Tanym • 18 Qyrkúıek, 2020

Máńgi qazaq kúntizbesi

748 ret kórsetildi

Adamzat tarıhynda, kúntizbeniń orny erekshe. О́ıtkeni ol kún, aı, jyl, ǵasyr, dáýir oqıǵalaryn jańylyssyz, durys esepteıtin kóp satyly, kúrdeli mádenı qubylys. Iаǵnı, ol adam-qoǵam-tabıǵat úshtigi arasyndaǵy úılesimdi rettep, ómirdegi eleýli dinı, qoǵamdyq, sharýashylyq oqıǵalardy tarıh jadysyna tańbalap turatyn mádenıet úlgisi.

Kalendardyń túri kóp. My­sa­ly, Reseıdiń Qorǵan oblysy Qazaq Kocherdyk aýyly mańynan tabylǵan b.z.d. VIII ǵasyr murasy qola semserdiń qos qaptalyna bádizdelgen 20 túrli janýarlar beınesin zertteýshi V.N.Kotov «20 kúndik aıdy belgileıtin kalendar bolýy múmkin» deıdi.

Tipti jazý-syzý mádenıeti qalyptaspaǵan baǵzy dáýirde adamdar taıaqsha, taqtaıshaǵa kertik jasap nemese jipti túıip ýaqytty belgilegen kalendar nusqalary Amerıka, Azııa, Af­rıka qurlyqtarynan tabylsa, mundaı kúntizbeni Ahamenıd patshasy I Darıı paıdalanǵany jaıly tarıh atasy Gerodottyń jazbasynda kez­desedi. Kertik aǵash kalendardy majar qypshaq­tary men fınn-ýgorlar bertinge deıin qoldanyp kelse, qazaq esep­shileriniń «kise» dep ataıtyn qarapaıym ýaqyttyq esep qura­lyn da osy sanatqa qo­sýǵa bolady.

Degenmen búginge jetken eń kóne kúntizbe «borysh kitaby-kalendarıým» 354 jyly Rımde jazylǵany jaıly bilemiz. Al baspahanada basylǵan al­ǵashqy kalendarǵa kelsek, 1448 jyly nemis sheberi Iogan Gý­tenberg qabyr­ǵaǵa ilinetin as­tronomııalyq tabel-kalendar basyp shyǵarsa, 1474 jyly onyń jerlesi astronom Iogan Mıýller (Regıomontan) alǵashqy jýrnal túrindegi 64 bettik kalendar jasaǵan.

1

Qazirgi tańda álem ha­lyq­tary birneshe túrli kúntizbe qoldanady. Sonyń ishinde eń tanymaly Grıgorıan kúntizbesi. Bul kalendar boıynsha jyl 12 aıǵa, al aılar 28-31 kún ara­lyǵynda táýliktik mezgilmen jik­teledi. Biraq bul kalendar «ǵalamdyq ýaqyt esepteý júıesine saı emes» degen pi­kir alǵash ret 1923 jyly Jene­va qalasynda ótken Ulttar lıga­synyń bas qosýynda aıtylyp, bolashaqta bul kúntizbeni reformalaý isi Halyqaralyq Ko­mıtetke júktelgen bolatyn. Bu­dan áli kúnge nátıje shyqqan joq. Sodan 1954 jyly BUU-nyń Ekonomıkalyq Keńesi 18-sessııa­syn­da úndilik astronomdar usyn­­ǵan jańa kúntizbe jobasy talqylanyp, ony BUU-nyń Bas Assambleıasynyń qaraýyna usyn­dy. Biraq eshqandaı naqty sheshim qabyldanbady. Túıtkildi dúnıe sol kúıinde qalyp qoıdy.

Sońǵy jyldary bul máse­lemen qazaq ǵalymdary aınalysyp júr. Atap aıt­saq, bul adam – tanymal óner­tapqysh, D.Qonaev atyndaǵy ýnı­ver­sıtettiń qurmetti professory, Halyqaralyq Akmeo­logııalyq ǵylymdarynyń akade­mıgi (Sankt-Peterbýrg) jáne Pla­ton syılyǵynyń ıegeri, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty Saılybaı Bekbolatov aǵamyz.

