Tanym • 07 Qyrkúıek, 2020

Shyǵystyń shyǵysy – Shyndyǵataı

960 ret kórsetildi

Shyǵystyń shyǵystaǵy núktesi – Shyndyǵataı. Boldy, odan ári qalyń jynys, bıigin bult shalǵan qojyr shyńdar. Soltústik-shy­ǵysyn Reseı, ońtústik jaǵyn Qytaı jaılaǵan. Týra tartsań – shekarasy bizben shektespeıtin Mońǵolııa. Kaspııge deıin sozylyp jatqan qazaqtyń ulan-ǵaıyr qasıetti dalasy sol Shyn­dyǵataıdan bastalady.

Jańbyr sebelep turǵanyna qara­mastan eleń-alańda Shyndyǵataıǵa, Sháń­gen kóline bet túzegenbiz. Zýlaǵan kúıi Katon­qaraǵaıdan Berelge jetip, baýyry bıik kólikke jaıǵasqansha, jer betine áldeqa­shan jaryq túsken. Berelden ary saırap jatqan asfalt joq. Bezildep qoıa bere­tin qalta telefonnyń da úni osy jerden óshedi. Baılanys ta, baılanyp otyratyn ınternet te joq.

Buqtyrmanyń boıymen zaýlap kele­miz. Quzar shyńdar tóbeden tónip, Altaı bıikteı berdi. Bult keship, baýyrynda óssek te tabıǵaty tamsandyrmaı qoı­maıdy. Ár pushpaǵyn aralap, ár bıiginen tómenge kóz tastaǵyń keledi.

1

Bóreneleri tańbalanǵan bos úı kóp

Arshatyǵa jete bere tizgindegi Sy­rym:

– Halqy táýir-aq uıymshyl osy aýyldyń, – dedi.

– E-e-e, ıá, birligi myqty, – dep qos­tady Almas.

Taý jolyn jaqsy biledi-aý dep Sy­rym­dy alǵa salǵanymyz jón bolypty. Yzǵytyp kelip Arshaty ormanshylyǵynyń aldyna toqtaı qaldy. Sóıtsek bılet alý kerek eken. Aqyly. Erekshe qorǵalatyn ulttyq parktiń aýmaǵy bolǵan soń kez kelgen adam oıqastap júre bermeıdi. Qııaq murtty ormanshy jigit kók dápterine aty-jónimizdi tirkep aldy daǵy, bıletpen birge «ormandy órtten saqta!» degen tildeı qaǵaz ustatty. Tirkelýimiz osymen boldy ma desek, Shyndyǵataıǵa jetken soń qoryqshy men zastavaǵa baryp taǵy belgilenýimiz kerek eken.

Sonymen qosh, Arshatyny Kúnshyǵys kóshesimen jaryp ótip kelemiz. «Kún­shyǵys» dep dál taýyp qoıypty. Oralhan Bókeıshe ázildesek, kúnniń araıyn birinshi kóretinder de, sýdyń móldirin ishetinder de – arshatylyqtar. Áı, biraq qazirgi zamanda kúnniń kózinen góri kúnkóris kózi mańyzdy. Údere kóshpese de kóship jatyr. Bóreneleri tańbalanǵan bos úı kóp. Ádette buzyp áketetin úıdiń qanatyna belgi salatyn. Qara aıyryqtaı qańyrap qalmasa etti.

Buqtyrmanyń sol jaǵalaýyna shyqtyq ta qaraǵaıly jynystyń ishinde turǵan jalǵyz úıge toqtadyq.

– Qymyz bar ma? – dep sańq etti Syrym.

– Joq, – dedi úıiniń kúıki tirliginen bas almaı júrgen áıel.

Bıyl Katonqaraǵaı jaqta qymyz tapshy. Alypsatarlar lıtrlep emes, tonnalap qalaǵa tasydy. Baǵasy da sharyqtap ketken. Odan qala berdi saýmal ishýshiler uzyn-sonar kezekke turǵan. Immýnıtet kótermek.

1

Biz bir jutym qymyz tappaı joly­myzdy jalǵadyq. «Altaıdyń tóri – tabı­ǵattyń tóresi eken ǵoı» dep kúbirledi Almas. Kóz qyrymdy salsam, tumsa tabı­ǵatqa terezeden telmirgen kúıi otyr. Oı­dym-oıdym jerden ótken kólik solq etip, oıyńdy bólip jibergeni bolmasa bárimiz qııalǵa erik bergenbiz. Aldyńǵy kólikte Berel qoryq-murajaıyna basshylyq etip júrgen Almas Sarbasov, tarıhshy Ádil Saılaýbek, jolbastaýshymyz Syrym Asaınov jáne men otyrmyn. Aldyńǵy orynǵa jaıǵasyp, jan-jaǵymdy satyrlatyp sýretke túsirip kelemin. Keıingi kólikte – Tólegen men Jandos. Ekeýi de quralaıdy kózge atqan sur mergender. Mergendikterinen bul joly paıda joq. Shekara. Aıý túgili tyshqan aýlaýǵa ruqsat etpeıdi. 

