Sýretti túsirgen avtor
Bul aýyldy kóbine Shoqan dep burynǵy kolhoz tusyndaǵy ataýymen aıtady, bala kezden qulaqqa sińisti bolǵan ataý. Aýyl úıleri jınaqy da shaǵyn ornalasqan eken. Qaıbir jyly Maǵaýın aqsaqal elge kelgende qasıetti aǵashtyń daraǵy ǵana jatqan edi deıdi, birge baryp kórgender. Odan beri de onshaqty jyl ótken. Kóktemgi sý tasqyny kezinde ózen jaǵasynda qýrap jatqan aǵashty áldeqashan shaıyp ketýi de múmkin. Qara jolmen shańdatyp kele jatyp taba almaı qalamyz ba degen kóńilimizdegi alańdy jasyrmadyq.
Jolaı birinshi kezdesken beıtanystan amandyq-saýlyqtan keıin jón surastyq.
– Sovethan degen aǵalaryńa baryńdar, ózenniń mańaıynda mal qarap, atpen kóp júredi. Jer jaǵdaıyn jaqsy biledi, – dep úıin kórsetip jiberdi. Ol kisiniń úıin ońaı taptyq. Shóp túsirý qamymen qora mańynda ony-muny usaq sharýalaryn rettep jatyr eken. Áldebir altyn-kúmis jasyrylǵan qazynaly apandy izdeýge bekingendeı óńimiz qatý.
– Aǵa, osyndaǵy Qosaǵashtyń jaıyn siz ǵana biledi deıdi ǵoı. Bizdi aparyńyz, – dedik salǵan jerden. Qýanyp ketti.
– Apyraı, ol aǵashty izdeıtinder de bar eken-aý, – dep kúldi. – Kezinde aǵash týraly kórgen-bilgen málimetterdi jınastyryp, ólketaný mýzeıine bergen edim. Sony aqtap-arýlap, kórneki jerge qasterlep qoısa jaqsy bolar edi, – dep jol bastap, biz sońynan ilestik.
Daǵandeldiń saǵasyn boılaı, Baqanas ózenin jaǵalaı aýyldyń syrtyna shyqtyq. Alysqa uzamaı-aq otyn jaǵýǵa irgeden tası bergennen be bir kezdegi tumsa toǵaıdyń irgesi setinep-aq qalypty. Kólikti áýdem jerge qaldyryp, ári qaraı jaıaý órledik. Shı, buta aralas shóptesin alapty keship kelemiz. Alyp aǵash ońaı tabyldy. Sovethan aǵanyń kúnde mal qarap júrgen mańaıy, ústinen tústik. Alyp báıterektiń ózi emes, árıne. Synyp, kúırep túsken bir butaǵy ǵana. Búk túsip jatyr eken. Qaýsaǵan, kári. Sonyń ózi ájeptáýir, susty. Qadamdap ólshep edik, tustas jeti metrge jýyq shyqty. Syny ketse de, syryn bermeı jer baýyrlaı únsiz qulaǵan.
– Úlkenderdiń aıtýynsha kúndik jerden kórinetin erekshe úlken ósken qos terek bolǵan. El aýzynda Shoqan «Ystyqkólge» saparynda Qosaǵashtyń túbinde dem alǵan dep aıtylady, – dep túıdi jol bastaýshy aǵamyz. Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy degen, Shoqan qos terektiń túbinde boldy deýi shyndyqqa janasymdy. О́ıtkeni sol saparynda Shoqan dál osy Baqanas arqyly ótip, Ajyryq, Tańsyq eldi mekenderi arqyly «Qozy-Kórpesh – Baıan-sulý» mazaryna soqqanyn jazbalarynan jaqsy bilemiz.
– Osy Qosaǵashtyń túbinde Abylaı han úsh kún qatarynan aıaldapty, sodan soń Aıagózge shúrshitpen soǵysqa attanǵan degen ańyz bar. Odan buryn eńsegeı boıly er Esim han qara qalmaqqa qarsy osy Qosaǵashtyń túbinen attanypty desedi, – deıdi Sovetbek aǵa qulshyna áńgimelep. «Dińniń sheńberine jeti bala – jeti jigittiń qushaǵy áreń jetti. Ekinshisin ólshedik. Kishirek. Biraq bul da alyp. Bes qushaq». Maǵaýın bozbala shaǵynda ózi kórgen qos aǵashtyń alyp beınesin osylaı sýretteıtin. Ony da eske aldyq.
Kóz kórgenderdiń aıtýynsha, dara ósken qos daraqtyń bıik butaǵyna ıtelgi uıa salady eken. Itelgi – quz jartastan ǵana balapan ushyratyn qus ekeni belgili. Demek, ıen daladaǵy aǵashqa ıtelginiń uıa salýy Qosaǵashtyń qanshalyqty alyp, qanshalyqty bıik ekenin ańdatsa kerek. Ájelerimizdiń aıtýynsha, bala kótermegen áıelder mal soıyp, moınyna burshaq salyp osynaý qasıet daryǵan Qosaǵashtyń basyna túnegen.
Bar tarıhty basynan ótkergen myń jyldyq Alyptyń qaıǵyly qazaǵa ushyraýy da tosyn, ózgeshe tylsym. О́tken ǵasyrdyń 70-jyldary qartaıǵan qos daraqty irgedegi jurt qadiri ketti, qasıeti kemidi dep sanasa kerek. Ońaı olja kórip, baltalap, tepkilep, qystyq otynǵa alýdy oılaıdy. Biraq rabaısyz jýan qos diń myzǵymaıdy. Kúnderdiń bir kúni shaıdaı ashyq tapa-tal túste aspanda shaǵyrmaqtaı bult paıda bolyp, qaq tóbege jetedi. Kenet jer álemdi teńselte shatyr etken dybys shyǵyp, sorǵalaı quıylǵan jaı oty dál qos aǵashqa túsken deıdi. Keler sátte kók pen jerdiń arasyndaǵy alyp báıterek túgel otqa oranady. Ata murasyn aıaqqa basqan aýyldyń sonda ǵana kókeıine qorqynysh kiredi, keıin árıne umytylady.
Qazir aǵash tarıhy qadym zamannan jetken ańyz tárizdi. Bolmaǵan syndy, eshkim kórmegen syndy. Estise de, kórse de mán bermegen. Tek Táńiri ózgeshe taǵdyr syılaǵan alyptyń birdi-ekili jurnaǵy ǵana mań dalaǵa maǵyna ústep, máńgilik baıyz taýypty.
«Bizge jańǵyryǵynyń ózi talyqsyp, áreń jetipti. Sol úzik ún, kómeski sáýle múlde óship qalmasyn dep, baıaǵyda qýraǵan, baıaǵyda órtenip ketken, alystaǵy aǵaıyn bilmegen, jaqyndaǵy týystyń ózi umytqan, qazir ornynda kúli de qalmaǵan Aǵashqa joqtaý jazdyq. Bálkı, urpaǵynan úmit úzbegen Kók Táńiri meıiri túsip, Jerimizge jańa bir shybyq qadar...». Maǵaýınniń aıryqsha lepesi, bátýaly batasy, eńseli eskertkishi. Biz aýyl-úıdi aralap naqtyly deregin jınaı almaǵan alyp aǵash týraly derekti hıkaıattyń jaqsylyqqa bastaǵan ańyzy osylaı aıaqtalatyn. Táńiri qabyl etkeı. Tek bir qynjyltatyny jalǵyz Qosaǵash emes. Qadym zaman kýágeri bolyp baǵzydan úni talyp jetken kıe tutar muralarymyz suraýy, izdeýshisi joqtaı kúnge qýaryp, jelge mújilip máńgilik qoınaýyna jutylyp barady... Alaqanyma qysa berik ustaǵan butanyń jańqasyna kóz toqtatyp qarap turyp osyny oıladym.