Qazaqtan shyqqan bilikti ǵa­lym Saılybaı aǵa shırek ǵasyr ter tógip, úzbeı júrgizgen te­reń ǵylymı izdenisteriniń nátı­jesinde «Máńgi qazaq kalen­dary» atty patenttiń ıesi atanyp otyr. Bul jańalyqtyń tu­saýy 2014 jyly Halyqaralyq óner, kommýnıkasııa, ǵylym jáne tehnologııa kongresiniń Anglııadaǵy Kembrıdj ýnıver­sıtetinde kesilip, osy uıymǵa múshe 40 memlekettiń aıtý­ly ǵalymdary tarapynan bir­aýyzdan moıyn­daldy. Sonyń nátıjesinde aǵa­myzǵa «HHI ǵasyrdyń aqyl-oıy» degen ataq berildi.

Sonymen qatar joǵarydaǵy mártebeli jıynda qazaq ǵaly­my S.Bekbolatov atalǵan ha­lyqaralyq kongrestiń vıse-prezıdenti ári uıymnyń Eýropa boıynsha bas dırektory bolyp taǵaıyndaldy. Sonymen birge Kembrıdj qalasynda ornalasqan álemdegi eń úzdik ǵalymdardyń bıografııalaryn jarııalaıtyn Halyqaralyq Bıografııa ortalyǵynyń marapatyna ıe boldy.

Qazaq ǵalymy jasaǵan ka­len­­dar ótken shilde aıynyń sońynda Ońtústik Afrıka elin­de aǵylshyn tilinde «Unified, Constant Calender» («Máńgilik, turaqty kúntizbe») degen atpen elektrondy kitap retinde jaryq kórip, bul eńbekpen eki aıdyń ishinde 32 mln adam tanysyp úlgeripti.

Osyndaǵy «Máńgi qazaq kún­tiz­besiniń» ereksheligi, jyl 13 aıdan turady jáne ár aı 28 táýlik­ten quralady. Jyl 13 aıdan turý sebebi, Jer planetasy Kúndi aınalý jolynda 13 shoq­juldyzdy janap ótetindikten, Aı biz oılaǵandaı otyz kúnde emes, jıyrma segiz kúnde tolady dep boljaıdy ǵalym. Demek, ár aı dúısenbiden bastalyp, jeksenbide bitedi.

Atalǵan eńbekpen jete ta­nys­­qan úlken ǵalym, Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaı­rat­keri, Halyq­aralyq Joǵary mektep ǵylym akade­mııasynyń akademıgi Ádil Ahmetov myrza, «bul dúnıe tek qazaq ǵyly­mynyń ǵana emes, álem ǵylym­nyń da, sondaı-aq kúlli adamzat órkenıetiniń abyroıyn as­qaqtatqan zamanaýı jańalyq. Endeshe, onyń avtoryn eń aldymen egemen elimizdiń oqyrman qaýymyna súıinshi habar retinde úkilep jetkizýimiz kerek» depti.

Osy oraıda Ádil Qurman­januly aıtqandaı, gazet oqyr­man­daryn ǵalym aǵamyzdyń jańa­lyǵymen tanystyryp, súıinshileý úshin suhbattasqan edik.

– Saılybaı aǵa, bul ispen shuǵyldanyp júrgenińizge qan­sha jyl boldy?

– 25 jyldan asyp barady. Muny esepteý qıyn emes. Biraq qujattyq turǵydan qoldanysqa engizý ázirshe múmkin bolmaı tur. Eger biz osy kúntizbeni paıdalanar bolsaq, talaı dúnıe ózgerip, qazirgi qaýym qazaqılana túser edi.

Jalpy, adamzat úshin kún­tizbe máselesi asa mańyzdy. О́ıt­­keni biz qazir qoldanyp júr­gen Grıgorıan kúntizbesinde kóp­tegen qatelik bar. Basqasyn aıtpaǵanda 365 táýliktiń ózi qubylmaly. Mysaly, qazirgi jyl sanaýdyń tórtinshi jylynda 366 kún bar. Bir kún artylyp ketken. Osy qateliktiń saldarynan bir jyldy quraıtyn 12 aı: birde 28, birde 29, birde 30, taǵy birde 31 kúnge aýysyp otyrady.

