýshilerdiń qatary tipti kóbeıdi. Nesi bar, ıemdenýge ha­qy­sy bar, Abaıdy árkim ózinshe tanıdy, ár qyrynan kelip, ózinshe baǵa beredi. Mektep oqýshylary «Meniń Abaıym» degen taqyrypta jappaı shyǵarma jazýda. Bul da quptarlyq is.

Biraq Abaımen ásire áýes­te­nýdiń keri áseri de bolatyn sııaq­ty. Mysaly, ár túrli dinı aǵym­nyń ýaǵyzshy-bilgishteri aqyn shyǵarmalaryna óz túsinik prız­ma­symen qarap, tipti biri salafıt, endi biri krıshnaıt jasaǵylary kelgenin de kórdik. Biz keıbir dinı sektalardyń ıdeologtary Abaı, Shákárim fılosofııasyn óz kózqarastaryn nasıhattaýǵa paı­da­lanyp, kitaptar, traktattar, oqýlyqtar jazyp, jarııalap júrgenine kýá boldyq, qarsylyq bil­dirip, tosqaýyl jasap ta baq­tyq. Biraq odan ne óndi, ne ónbedi? О́ıtkeni Abaı bárine kerek. Eger Áýezovtiń kózi tiri tursa bulaı bolar ma edi, bolmas pa edi?

Onyń óleńderin Reseıdegi saıa­sı toptar «Okkýpaı Abaı» dep atap, óz saıası oıyndaryna, ere­ýil-kúresterine qural etkeni de esi­mizde. Olar óz urandaryn jazyp, aqynnyń kitabyn, sýretimen fýt­bol­kasyn shyǵaryp taratty. Jalpy, shyǵarma ataýly ja­ryq­­qa shyqqan soń halyqtyń men­shi­­gi­ne aınalady. Tipti kózi tiri av­torlardyń ózi ózegin jaryp shyq­qan shyǵarmasyna jarııa­la­nyp ketken soń ıe bola almaı qa­la­­dy. Sondyqtan bul jerde kópke ne isteýge bolady? Kim qandaı maqsatyna qalaı paıdalansa da Abaı – Abaı bolyp, óz bıiginde qala beredi. Abaıdy «túsiniksiz qazaq» dep ataǵan Navalnyıǵa biz renjidik, biraq biz ózimiz Abaıdy tolyq túsinip boldyq pa? Men óz basym danyshpan Abaıdyń biz sheshe almaı júrgen uly bir jumbaǵy – onyń óz halqynyń bostandyǵyn ańsaýynda jatqanyn sezgendeı boldym. Máskeýdegi jaǵ­daı sonyń bir kórinisi. Orys­tyń demokratııalyq kúshteri Abaı­dan ózderine demeý, qoldaý tap­ty. Degenmen álgi ereýilshi Na­val­nyıdan bizdiń ózgesheligimiz – túsineıik, túsinbeıik, ult bolyp Abaıǵa den qoıa bastaǵandyǵymyz.

Abaı bizdiń búkil tynys-tirshi­li­gimizge etene enip ketkeni sondaı, biz búgin Abaısyz attap bas­paı­tyn halge keldik. О́mirdiń, tur­mystyń, qoǵamnyń qaı salasyna barsańyz da Abaı jyry, Abaı naqyly kómekke keledi. Abaı – bizdiń aqylshymyz, Abaı – bizdiń baǵyt berýshi Temirqazyq juldyzymyz. Abaı jyry – ulttyq ıdeologııamyzdyń quramdas bir bóligi. Eger sol joly Abaıdan «taıaq jegen» Pýtın de Abaıdy oqyp, onyń jyryna júginer bolsa ózine úlken jaqtas tapqan bolar edi. Abaıdyń ulylyǵy sonda: ol – búkil adamzatqa ortaq tulǵa, álemdegi barsha kúreskerge dem berip, demeý bola alatyn qaıtalanbas qasıet!

Qyzǵan, qyzǵanba, Abaı Qu­nan­baıuly eshkimniń jeke­men­shi­gi emes, eń áýeli qazaq halqynyń dara perzenti ári uly ustazy, kemeńger danyshpany, odan keıin kúlli túbi bir túrik halqynyń úlgi tutyp, maqtanysh eter bıik ınsany, qala berdi búkil adamzatqa rýhanı sha­pa­­ǵatyn shashqan alyp tulǵa.

