Ádebıet • 10 Tamyz, 2020

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

194 ret kórsetildi

Jastarǵa

(úzindi)

Kel, jastar, biz bir túrli jol tabalyq,

Aram, aıla, zorlyqsyz mal tabalyq.

О́shpes ómir, taýsylmas mal bererlik

Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq.

Al, endi, olaı bolsa, kimdi alalyq?

Qazaqta qaı jaqsy bar kóz salarlyq?

Shyn izdesek, tabarmyz shyny ǵalym,

Kúnde kúıleı bermelik bozbalalyq.

 

Saq bolalyq, bir shoqyp, bir qaralyq!

Qaraýyldar mezgil ǵoı, tur, qaralyq!

Júz aıtqanmen, ózgeniń bári nadan,

Jalynalyq Abaıǵa, júr, baralyq!

 

Bilimdi sol kisiden izdenelik!

«Ádeıi izdep biz keldik sizge» delik.

«О́mir zaıa bolmastyq óner úıret,

Aqylyńdy aıama bizge» delik.

 

Bul Abaı saýdager ǵoı aqyl satqan,

Ártúrli asyly kóp ótpeı jatqan.

Tegin bilseń – alasyń, bos beredi,

Tustasynan eshkim joq muny tapqan.

 

Mynaý Abaı – bir ǵalym jol shyǵarlyq

Zamandasy bolmady sózdi uǵarlyq.

Amaly joq, aınaldy endi bizge,

Kún týdy etegine jabysarlyq.

 

Qoı, oılalyq shatylyp, shataspastan,

Ońamyz ba Abaıdan bata almastan?

Asyl alsaq, asylyn aıamaıdy,

Keldi ǵoı óz eline sata almastan.

 

Puly ótse, úmiti bar qýanbaqtan,

Eńbegim jandy ǵoı dep jubanbaqtan.

Abaı ketse, osy elde kim qalady,

Ne tabamyz nadannan suranbaqtan?

 

Osyǵan qazaq bar ma janasarlyq,

Ǵylym, óner, aqylmen sanasarlyq?

Jurt almasa, aqylyn biz alalyq,

О́zgedeı nadan emes adasarlyq.

 

Bul elde túk aqyl joq jarasarlyq,

Rahym ǵyp bir-birine qarasarlyq.

О́z Abaıyn ózderi unatpaıdy,

Shyn nadan osylar ǵoı biz qasharlyq.

Shákárim Qudaıberdiuly

 

Abaıdyń sýreti

Mynaý turǵan Abaıdyń sýreti me? —

О́leń — sózdiń uqsaǵan qudiretine,

Aqyl, qaırat, bilimdi teń ustaǵan,

Qarsy keler Abaıdyń kim betine!

 

Aqyn atyn taratqan árbir tusqa,

Sońǵylarǵa qaldyrǵan úlgi-nusqa,

Arǵyn, Naıman sózine tańyrqaǵan —

Qandaı arman bar deısiń bul týysta!

 

Tereń oıdyń túrinde teńizi bar,

Tesile kóp qarasań kóńil uǵar.

Sol tereńge súısinip jan úńilmeı,

Esil sabaz yzamen ótken shyǵar!..

 Jambyl Jabaev

1

 

Ustazy kórkem sózdiń

(úzindi)

Ustazy kórkem sózdiń asyl Abaı,

Bilimdi, zeıini asqan, aqyn Abaı,

Zeıini artyq ushqyr jannan asqan,

Ozatsha astanadan zatyń, Abaı.

Sińirgen baıtaq elge eńbegińmen

Shashyldy jer júzine atyń, Abaı!

 

Asqar taý, bıik shyńsyń qol jetpegen,

Bilikpen zeıinine sóz jetpegen.

Butaǵyń kók tiregen sen báıterek

Máýeńe qarasa jurt kóz jetpegen.

 

Zeıiniń artyq asqan, kóńiliń keńis,

Aqylyń, aqyndyǵyń bári tegis.