Taýtekel jazyǵyna taıaǵanda temir kópirden óttik. Gúrildep aqqan ózeni Al­taı­dyń seńgir shyńdarynan Qabamen qatar­lasa bastalyp, Buqtyrmaǵa quıady. Qaba ózeni Tarbaǵataı jazyǵyn tilip aǵyp, Mar­qakól jaqqa jylystaıdy.

Kóp uzamaı atshaptyrymdaı alań­qaıdan shyǵa keldik. Berel jazyǵyna uqsas. Qaraıyp qoıshynyń qorasy kórin­di. Onda qazir arheologter turyp jatyr degen soń burylyp sálem berdik. Úı ıesi jaı­laýda desti. «Qystaǵy mundaı bolsa, jaılaýy qandaı» dedim ishteı. Arheo­logter quraq ushyp qarsy alyp, samaýyrǵa shoq saldy. Shaı iship áńgime tarqattyq.

– Bul jerde 150-den astam qorǵan bar. Qımaqtardyń, sánbılerdiń, tipti HVIII ǵa­syrda jerlengen qazaqtardyń da mazarlaryn baıqaısyń. Byltyr anaý qorǵannan «ýnıkalnyı» jádigerler tabyldy. Qazir О́skemendegi О́lketaný mýzeıinde, – dedi arheolog Aıdos Shotbaı qorǵannyń tusyn ıegimen nusqap.

Tarıhtan tartyp áńgime shertip otyr­ǵanda betkeıden sýyr ańqıttady. Jalt qarastyq. Irileýi shoqıyp otyr. Bir-ekeýi inderine qaraı borbańdap barady. Etek jaǵynan sıdıǵan túlki jortyp ótti. Buta-qaraǵannyń arasynda esh alańsyz quný timiskilenip júr. Bári kóz ushynda. Beıne-bir ertegidegideı. Erteńgi kúni aıtqanym dáleldi bolsyn dep sýretke tarttym.

 

Sháńgen emes, Buqtyrma

Kúrti jazyǵyna tús aýa jettik. Jazyq­tyń joǵarǵy jaǵynan tórt qulaqty mazar­lar kórindi. Janyna jaqyndaı bere bet sıpadyq. Samannan soǵylǵan sııaq­ty. Arasyna taqtaı salyp, jymdas­tyryp jınapty. Dál mundaı zırattar Katon­qaraǵaıdyń basqa óńirinde joq-aý deımin. Topshylaýymyzsha, mólsheri XVIII-XIX ǵasyrlarda kóterilgen.

Irkes-tirkes kele jatqan qos kóliktiń júrisi barǵan saıyn baıaýlaı berdi. Aspantastan asqan soń jazyqtaǵy joldyń qos qaptaly ıt tumsyǵy ótpes qalyń taıgaǵa ulasty. Aspantasty keıbireýler «Dembel tas» desedi. Sebebin surasaq, shekaradaǵy soldattar úılerine qaıtqanda esimderin jazyp ketkendikten eken. Ras, alyp tastyń saý jeri joq. Shımaı-shatpaq.

Júrip kelemiz, júrisimiz óndip ber­medi. Arshatydan bergi elý shaqyrym bes júz shaqyrymǵa para-pardaı kórindi. Buqtyrmanyń oń jaǵalaýyna qaıta shyqqan soń, Syrym jaqyndap qaldyq degendeı saýsaǵyn shoshaıtty. Quzar shyńnan atqaqtaǵan sýqulamalarǵa qarap biz otyrmyz. Osy kúnge deıin el aýzynda júrgen Kókkól, Arasan, Iаzevyı sııaq­ty sarqyramalardy ǵana biletinbiz. Sóıt­sek mundaǵy sýqulamalar da qulaq tundyrady.

Shatqaldan shyǵa kele qabaqtyń ús­tinen zas­tava aǵarańdady. Kólikpen kún júrip kelgen Shyndyǵataıymyz – osy. Al­dy­myzdan avtomat asynyp shyq­qan sol­dat aty-jónimizdi jazyp aldy. Sheka­ra­­daǵy erejeni túsindirdi. Qup alyp, ózen­niń arǵy betindegi qoryqshynyń úıine óttik.

1

Negizgi dittegen jerimiz kóldiń jaǵasy edi. Biraq qoryqshy: «Myna jaýyn­da kólge kóterile almaısyńdar» dedi. Rýl­degi jigitter qoryqshynyń sózine qulaq aspady. «Qalǵan úsh shaqyrym sóz bo­lyp pa?!» degendeı qoıshynyń qorasy­nyń janyndaǵy tikten atylyp-atylyp shyqtyq ta, qııa betkeımen órleı jónel­dik. О́rlegen saıyn motordyń daý­sy yshqyna tústi. Mashınamyz bir-eki ret kóldeneńdeı syrǵanaǵan soń «kóldi kórmesek kórmeıik, amanymyzda osy jerde bir shaıymyzdy qoıyp isheıik» dedik biraýyzdan. Shopyr jigitterdiń boılarynda baǵanaǵydaı qarqyn joq. Namysqa tyrysqanmen, taý qatelikti keshirmeıdi.