Ulylyq degen ári qarapaıym, ári uly uǵym, onyń ishki shy­ńy­ra­ýy­na ekiniń biri boılaı almaıdy. Abaı babamyz da «Men bir jumbaq adammyn ony da oıla», «Shesh kóńilimniń jumbaǵyn» dep keler jeteli urpaqqa jasyryn qazynaly kómbedeı uly mindet artyp ketti.

О́z zamanynan ozyp týǵan aqyn­nyń qat-qabat jumbaǵyn kóziniń tiri­sinde eshkim sheshpek tursyn, má­nine boılap, túsine almady. Biz bol­saq áli kúnge deıin túsinýge talpynyp kelemiz.

Abaı fenomenin alǵash ashyp bergen Áýezov bolsa, arǵy-bergi qalamgerlerden Abaı aýylyna at basyn burmaǵany joq. Táken Álimq­ulov «Jumbaq jan» degen zert­teý kitap arnady, Ramazan Toq­ta­rovtyń «Abaı jumbaǵy» atty romany memlekettik syılyqqa ıe boldy. Qaıym Muhamethanov, Mekemtas Myrzahmetov, Tur­syn Jurtbaı, Ǵarıfolla Esim, taǵy basqa abaıtanýshylar eńbek­te­ri­niń árqaısysy bir tóbe.

«Men ózim tiri bolsam da, anyq tiri de emespin. Ánsheıin osy­lar­dyń yzasynan ba, ózime-ózim yza bolǵanymnan ba, ıakı bóten bir sebepten be? – esh bilmeımin. Syrtym saý bolsa da, ishim ólip qalypty. Ashýlansam, yzalana almaımyn. Kúlsem, qýana almaımyn, sóılegenim óz sózim emes, kúlgenim óz kúlkim emes, bári de áldekimdiki» (9-qara sóz).

Al óleńinde:

Ishim ólgen, syrtym saý,

Kóringenge deımin – aý:

Búgingi dos – erteń jaý,

Men ne qyldym, ıapyrmaý?!,

– dep osy oıyn sabaqtaıdy.

«Ishim tolǵan ý men órt, syrtym dúrdeı,

Men kelmeske ketermin túk óndirmeı».

«Jaqsy menen jamandy aıyrmadyń

Biri qan, biri maı bop endi eki urtyń».

 «...Adam balasy jylap týady.

Keıip óledi».

«О́ziń tiri bolsań da kókiregiń óli bolsa, aqyl tabýǵa sóz uǵa almaısyń».

Uıatty bilmeı ómir súrip júr­gen­derge qarap aıtqany: «búıtip tiri­min deme, odan da Allanyń aq óli­miniń ózi artyq».

«Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq, qur kózben kórgen bizdiń haı­ýan maldan nemiz artyq» (7-sóz) deıdi.

Mundaı úzindiler men shýmaq­tar­dan onyń qym-qıǵash kúrespen ótken qaıǵyly, qasiretti ómirindegi dramaǵa toly psıhologııalyq halin kóremiz.

Abaı – ulttyq sheńberden shy­­­ǵyp, álemdik, adamzattyq deń­geı­ge kóte­rilgen Alashtyń al­ǵash­­qy aqyny deıtin sebebimiz, ol óz pa­ıym­­da­rynda álemniń uly oı­shyl­­darymen úndesedi, tizgin qaǵy­sa úzeńgiles turyp, terezesi teń deń­geı­de til qatady.

Mysal kóp, bireýin ǵana kel­ti­reıin. Orystyń uly jazý­shy­sy Fedor Dostoev­skıı óz «Kún­de­lik­terinde» «ult­tyń soqyr­ly­ǵy» jáne sodan týatyn eki qatelik týraly óz kózqarasyn tujyrǵan. Aı­typ ot­yrǵany: «aqyl-oıdyń qate­ligi men júrektiń qateligi».

Aqyl-oıdyń qateliginen ary­lýǵa bolady, al júrektiń qate­li­ginen – aıyǵý qıyn. Ja­zýshy bul júrek qateligin adamnyń jan dú­­nı­e­sin, rýhyn qurtatyn juq­pa­ly dertke balaıdy.

Al Abaı 17-qara sózinde «Aq­yl men qaıratty júrekke bı­­le­tý kerek» degen támsil aıta­dy. «Úsheýiń ala bolsań, men jú­­rekti jaq­tadym, Úsheýiń bir ki­si­niń bo­ıynan tabylsańdar – «ta­ba­ny­nyń topyraǵyn kózge súr­terlik qa­sıetti adam sol», deı­di. Mine bul «qasıetti adam» – uly Abaı atamyz ıdeal retinde usyn­ǵan «tolyq adam», «kemel adam­nyń» mi­nez­deme, sıpattamasy, port­reti.