Iаǵnı, ár jyl saıyn Jer óz osin 365 ret aınalsa, Aı Jerdi jyl saıyn 13 ret aınalady. Al Kún óz osin aınalýmen qatar, bir jylda «Eklıptıka» dep atalatyn aspan sferasyndaǵy úlken sheńberdiń boıymen 13 shoqjuldyzdy kesip ótedi. Bul tabıǵı qubylystar – máńgi óz­germeıtin jahandyq as­tronomııalyq zańdylyq. Al Grıgorıan kúntizbesi bolsa, ár jyl saıyn Jerdi 13 ret aınalatyn Aı sanyn ǵana emes, álginde ǵana atalǵan 13 shoqjuldyzdyń bireýin eshbir sebepsiz qysqartyp tastaǵan. Eń kúlkilisi sol, bul kemistigin jabý úshin, Grıgorıı pop 13 degen sandy shaıtanmen baı­lanystyryp, oǵan tyıym salǵan.

– Kúntizbede mundaı qatelik baryn álem astronomdary bil­megen be?

–Bilgende qandaı. 1923 jy­­ly bul másele BUU deń­geıinde aıtylǵan. Áli kún tár­tibinen tús­ken joq. Mine, sodan beri álemdik qaýymdastyq ǵalymdarǵa «qatesiz, jetilgen kúntizbe jasańdar» degendi únemi eskertýmen keledi. О́ıtkeni qoldanystaǵy kúntizbe kúlli jaratylys zańyna qaıshy ári úılesimsiz. Basqasyn aıtpaǵanda, aptalyq jeti kúnniń jyldyq aınalymy bir-birine sáıkes kelmeıdi. Mysaly, jańa jyl merekesi bir jyly dúısenbi kún­ge sáıkesse, kelesi jyly basqa kún­ge aýysady. Eger qol­da­nys­taǵy kúntizbe naqty bolǵanda ár apta, árbir kún óz núktesinde, naqtyraq aıtqanda, ýaqyttyq sheńberinde qozǵalmaı qatyp qalýy tıis. Eger kúntizbe qatesiz bolǵanda mundaı ózgeris bolmaıdy. Bul bir.

Ekinshiden – aılardy toltyryp turǵan kúnder sanyna kelsek, bir aı – 30 táýlik, ekinshisi – 31 táýlik, endi biri – 28 táýlik. Demek, ýaqyttyń tabıǵı balansy buzylyp tur.

– Nege bulaı?

– О́ıtkeni qazirgi qolda­nys­­­taǵy kúntizbe jaratylys zań­dylyǵyn eskermeı, jeke adamnyń múddesine baǵyn­dy­rylyp qoldan jasalǵan shıki dúnıe. Onyń basynda ejelgi Rım ımperııasynyń qaıratkeri, osydan eki myń jyl buryn ómir súrgen Iýlıı Sezar jaryqtyq tur. Bul kisi óz qalaýyn alǵa tartyp, bir aıdy (ııýl) óziniń atymen atasa, budan keıingi patsha murageri Avgýst ta taǵy bir aıdy óziniń atyna jazyp alǵan. Odan soń 161-180 jyldary bılik qurǵan Mark Avrelıı (ımperator Marıýs) bir aıdy óziniń qurmetine «Mart» dep ataýdy jón kórgen. Sóıtip ejelgi jyl sanaýdyń tabıǵı bolmysy ózgergen.

– Sizdiń paıym boıynsha ejelgi aı ataýlarynda qate­lik bar eken. Al ýaqytty meje­leıtin esep-sıfrlarda qandaı qatelik bar?

– Ýaqytty mejeleýden ketken qatelikte tipti eki myń jyldyń úlesi bar. Ǵylymda sıfrlyq júıe degen bolady. Ol 0-den 9-ǵa deıingi tańba-belgiler reti. Bul erte dáýirde turaqtandyrylǵan. Sizge bir qyzyq aıtaıyn, alǵash adamzattyq kúntizbe qoldanysqa kirgen kezeńde sıfrlyq júıe 7-eý, ıaǵnı jeti san (tańba) bolǵan. Qazirgi biz paıdalanyp júrgen «8» jáne «9» sandary bolmaǵan. Mine, osydan keıin kúntizbelik eseptik meje áýelden qate jasalǵan. Sol qatelik áli túzetilgen joq.