– Já, kólge tańerteń jaıaýlatyp baryp qaıtamyz, – dedi Almas ot tutatyp jatyp.

Bári únsiz. Biri zattardy jaıǵastyrdy, endi biri qolyna balta alyp otyn daıyn­daýǵa ketti. Otyn degeniń qyzyl qaraǵaı munda. Buǵynyń múıizindeı qý butaqtar. Soıdıǵan aramshópterdiń arasynan jurttyń orny kórinedi. Ertede el otyrǵan. Kókkóldegideı munda da qaınaǵan tirshilik bolǵan. Bertinge deıin mynaý jalǵyz soqpaqpen «skótempirt» Mońǵolııadan Semeıge mal aıdaıtyn. Shekara syzyǵy bólip tur degeniń bolmasa, Mońǵolııa myna turǵan jer. Babalarymyz jaılaǵan Jazatyr áne jatyr.

– Negizi Jazatyr – bizdiń jer. Sonyń bári ózimizde qalyp, Mońǵolııamen shekte­sip jatsaq, mynaý tuspen dańǵyl jol óter edi?! – deıdi Ádil tóńirekti kózben sholyp.

– Ketken jer ketti, osy jerimizge ıe bolyp alaıyq, – degen Almas mosynyń astyn kósep-kósep jiberdi.

Syrym laýlap janǵan otqa qazan qoıyp, bir-eki jilik súr etti súńgitip ji­ber­­di. О́zen jaǵalap júrgen jigitter áp-sátte on shaqty «harıýsty» sýyryp aldy. Qar­nymyz toq.

1

Kóz baılana shekarada shyrt uıqyǵa ketip, tań qylań bere oıandyq. Aınalany qalyń tuman basypty. Taý arasy bolǵan soń ba, tún tońdyrmady. Áıtpese Altaıǵa kúz erte túsedi. Shatyrdan shyǵa sala ózen­­niń tas­taı sýyna beti-qolymyzdy jýdyq. Taýdyń tátti shaıynan qanyp ishtik. Jolsoqty bolyp qalǵandiki me, kólge kó­terilýge eshkimniń qulqy joq sekildi. «Ete­ginen elge qaıtqan durys bolmas, ne de bolsa kórip qaıtaıyq» dedim. Almas pen Ádil oryndarynan erine turdy. Jaıaý­latyp jarty saǵatta betkeıdiń bıi­gine kóte­rildik. Toqymdaı jerdegi toq­san túrli shóp tynysyńdy ashady. Bala kú­nimizde deımin, Sháńgendi jalǵyz tas ustap tur degendi jıi estıtinbiz. Tas jyljyp ketse, talaı aýyldy sý shaıady eken dep úreı­lenetinbiz.

1

Aldymyzdan móldirep kól kórindi. Taý basyndamyz. Turǵan jerimizdiń bıiktigi teńiz deńgeıinen – 2064 metr. Kóldiń arǵy basyna deıin jeti shaqyrym. Jaǵalaýy – ný orman. Kólge tolǵan sý jalǵyz shúmek­ten tómenge qulaı aǵady. Kóldiń negizgi ataýy – Buqtyrma. Al «Sháńgen» dep orystyń ólketanýshysy – Shangın Petr Ivanovıchtiń atymen atalyp ketken.

Kóldi kórdik, kóńil toq. Endi aýylǵa qaıtýǵa bolady. Joldyń da oı-shuńqyryn bilip qaldyq dep jelmaıadaı búlkildep kele jatqanymyz sol, aldymyzdan qoryq­shynyń «Ýazıgi» shyqty. «О́te almaısyńdar, Opasnyıda tas qulapty» dedi júr­gizýshisi daýystap. Záremiz zár túbine ketti. Erteń jumys. Myna qýysta qamalyp jatatyn jaıymyz joq. Qulaǵan tasty alyp tastaımyz dep alǵan betten qaıtpadyq. Qoryqshy birge ilesti. Bes-alty tas pa desek, kádimgi shaǵyl egilip túsken. Qudaı saqtasyn, domalap kelip samaýyrdaı tas kóligińniń búıirinen soqsa, býyrqanǵan Buqtyrmaǵa top etkizedi. Til tartyp úlgermeısiń. Sol úshin de dál osy tus «Opasnyı» dep atalsa kerek. Qazaqshalasaq – qaýipti aımaq. «Kóz – qorqaq, qol – batyr». Joldy tastan taza­laýǵa kirisip kettik. Qyryp-jonyp tazalamasaq ta dóńgelektiń astyndaǵy tastardy jyljytyp tastadyq ta toqtaýsyz aýylǵa tarttyq.

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Saqtansań – saý bolarsyń

Aımaqtar • Búgin, 23:00

Sırk - álem nazarynda

Qazaqstan • Búgin, 20:51

Qaraǵandy oblysynda kıik eti tárkilendi

Aımaqtar • Búgin, 16:48

Shekteýge túsken shekti álem

Álem • Búgin, 16:35

Uqsas jańalyqtar