О́z ultyn jan-tánimen súı­gen aqyn shyǵar­malarynda óz qaı­ǵysyna el qaı­ǵy­syn qosyp jyr­laǵany beseneden belgili, aınalasyndaǵy nadan jurt­tyń, mesheý qoǵamn­yń qısyǵyn túzeýge árekettenip, sodan qyrýar jaý taýyp, aqyry júregi aıyqpastaı jaralanyp, qusalanyp, jan dertin tapty.

Menińshe, Abaıdyń jumba­ǵy­nyń bir sýyrtpaq-tamyryn onyń ja­nynyń dertinen izdeý kerek...

«Bas-basyna bı bolǵan óńkeı qıqym­nyń» zamanyndaǵy ymyrasyz kúreste nadandardan jeńildi, tol­ǵandy, kúrsindi, kúńirendi, qor­landy, ábden nalyǵan shaqta túńi­lip otyrsa da:

«Atymdy adam qoıǵan soń, qaı­tip nadan bolaıyn?» dep, osy tu­ıyq­tan shyǵar jol izdedi.

Mine, osy jerde uly oıshyldyń «tolyq, kemel adam» konsepsııasy týady.

Osyny oqyp, oılaı ber, bolsań zerek.

Eńbekti sat, ar satyp nege kerek?

Úsh-aq nárse – adamnyń qasıeti:

Ystyq qaırat, nurly aqyl,

jyly júrek».

Aqyl, qaırat, júrekti birdeı usta,

Sonda tolyq bolasyń elden bólek,

– deıdi ol.

Abaı óziniń «Qara sózderinde» «tolyq adamdy» ekige bóledi:

  1. Nadandyqqa tolyq adam;
  2. Adamdyqqa tolyq adam.

«Bes nárseden qashyq bol, bes nársege asyq bol» degendegi 5 nárse talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, rahym beseýi de – adamnyń úsh asyl qasıeti – Aqyl, Qaırat, Jú­rekten týyndaıdy.

Adamzat órkenıetindegi adam­ger­shilik-kisilik, din-ıman, bi­lim-ǵylym, tárbıe, ádep, óner, adal­dyq, ádilettik, erlik, aza­mat­tyq, jomarttyq, t.b. barlyq eń pa­rasatty, eń izgi, eń ıgi qa­sıet­­terdi boıyna sińirgen adam – Abaı usynǵan «tolyq adam» tujyrymy – Prezıdent Q.K.Toqaevtyń yjdahatymen búgin bizdiń qazirgi Qazaq­stan­nyń damý konsepsııasynyń negizi­ne aınal­­­ǵany ultymyzdyń ilgerileýi jo­lyn­da­ǵy strategııalyq qutty qadam boldy dep aıtar edim. Sond­aı-aq bıylǵy jyl Abaı jyly, al uly aqynnyń týǵan kúni Abaı kúni atalyp, kúntizbege enip, halyqtyq dás­túrli merekege aınalǵany ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń ǵana emes, adam­ger­­shilik pen izgiliktiń, ar men ıman­nyń már­te­besi kóterilgeniniń belgisi.

Hakimniń ólmes óleńderimen qatar, qasıetti «Qara sózderi» de adamsúıýdiń sar­qylmas qaınary retinde búkil adam­zat­qa ortaq mura. «Qara sózder» – eń aldymen qazaqty tanýǵa arnalǵan traktat. Ja­zylǵaly beri ǵasyrdan astam ýaqyt ótti. Uly aqyn tanyp-bilgen ol qazaqty biz jyǵa tanymaımyz, tanı da almaımyz, tanyǵymyz kelse de. Al ózimizdiń zamandastarymyzdy she? Olardy tanýǵa qabi­letimiz joq. О́zgeni qoıyp ózi­mi­z­di ózimiz keıde tanymaımyz. Qazaq ózgerip barady. Kúnnen kúnge. Minez-qulqy, ádet-ǵurpy, dúnıetanymy, tipti tili, dili, dini de... Bala kezimdegi keńqoltyq qazaqty búgin kúndiz shammen izdep taba almaımyn.     