– Sózińizdi bóleıin siz aıtyp otyrǵan 7 tańbaǵa keıinnen birikken «8» jáne «9» sandary qaı mezgilde qosyldy?

– Adamzattyń alǵashqy esepteý quraly 7 tańbadan quraldy desek, sońǵy eki san 1500 jyldan keıin kirdi. Bul eki sandy kirgizgen arabtar. Keıin musylman halıfaty dáýirlegen tusta arabtardyń osy ondyq júıeligi Eýropaǵa tarady. Qysqasy, adamzattyq jetilgen sıfrlyq júıeni qart qurlyqqa jetkizgen arab mádenıeti. Biraq osy arabtar ondyq júıeni óz ómirlerine búginde kiriktire almaı otyr. Onyń sebebi kóp. Bir aýyz sózben jetkizý qıyn...

Biz kóp jaǵdaıda san men sıfr­dy ajyrata bilmeımiz. Sıfr degenimiz – 0-den 9-ǵa deıin­gi turaqty tańbalar. Osy tań­balardy qurastyrý arqyly sheksiz sandy shyǵarýǵa bolady. Bul uǵymdy árip arqyly tápsirlep kórelik. Qazaqta 42 árip bar. Osy áripter arqyly mıllıondaǵan sózder qurap, júzdegen tom kitap jazýǵa bolady. San degenimiz – jańa aıtyp ótkendeı sıfrlar jıyntyǵy. Osy oraıda qazaqy tanymda «0» sanǵa jatpaıdy. Abaı atamyzdyń «ednısa bolmasa ne boldy óńsheń nól» degeni sııaqty. Osydan keıin, ıaǵnı «nól» esepke alynbaǵandyqtan adamnyń nóldik (bir jasqa deıingi) ýaqyty eseptelmeı músheldi 12 dep júrmiz. Al shyn máninde múshel sany – 13.

– Siz jasap shyqqan kún­tiz­­belikti «Adamzattyń jańa kalendary» dep atasa da bolǵan­daı eken. Nelikten «Máńgi qazaq kalendary» dep atadyńyz?

– Men bul jumysty «adam­zattyq» demes buryn ózime «men­ qaıdan jaratyldym?» degen suraq qoıdym. Buǵan jaýapty Qurannnan taptym. Qasıetti kitaptyń 51-súresi, 56-aıatynda Alla taǵala «jyn men adamzatty ózime qulshylyq qylý úshin jarattym» depti. Demek, barlyq jaratylysta qulshylyq qupııasy bar. Mysaly, Alla jerdi jaratyp kúndi aınaldyryp qoıdy. Galaktıkada myńdaǵan planeta sapyrylysyp júzip júr. Olar bir sát qate baspaıdy. Bul net­ken dáldik, nendeı qudiret. Taǵy da Qurannyń 36-súresi, 38-aıatynda: «Tańdy sógýshi, túndi tynyǵý jáne kún men aıdy esep úshin jarattym. Osylar asa bilýshi Allanyń ólshemi» deıdi. Osy úkimdi oqyǵan soń óz basym ýaqyt ol – eń úlken qulshylyq degen toqtamǵa keldim. Sóıtip ǵalamdyq ýaqyt esebin zertteýge bet burdym. Mysaly, aıdyń fazasy 13 gradýsqa aýnamaı tań atpaıdy. Bul túıindi maǵan deıin eshkim sheshken joq. Al kún kalendarynda bir jylda kún men tún eki dúrkin teńesedi. Biri – 22 naýryz, ekinshisi – 22 qyrkúıek. Osy eki aralyqtaǵy táýlikti eseptep kórińiz, biri – 186 táýlik te, ekinshisi – 179. Bir apta joq.

– Siz jasaǵan jańa kúntizbe­niń basty ereksheligi ne?

– Jańa kúntizbeniń ereksheligi – jyldy 13 aıǵa bóldim. Bir aıda – 28 kún. Jyldyq táýlik esebi: 13 h 28 = 364 kún. Ári qa­raı osy júıemen ýaqytty júıe­lep kórelik. Mysaly, siz «1963 jyly 28 qańtar, dúısenbi» kúni týdyńyz. Joǵarydaǵy kúntizbelik júıe boıynsha sizdiń týǵan kúnińiz máńgi tek «dúısenbi»-ge saı kelip turady. Ol eshqashan ózgermeıdi. Bul kúntizbeniń basty ereksheligi osynda jáne ýaqyttyq ólshemderi múltiksiz.

Odan keıin ultym – qazaq. Adam balasy úshin paıdaly dúnıe jasadym eken, ol nege qazaqqa tán bolmaıdy. Men esh nárseni oıdan alyp otyrǵanym joq. Abaı atamyz aıtpaqshy, janymyzdan ǵylym shyǵara almaımyz. Mundaǵy eseptiń barlyǵy qazaqtyń kóne tanymynda bar. Sondyqtan bul qujatty «Máńgi qazaq kalendary» dep ataýdy jón kórdim. Ekinshiden, «máńgi» ataýyn bergen sebebim, Alladan basqa máńgilik joq. Kim Onymen birge bolady, Onyń úkimine saı dúnıe jasaıdy sol ǵana máńgilikpen ushtasa alady.

– «Máńgi qazaq kalendary» kún­tizbesinde aı ataýlaryn qalaı qazaqshaladyńyz?

– 13 aılyq kúntizbede qazaq­sha aı attaryn ázirshe shoqjul­dyz­dardyń atymen belgilep qoı­dym. Balyqtar, Toqty, Torpaq, Egizder, Shaıan, Arystan... degen sııaqty. О́ıtkeni qazirgi aı ataý­lary: qańtar, aqpan, naýryz, sáýir, mamyr... t.b. bulardy tek qazaq qana biledi. Ol shoqjul­dyzdar ataýy kúlli álemge tán. Osyǵan sáıkestendirip aı­dyń aǵylshynsha-oryssha ataýlaryn da taýyp qoıdym.

– Bul kúntizbeniń kúlli adam­zat úshin qandaı paıdasy bar?

– Eń áýeli, adamzat ómirine tán datalar ýaqyty eshqashan ózgermeıdi. Sol sebepti jyl sa­ıyn qaǵaz shyǵyndap kalendar jasamaısyz. Qazirgi kúntizbede on jylda bir keletin «kibise» jyly deıtin bar. Ony keıbir halyqtar «qaýip-qaterge toly jyl» dep yrymdaıdy. Osy jalǵan yrym joǵalady.

Sodan keıin bul kúntizbe – astronomııalyq ári mate­ma­tı­kalyq turǵydan eshqandaı kináratsyz. Sol sebepti jasandy Grıgorıan kúntizbesiniń saldarynan bank jáne qarjy júıelerinde; tehnologııalar men sıfrlandyrý úderisterinde; medısınalyq jáne bıologııalyq prosesterde; makro jáne mıkro ǵarysh salasynda; qarapaıym adamdardyń kúndelikti ómirinde, t.b. oryn alyp otyrǵan keder­giler men kemshilikterdiń túbe­geıli joıylary anyq.

Odan keıin máńgi ózgermeıtin 28 kúndik/13 aılyq turaqty kún­tizbede ár jyldyń basy Naýryz aıynyń 21-indegi kún men túnniń teńeletin sátine dóp keletin birin­shi jeksenbi ǵana nólden bastalady, al qalǵan jeksenbiler aptanyń úırenshikti jetinshi kúnine saı kelip turady. Qalǵan kúnder 13 aılyq kúntizbeniń ón boıynda máńgi ózgermeı, qaqqan qazyqtaı myzǵymaı ornyǵady.

Qarjy-ekonomıkalyq turǵy­dan da, bul kúntizbe eshbir ysy­rapqa jol bermeıdi, óıtkeni bir ret baspadan shyqqan bul kúntizbeniń bastapqy nusqasyn ondaǵan nemese júzdegen jyldar boıy qoldana berýge bolady.

 

Áńgimelesken

Beken QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýstan qalaı qorǵanamyz?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar