Abaı • 30 Qyrkúıek, 2020

Aqyldyń keni

76 ret kórsetildi

Árbir halyqtyń kósh bastaýshy, aqylgóı, danalary bolǵan, máselen, ózbekterde Álısher Naýaı, túrik­men­derde Maqtymquly, orystarda Pýshkın sııaqty, qazaqtarda Abaı sondaı biregeı tulǵa boldy. 

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Abaı uly aqyn, ǵulama oıshyl. Elge ósıet aıtyp, jaqsylyqqa bastaýshy retinde halyqty óz ómirimen, ǵıbratty sózderimen progresske bas­taǵan, kemistikterdi ashyp aıtqan, jaman ádetten jırendirgen. Máselen,

Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jur­tym,

Ustarasyz aýzyńa tústi murtyń.

Jaqsy menen jamandy aıyrmadyń,

Biri qan, biri maı bop endi eki urtyń, – dep el-jurtyn nadandyqtan aryltý úshin, janyna tıip, kózin ashqan.

Qazaqtyń arǵy tegi júz myńdaǵan jyldar boıy kóship-qonyp ómir súrgen. Mal jeıtin shóbin aıaǵymen júrip tapqan. Sebepsiz emes. Tek qystyń qań­tar, aqpan aıynda ǵana ózen, kól jaǵa­syndaǵy toǵaıly jerge kelip qystaǵan. Sol eki aıdan artyq qysta shóp tappaı mal qyrylady.

Bul óte aýyr jaǵdaı. Baıdyń kıiz úıi bútin, tósegi qalyń, kıimi jyly, tamaǵy maıly. Qıyndyqty kórgen jalshy, qoıshylar bolǵan. Onyń ońdy úıi de, kıimi de, jeke maly da bolmaǵan. Sol jaǵdaıdy baılar eskerdi me eken. Búrseń qaqqan kedeı, kedeı-kepshik jaǵdaıyn oılap, Abaı bylaı dep óleń jazdy:

Qarasha, jeltoqsanmen sol bir eki aı,

Qystyń basy biri erte, bireýi jaı.

Ortalyq Qazaqstanda bul eki aı naǵyz qys. Mine, Abaı ústem tap ókili bolsa da jarly-jaqybaıdyń qamyn oılap, kúńirendi, elge oı saldy, sanasyn oıatty.

Abaı «Bolys boldym, minekeı, bar malymdy shyǵyndap» – dep bastalatyn óleńinde mansapqor, shenqumar sumdardy óltire synaıdy. Olar bolys bolý úshin ulyqtarǵa para beredi. Biraq saılanyp alǵan soń, jumsaǵan dúnıesin eselep elden qaıyrady. Kózdegenderi kóptiń jaǵdaıy emes, qara bastarynyń qamy. Abaı osyny kórip, qynjyldy. Biraq nadan el onyń bul kúızelisin túsinbedi. Abaı «Atadan altaý, anadan tórteý, jalǵyzdyq kórer jerim joq» – dese de elde jalǵyz ekenin sezindi.

«Jartasqa bardym, kúnde aıqaı saldym,

Odan da shyqty jańǵyryq», biraq elde oǵan túsiný joq dep qaıǵyrdy. О́ıtkeni  Abaı ózin túsinetin, baǵalaıtyn zamannan erte týdy.

Abaı orys mektebinde oqyp, til bilip, ónege alǵan Shoqan, Ybyraılardy kórip, óziniń aýyl moldasynan basqany kórmegendigine qynjylady.

Jasymda ǵylym bar dep eskermedim,

Paıdasyn kóre tura teksermedim.

Erjetken soń túspedi ýysyma,

Qolymdy mezgilinen kesh sermedim, – dep ókinedi.

Biraq sóıtse de bilim alýdyń erte-keshi joq ekendigin túsingen Abaı, orys mektebine baryp, jas balalarmen birge oqyp, orys tilin úırenedi.

Abaı orys tilin tek úırenip qana qoımaı ondaǵy keı sózderge mán beredi. Abaı «Evgenıı Onegındegi» Pýshkın jazǵan keıbir taraýlardy qazaqshaǵa aýdarady. Lermontovtyń «Terek» degen óleńin

«Asaý terek doldanyp, býyrqanyp» – dep qazaqshaǵa aýdardy.

Búgingi bizdiń toılarda «Qarańǵy túnde taý qalǵyp, uıqyǵa keter maýjyrap» – degen óleńdi jastar qosylyp aıtady. Sózin jazyp, mýzykasyn shy­ǵarǵan Abaı. Bul nemis aqyny Geteniń «Jolaýshynyń túngi áni», (zary dese de bolady) degen óleńin Lermontov orys tiline aýdarǵan bolatyn. Abaı osy óleńdi sózbe-sóz emes, maǵynasyna qarap aýdaryp, keremet shyǵarma týdyrdy.

Qazaq elinde qyz balany jat eldik dep túsingen. Ony eriksiz qalyń malǵa satqan. Jastardyń mahabbatyn aıaqqa basqan. Mine, sony kórgen Abaı mahabbat máselesin kóterip, «Kózimniń qarasy, kóńilimniń sanasy, Bitpeıdi ishtegi ǵashyqtyq jarasy» – dep óleń jazdy. Mahabbatty jyrlady.

Abaı qazaq aýylynda jumysy joq, tekke teńselip júrgenderdi synady. Eńbektengen ózbek, tatarlardy óne­ge etip kórsetti. Kásipke shaqyrdy. «Ju­mysy joqtyq, qoly bostyq, azdyrar adam balasyn» – dep jyrlady.

Bıyl álemde koronavırýs degen indet qaptady. Aqparat quraldary saǵat saıyn indetten saqtan, úıde otyr dep aıtatyn boldy. Eger Abaı búgin tiri bolsa, eńbektenińder, eginińdi kút, malǵa qara, taǵam daıynda, bilimińdi kóter degen bolar edi. Indetten saqtan degen sóz eńbek etpeı, úıde tyǵylyp otyr degen sóz emes.

Abaı bizge qashan da kerek. Búkil el Abaıdy tirek etedi, aqylyna súıenedi, ilgeri umtylady.

Qajyrly eńbek te, oıyn-saýyq ta, bilimge umtylyp, demalyp, densaýlyqty saqtaý da, bári de kerek.

Mádenıet degenimiz osylardy re­timen júrgizý. Abaıdyń maqsaty, tilegi de osy bolatyn.

 

Dosmuhamed KIShIBEKOV,

UǴA akademıgi

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda jer silkindi

Qazaqstan • Búgin, 16:48

Bıyl Qazaqstanda qys qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 16:37

Medeý men Shymbulaq qashan ashylady?

Aımaqtar • Búgin, 15:58

Elengen erlik

Aımaqtar • Búgin, 13:22

Qarashada kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:59

Shyǵys Qazaqstanda qus tumaýy tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 11:36

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 11:22

Uqsas jańalyqtar