Qazaqtyń ulttyq syr-sıpatyn ashýǵa Abaı, Shoqan, Shákárim, Baıtursynov, Áýezovten bastap, kóptegen fılosoftarymyz eńbek arnady. Osy yńǵaıda Gerold Belgerdiń jazbalary da kóńilge kóbirek qonady. Bergi tolqynnan Tynyshtyqbek Ábdikákimuly «Qas-Saq ańqymasy», Tursynjan Shapaı «Qazaqtyń jany», Aman­gel­di Keńshilikuly «Qazaqty súıý» degen monografııaǵa tatıtyn shyǵarmalar jazdy. Alashtaný orta­lyqtary jumys istep jatyr. Bári de qazaqtaný ǵylymyna qosy­lyp jatqan úles dep bilemin. Qazaqty taný úshin eń aldymen qazaqty júrekpen jaqsy kórip, qulaı súıý kerek. Bul jerde jalań patrıotızmge oryn joq. Kezinde qazaqtyń keıbir erek minezin shymshyp synaǵan bir-eki óleń joldarymdy ustap alyp, sońyma shyraq alyp túsip, meni qazaqtyń jaýy atandyrmaq bolǵandar bul kúnde raıynan qaıta qoıdy dep aıta almaımyn. Sonyń ózinde bizdiki ánsheıin, ber jaǵy, asylynda qazaqty Abaıdan kóp synaǵan aqyn joq. «Qoldarynan kelse aldymen Abaıdy qıratyp alsyn» demeı-aq qoıaıyn... Muny «qarpyp súıý» deıdi.

Uly dalany kezip, mádenıetine qanyǵyp, atqa minip, kıiz úıde túne­gen, án kúıin tyńdap, das­tar­qannan dám tatqan, qazy jep, qymyz ishken, arǵysy – ejelgi batys-shyǵys saıahatshylarynyń, bar­laý­shylarynyń, ýaǵyz­shy­la­rynyń, bergisi – Reseı otar­shy­larynyń, qara­shek­pender men katorjandarynyń bi­ra­zy qazaq­tyń ulttyq minez-qulqy týraly ózderinshe sýrettep jazyp qal­dyr­ǵan. Ata-babalarymyz áli bir týdyń astyna birigip, qazaq atana qoımaǵan yqylym zaman­nan beri jetken sıpattama, minezdemeler, keıiptemeler saqtalǵan. Ibn Batýta, Marko Polo, Rýbrýk, Karpını, Jýveını, Tıan-Shanskıı, Prjevalskıı, Iаnýshkevıch te, Zelınskıı de, Dos­toevs­kıı de, Soljenısyn de... Kó­bisi qazaqtyń darqan minezin maq­tap, dańǵoı qylyqtaryn shenegenmen, eshqaısysy da ultymyzdyń shynaıy sıpatyn ashyp bere alǵan joq. Olarǵa qaraǵanda «Men bir jumbaq adammyn...», «Shesh kóńi­lim­niń jumbaǵyn», «Syrymdy toq­tataıyn aıta bermeı» degen uly Abaı kúlli álemge qazaq jany men sanasynyń qupııasyn kóbirek ash­ty. О́leńderi arqyly da, «Qara sózderimen» de.

Degenmen de, Abaı ózi tanyp-bilip, zeıindep-zerdelegen qazaq janynyń búkil qupııasyn túgel jaıyp salmaı, sońyna kóp jumbaq qaldyrdy desek dálirek bolatyndaı. Abaıdyń qazaqtanymy muhıttaǵy alyp aısberg sekildi. Úshten birin keıingige ashyq uǵyn­dy­ryp berdi de, qalǵanyn astarlap ketti. Menińshe, onyń «Qara sózderin» tárjimandardyń orys tiline «Slovo nazıdanıe» dep aýdaryp júrgeni dál balama emes. «Qara teńiz», «qara shańyraq» de­gendegi «qara» sózi ulylyq ma­ǵy­na­syn beretinin bul kúnde orys­tar­men qosa búkil álem jurty biledi. Ana jyly О́skemende Abaı­ǵa eńseli eskertkish qoıylyp, ashy­lý saltanatyna barǵanymyzda sóz sóılegen orystyń belgili jazýshy­sy Aleksandr Radıonov: «Abaı Qunan­baıulynyń «Qara sózderin» orysshaǵa sózbe-sóz «Chernoe slovo» dep aýdarsańyzdar áldeqaıda durys bolady, bul sózde ulylyq bar, solaı dep aýdaryńyzdar! Bul «Slovo nazıdanıe» degennen áldeqaıda kúshtirek!» degen sózi esimde qaldy... Biraq biz­diń oryssha sóılep-jazǵanda orys­tyń ózin jol­da qaldyratyn til­mash­ta­ry­myz­dyń óz ýáji, argý­men­ti bar sııaq­ty...

Birde maǵan qazaqtyń orys tildes ónertanýshy hanymy:

– Siz netken baqyttysyz, Abaı­dy túpnusqadan oqyp-túsi­ne­tin, – dedi, – sosyn: – Al bizdiń oqyp júrgenimiz naǵyz Abaı emes, onyń aýdarmasy ǵana, –dep qosty. Men onyń sózi men álpetinen ana tilin bil­megenine qatty qynjylǵan óki­nishti baıqap, janym ashyp ketti. Abaıdy túpnusqadan oqı al­maýyn baqytsyzdyqqa balaǵan suńǵylalyǵyna ishim jylyp qal­ǵa­nyn nesin jasyraıyn? Bul jerde onyń názik daýysymen óz ana tilin túsinbeıtin birneshe urpaqtyń ba­qyt­syzdyǵy aıǵaılap tur edi.

Bizdiń kóbimiz osy kezde ulttyq murat-ulttyq ıdeıamyz neden bastaý alatynyn bile bermeımiz, «ulttyq ıdeologııa qaıda?» dep qaq­saımyz. Negizi bul ulttyq sa­na­ǵa baılanysty máseleler. Biz Abaı jumbaǵyn kemeńger aq­yn­­nyń jeke basynyń jumbaǵy emes, kúlli qazaq ultynyń, qala berdi búkil Qazaqstannyń jum­ba­ǵy dep qarastyrýymyz kerek. Abaıdyń ǵajaıyp qudireti onyń shyǵar­ma­laryna úńilgen saıyn osyndaı oıǵa ıtermeleıdi. Biraq biz bul jumbaqtyń sheshýin, sońǵy otyz jylda qalyptasqan ádetimizben, jurtymyzdy da, yr­qymyzdy da birtindep bıle­gi­si keletin suq kózdi syrtqy ın­ves­tor­larǵa artyp qoıyp qarap otyra bermeı, ózimiz sheshkenimiz jón. Jumbaqsyz jan, qupııasyz adam joq. Deı tursaq ta, qoǵamdyq sanada «Injil qupııasy», «Quran qupııasy», «da Vınchıdiń qupııasy» deıtin beleń alǵan uǵymdar bar. Abaı jumbaǵy – qazaq janynyń qupııasy da osy tektes qubylys. Biz­diń ulttyq sanamyz aldymen Abaıdy jete tanyp, ol qal­dy­ryp ketken qazaq qupııasyn – ǵasyr­lar­dyń ulttyq jumbaǵyn tolyq túsinip, túgel ıgerip, sheshken jaǵ­daı­da ǵana álemnen óz ornyn oıyp ala alady. Elimiz de solaı. Bul jolda uly Áýezov usynǵan ǵylymı amal, zertteý ádisi, óz qolymen sa­lyp berip ketken tanymdyq bıik baspaldaq bar. Qazaqstan qan­shama darqan, aqkóńil, ashyq-shashyq, asta-tók el bolǵanymen Abaı ózi jasyryp ketken ulttyń jum­ba­ǵyn syrtqa kóp áshkerelep, áı­gi­leı bermeı, qazaq janynyń qu­pııa­syn qymtap ustaǵany jón dep bilemin. Túbinde «Qazaq janynyń qupııasy», «Qazaqtyń ulttyq sana­sy», «Qazaqtyń maqsat-mura­ty», «Qazaq jumbaǵy», «Qazaq feno­meni» degen sııaqty uǵymdar álem­dik deńgeıge shyǵatyn kúnniń kele­ri­ne senemin.

О́ıtkeni Abaı – sananyń sáý­le­si, jú­rek­tiń juldyzy!

Abaı – adamgershiliktiń asqary, shyn­dyqtyń shyńyraýy, rýhtyń ǵary­shy!

Abaı – «qor elde týyp, qor­lyq­pen ótse de» (Shákárim) bar bol­mysy, búkil uly dary­nymen, qaty­gez ortada qaı­ǵy­ǵa tun­shyq­qan qasiretti taǵdyrymen ul­ty­nyń uly bolashaǵyna jol ashyp bergen ke­meń­ger. Biz, Alash eli, Abaı barda adas­paı­ty­ny­­myz anyq! Sondyqtan Abaı­men ómir sú­reıik! Búgingi Abaı kúni qutty bolsyn!

 

Ulyqbek ESDÁÝLET,

Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy

Sońǵy jańalyqtar

Epızootıkalyq jaǵdaı turaqtanýda

Aımaqtar • Búgin, 10:45

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar