Rýhanııat • 28 Qyrkúıek, 2020

Qosaǵashty izdeý

615 ret kórsetildi

«Bul aǵashtyń túbinde Shyńǵys han at shaldyrǵan. Esim han ásker toptaǵan. Abylaı han qurban aıtyp, qatarynan úsh kún minájat etken. Budan ótken qandaı ǵajaıyp bolýy múmkin». Maǵaýınniń áıgili «Qosaǵashy» osy. Áýeli úıde turǵan kóp tomdyǵynan oqyǵanbyz, keıin estidik. Endi kózben kórgimiz keledi. Tańǵy astan keıin ýaqyt ozdyrmaı, qos aǵashtyń atymen atalǵan Qosaǵash aýylyna bet túzedik.

Sýretti túsirgen avtor

 

Bul aýyldy kóbine Shoqan dep bu­rynǵy kolhoz tusyndaǵy ataýymen aıtady, bala kezden qulaqqa sińisti bolǵan ataý. Aýyl úıleri jınaqy da shaǵyn ornalasqan eken. Qaıbir jyly Maǵaýın aqsaqal elge kelgende qasıetti aǵashtyń daraǵy ǵana jatqan edi deıdi, birge baryp kórgender. Odan beri de onshaqty jyl ótken. Kóktemgi sý tasqyny kezinde ózen jaǵasynda qýrap jatqan aǵashty álde­qashan shaıyp ketýi de múmkin. Qara jolmen shańdatyp kele jatyp taba almaı qalamyz ba degen kóńilimizdegi alańdy jasyrmadyq.

Jolaı birinshi kezdesken beıtanystan amandyq-saýlyqtan keıin jón suras­tyq.

– Sovethan degen aǵalaryńa ba­ryńdar, ózenniń mańaıynda mal qarap, atpen kóp júredi. Jer jaǵdaıyn jaqsy biledi, – dep úıin kórsetip jiberdi. Ol kisiniń úıin ońaı taptyq. Shóp túsirý qamymen qora mańynda ony-muny usaq sharýalaryn rettep jatyr eken. Áldebir altyn-kúmis jasyrylǵan qazynaly apandy izdeýge bekingendeı óńimiz qatý.

– Aǵa, osyndaǵy Qosaǵashtyń jaıyn siz ǵana biledi deıdi ǵoı. Bizdi aparyńyz, – dedik salǵan jerden. Qýanyp ketti.

– Apyraı, ol aǵashty izdeıtinder de bar eken-aý, – dep kúldi. – Kezinde aǵash tý­raly kórgen-bilgen málimetterdi jınastyryp, ólketaný mýzeıine bergen edim. Sony aqtap-arýlap, kórneki jerge qasterlep qoısa jaqsy bolar edi, – dep jol bastap, biz sońynan ilestik.

Daǵandeldiń saǵasyn boılaı, Baqa­nas ózenin jaǵalaı aýyldyń syrtyna shyqtyq. Alysqa uzamaı-aq otyn jaǵýǵa irgeden tası bergennen be bir kezdegi tumsa toǵaıdyń irgesi setinep-aq qalypty. Kólikti áýdem jerge qaldyryp, ári qaraı jaıaý órledik. Shı, buta aralas shóptesin alapty keship kelemiz. Alyp aǵash ońaı tabyldy. Sovethan aǵanyń kúnde mal qarap júrgen mańaıy, ústinen tústik. Alyp báıterektiń ózi emes, árıne. Synyp, kúırep túsken bir butaǵy ǵana. Búk túsip jatyr eken. Qaýsaǵan, kári. Sonyń ózi ájeptáýir, susty. Qadamdap ólshep edik, tustas jeti metrge jýyq shyqty. Syny ketse de, syryn bermeı jer baýyrlaı únsiz qulaǵan.

– Úlkenderdiń aıtýynsha kúndik jerden kórinetin erekshe úlken ósken qos terek bolǵan. El aýzynda Shoqan «Ys­tyqkólge» saparynda Qosaǵashtyń túbinde dem alǵan dep aıtylady, – dep túıdi jol bastaýshy aǵamyz. Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy degen, Shoqan qos terektiń túbinde boldy deýi shyndyqqa janasymdy. О́ıtkeni sol saparynda Shoqan dál osy Baqanas arqyly ótip, Ajyryq, Tańsyq eldi mekenderi arqyly «Qozy-Kórpesh – Baıan-sulý» mazaryna soqqanyn jazbalarynan jaqsy bilemiz.

– Osy Qosaǵashtyń túbinde Abylaı han úsh kún qatarynan aıaldapty, sodan soń Aıagózge shúrshitpen soǵysqa attanǵan degen ańyz bar. Odan buryn eńsegeı boıly er Esim han qara qalmaqqa qarsy osy Qosaǵashtyń túbinen attanypty desedi, – deıdi Sovetbek aǵa qulshyna áńgimelep. «Dińniń sheńberine jeti bala – jeti jigittiń qushaǵy áreń jetti. Ekinshisin ólshedik. Kishirek. Biraq bul da alyp. Bes qushaq». Maǵaýın bozbala shaǵynda ózi kórgen qos aǵashtyń alyp beınesin osylaı sýretteıtin. Ony da eske aldyq.

Kóz kórgenderdiń aıtýynsha, dara ósken qos daraqtyń bıik butaǵyna ıtel­gi uıa salady eken. Itelgi – quz jar­tastan ǵana balapan ushyratyn qus ekeni belgili. Demek, ıen daladaǵy aǵashqa ıtelginiń uıa salýy Qosaǵashtyń qanshalyqty alyp, qanshalyqty bıik ekenin ańdatsa kerek. Ájelerimizdiń aıtýynsha, bala kóter­megen áıelder mal soıyp, moınyna bur­shaq salyp osynaý qasıet daryǵan Qosaǵashtyń basyna túnegen.

Bar tarıhty basynan ótkergen myń jyldyq Alyptyń qaıǵyly qazaǵa ushy­raýy da tosyn, ózgeshe tylsym. О́tken ǵasyrdyń 70-jyldary qartaıǵan qos daraqty irgedegi jurt qadiri ketti, qa­sıeti kemidi dep sanasa kerek. Ońaı ol­ja kórip, baltalap, tepkilep, qystyq otyn­ǵa alýdy oılaıdy. Biraq rabaısyz jýan qos diń myzǵymaıdy. Kúnderdiń bir kúni shaıdaı ashyq tapa-tal túste aspanda shaǵyrmaqtaı bult paıda bolyp, qaq tóbege jetedi. Kenet jer álemdi teń­selte shatyr etken dybys shyǵyp, sor­ǵalaı quıylǵan jaı oty dál qos aǵashqa túsken deıdi. Keler sátte kók pen jerdiń arasyndaǵy alyp báıterek túgel otqa oranady. Ata murasyn aıaqqa basqan aýyl­dyń sonda ǵana kókeıine qorqynysh kiredi, keıin árıne umytylady.

Qazir aǵash tarıhy qadym zamannan jetken ańyz tárizdi. Bolmaǵan syndy, eshkim kórmegen syndy. Estise de, kórse de mán bermegen. Tek Táńiri ózgeshe taǵ­dyr syılaǵan alyptyń birdi-ekili jur­naǵy ǵana mań dalaǵa maǵyna ústep, máńgilik baıyz taýypty.

«Bizge jańǵyryǵynyń ózi talyqsyp, áreń jetipti. Sol úzik ún, kómeski sáý­le múlde óship qalmasyn dep, baıa­ǵyda qýraǵan, baıaǵyda órtenip ketken, alystaǵy aǵaıyn bilmegen, jaqyndaǵy týystyń ózi umytqan, qazir ornynda kúli de qalmaǵan Aǵashqa joqtaý jazdyq. Bálkı, urpaǵynan úmit úzbegen Kók Táńiri meıiri túsip, Jerimizge jańa bir shybyq qadar...». Maǵaýınniń aıryqsha lepesi, bátýaly batasy, eńseli eskertkishi. Biz aýyl-úıdi aralap naqtyly deregin jınaı almaǵan alyp aǵash týraly derekti hıkaıattyń jaqsylyqqa bastaǵan ańyzy osylaı aıaqtalatyn. Táńiri qabyl etkeı. Tek bir qynjyltatyny jalǵyz Qos­aǵash emes. Qadym zaman kýágeri bo­lyp baǵzydan úni talyp jetken kıe tu­tar muralarymyz suraýy, izdeýshisi joqtaı kúnge qýaryp, jelge mújilip máń­­gilik qoınaýyna jutylyp barady... Ala­qanyma qysa berik ustaǵan butanyń jań­qasyna kóz toqtatyp qarap turyp osyny oıladym.

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasynda nan qymbattaǵan

Aımaqtar • Búgin, 19:15

Dollardyń erteńgi baǵamy qandaı bolmaq?

Ekonomıka • Búgin, 18:25

Almatydaǵy avtoservıs otqa orandy

Aımaqtar • Búgin, 15:33

Joǵalǵan bala 12 saǵatta tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 14:38

Karantınniń kezinde kókpar tartqan

Aımaqtar • Búgin, 12:30

Bos jatqan 665 myń gektar jer anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:10

Dollardyń baǵasy kún sanap ósip keledi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Uqsas jańalyqtar