Úlgińnen, Abaı aqyn, nusqaý kórip

Aqyndar kúnnen-kúnge tapty óris.

Úlgiń dep seniń bergen, aqyn Abaı,

Zamanda rahatty jedik jemis.

Aýzyńnan shyqqan sóziń gaýhar-marjan,

Jyryńnyń bas-aıaǵy birdeı tegis.

Abaıdyń ózi ólse de, sózi ólgen joq,

Abaıǵa eshbir aqyn teńelgen joq.

Máńgilik búgingideı seniń jyryń,

Eskirip aıtqan úlgiń kónergen joq.

Halyqqa úlgi bergen senen ózge

Aqynda siz sııaqty sheber de joq.

Kóńil salyp oqyńyz Abaı jyryn,

Aýzynan shyqqan jyry sheker-shyryn.

Úlgili aıtqan jyry aqyn Abaı,

Halyqqa úlgi bergen bizden buryn.

Nurpeıis Baıǵanın

 

Ataqty aqyn – sózi altyn hakim Abaıǵa

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes,

Bir sóziń myń jyl júrse, dámi ketpes,

Qaradan hakim bolǵan sendeı jandy,

Dúnıe qolyn jaıyp endi kútpes.

 

Sózińe qulaq salyp, baǵa bermeı,

Qısaıyp, qyńyraıdy jurttyń ıttes!

Burtıyp, teris qarap: «Aýlaq júr!» – dep,

Boldy ǵoı jaqyn týǵan bári kektes.

 

Tynysh uıyqta qabirińde, ýaıym jeme,

«Qor boldy qaıran sózim bosqa!» deme.

Artynda qazaqtyń jas balalary,

Sózińdi kósem qylyp, júrer jónge!

 

Aı, jyl óter, dúnıe kóshin tartar,

О́ltirip talaı jandy, júgin artar.

Kóz ashyp, jurtyń oıaý bolǵan saıyn,

Hakim ata, tynysh bol, qadiriń artar.

 

Júrgen jannyń artynda izi qalar,

Etikshi ólse, balǵa men bizi qalar.

Bir baı ólse, tórt túlik maly qalar,

Júırik ólse, artynda sózi qalar!

 

Sum dúnıe sylań berip kópten óter,

Saý qalǵannyń kóbisi erteń biter.

Toqtamas dúnıeniń dóńgelegi,

Júıriktiń aıtqan sózi kópke keter.

 Maǵjan Jumabaev

 

Asyl sóz

Asyl sózdi izdeseń,

Abaıdy oqy erinbe.

Adamdyqty kózdeseń,

Jattap, toqy kóńilge.

Sóz mánisin bilmeseń,

О́leń oqyp ne kerek?

Ne aıtqanyn sezbeseń,

Jarapazan ne bered?

 Sultanmahmut Toraıǵyrov

 

Abaıǵa aıtarym

(úzindi)

Bul kúnge laıyq alypsyń!

Ol kúnge qalaı syıǵansyń!

Bir óziń búkil halyqsyń,

Qaldyrmaı bárin jıǵansyń.

Jarylyp kete jazdapty-aý,

Jyrlamaı tynsań júregiń;

Aıtpaǵan sóziń az qapty-aý,

Bólek bir týǵan kim ediń!..

Atanyń uly emessiń,

(Keshire jatar Keńgirbaı),

Halyqtyń uly bop óstiń

«Ibrahım» demeı, – dedi «Abaı».

 

Abaı dese Abaısyń,

Abaıladyń jan-jaqty,

Rıza ettiń, jaraısyń

«Qalyń eliń – qazaqty».

 

Sen ólgeli elý jyl, –

Degen sózge kim nanar?

Júz toǵyzda sen bıyl, –

Bir músheliń toılanar.

 

Al, aqsaqal, men qoıdym,

Aıtsyn endi basqalar;

Qıyry joq bul toıdyń

Qyzyǵy endi bastalar.

 Qasym Amanjolov

 

Dala danyshpany

Dala jatyr – ón boıy tunǵan óleń,

Abaı, mine, japanda turǵan emen.

Ata sózi terbetken besigimdi,

Ata sózin ómirde tyńdap ólem.

 

...Uly emes Abaı jalǵyz saharanyń,

(Men emes, solaı degen Atalarym).

Sol urandy urpaqqa aparamyn,

Men qazaq – Abaı bolyp atanamyn.

 

Ýh, dala!

Dala tolǵan kól-kósir jyr,

Dala – qobyz tutpaıdy pernesin kir.

Tiri Abaıdy áldıle, darhan dalam,

О́leń seli óńirdi terbesin bir.

Dala, dala...

Sal – dala seleýlegen,

Jyrmen uıyqtap, oıanǵan óleńmenen.

Dala degen – kúı sandyq bul qazaqqa,

Abaı dese qulaǵy eleńdegen.

 

Jyldar, jyldar...

Qanshama alystadyq,

Qanshama ózen ózgertti aǵystaryn.

Ýaqyt ozdy, sen biraq qalyspadyń,

Ýa, armysyń, arysym, danyshpanym!

 Muqaǵalı Maqataev

 

Oı tútip, sóz esip...

Oı tútip, sóz esip,

quıasyń syrǵa muń.

Kezesiń, kezesiń,

Abaıdyń jyr-baǵyn.

Shabasyń,

talasyp

shyqty anaý alǵa kim?

Talaspa,

alasyń

Abaıdan qalǵanyn.

 

Abaı-aı, áı, tipti,

bergen-aý bererin.

Aıtaryn aıtypty,

alypty keregin.

 

Kóp nárse qalypty

oǵan da kórinbeı:

qyz qapty órimdeı,

sheshilmeı daý qapty.

 

Qansha Abaı kúressin,

jyǵylmaı anyq bir,

bir jańa, bir eski

kúnshildik qalypty.

 

Janǵyryq qaıtalap

dańqty tanytty.

Ketkenmen taý-talant,

bulttary qalypty.

Tek qana…

az ǵana

tańdanam, tańǵalam:

Sol Abaı jazbaǵan

jaqsy óleń qalmaǵan.

 Jumeken Nájimedenov

 

Abaı aǵa!

Bıikte me – qaıda júr arýaǵyń?

Qulaǵyńa jete me shaǵym-ánim?

Kókti kezip izder em – jerde meni

shyrmap qoıdy shyrǵalań sharýa, muń.

 

Jerdiń beti balshyq pen bylyq áli,

Jol tabady jylpos pen ury-qary.

Jurtyń dańǵoı ám nadan baıaǵysha.

máz bolady bir-birin jyǵyp áli.

 

Altyn shapaq shashpaı tur qyrdyń tańy,

aıaqty alshań basqanǵa qulmyn taǵy.

Saǵan dert bop jabysqan el tirligi

búgin meniń janymdy shyńǵyrtady.

 

Jylymshy ómir janymdy qulazytty,

Talmap-talmap taýystym jyr-azyqty.

Qudaı emes, kisiden kelgen jutań

shólge aınalǵan jerimnen qulan yqty.

 

Ashsam degen jurt kózin qyran ediń,

mert etkende seni de quba jerim,

el etem dep tyrtyńdaý ne táshime,

kerek eken deseńshi myna meniń!

 

Qalqıdy ániń – rýhyńnyń kepteri me,

ustaımyn dep áýremin tekke, mine.

Darynyńnan, oıyńnan bermeı maǵan,

tek dertińdi juqtyryp ketkeniń ne?..

 Farıza Ońǵarsynova

 

Sońǵy jańalyqtar

Elik atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Bastaýdaǵy bereke

Aımaqtar • Keshe

Tutastyqtyń tuǵyr dińi

Aımaqtar • Keshe

"Damýmen" birge damıdy

Aımaqtar • Keshe

Eldiktiń jampoz jyrshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar