Ánim qalsa tógilip elde meniń,
Dánim qalsa sebilip jerde meniń,
«Júzege asty armanyń qalaı?» – dese
Atameken, asyrǵan sen der edim!
Aqyn, jazýshy, dramatýrg, kósemsózshi-jýrnalıst Aqylbek Shaıahmet Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin jáne Máskeýdiń Ádebıet ınstıtýtyn támamdaǵan.
Aqylbek ShAIаHMET.
SEN DER EDIM
Ánim qalsa tógilip elde meniń,
Dánim qalsa sebilip jerde meniń,
«Júzege asty armanyń qalaı?» – dese
Atameken, asyrǵan sen der edim!
Júrgizetin ómirdiń dóńgelegin,
Ata salty, dástúrim – eń keregim.
«Tirshilikke nár bergen kim?» – degende,
Atameken, qýatym sen der edim!
Aǵa sózin quptaımyn, jón kóremin,
Talaı isti qapysyz meńgeremin.
«Munyń bárin úırendiń kimnen?» – dese,
Atameken, úıretken sen der edim!
О́ris keńip, tolsa eger tólge jerim,
Aqqý júzse juptasyp kólde kerim,
Sulýlyqty ǵajaıyp turǵan saqtap,
Atameken, qorǵanym sen der edim!
Sary altyndaı jarqyrap beldegi egin,
Shalqyp jatsa yrysym jerde meniń,
Qasıetti bastaýy qazynamnyń,
Atameken, árıne, sen der edim!
Áldılese máńgilik jer bóbegin,
Toı-dýmandy áli de kórmek elim.
Tynyshtyqtyń besigin terbetetin,
Atameken, kıelim sen der edim!
MYQTYLYQ
Baǵyndyrǵan julqynsa da asaýdy,
Myqty deıdi arqan menen tusaýdy.
Ustap turǵan erkinen tys neshe erdi,
Myqty deıdi shynjyr menen kisendi.
Myqty deıdi qursaý salǵan qaqpany,
Qarǵybaýdy, júgen menen noqtany.
Jaýyp turǵan bylyq penen shylyqty,
Myqty deıdi esiktegi qulypty.
Munyń bári – shyndy jalǵan uqtyrý,
Myqtylyq sol – tize búkpeı, tik turý.
Qol-aıaqty sozsaq qana – serpildik,
Eń myqtylyq – elmen kórgen erkindik.
USAQ-TÚIEK
Usaq-túıek kóp dese de búgin el,
Usaqty kóp qajet qylar tiriler.
Usaq tastan quralmaı ma taýlar da,
Usaqtardan bastalmaı ma iriler?!
Shekti ustasa usaq tıek kertilgen,
О́mir kúıi soǵan súıep shertilgen.
Tıtteı shege tapjyltpasa taqtaıdy,
Usaq tuz da astyń dámin keltirgen.
Oılap qara, kisi bolsań sóz uǵar,
Usaqtardyń qıqym bolǵan kezi bar.
Qıqymdardy quraı alsa sheber qol,
Quraq kórpe bolam degen sózi bar.
Jerdiń betin jaılap túrli halyqtar,
Kez de keler alar ornyn anyqtar.
Túbi óziniń qum bolaryn bilmeıdi
Usaqtardy kózge ilmeıtin alyptar.
UIQASTAR
Alǵa bastar jaınap turǵan jyr kóshin,
Uıqas degen uıyp qalǵan úılesim.
Uıqas úshin jip ıirip áıelder,
Keste toqyp, sabaqtaıdy ınesin.
Jaqsy uıqas bar bulttar júzgen kógimde,
О́sken shóp pen bitik shyqqan eginde.
Ádemi uıqas – amandasqan qos qolda,
Ádemi uıqas – dombyranyń isheginde.
Uıqas qýyp, asqanymen san beles,
Uıqastardyń bári birdeı sándi emes.
Kóp uıqasta qıǵashtyq bar qısaıǵan,
Keı uıqasta buǵyp jatyr máńgi eges.
Taq pen baqtyń bir bolǵanyn kórip siz,
«Bul qalaı?» – dep talaı oıǵa kelipsiz.
Tún men kún de túsip jatsa ıtjyǵys,
Gúl men kúl de uıqasady eriksiz.
Uıqaspaıtyn uqsastyqtar kóp eken,
Uıqas joqta kóldiń ózi shól eken.
Kóp pen joqtan uıqas izdep júrgen bar,
Uıqaspenen kirse boldy berekem.
О́TKEN KÚNDER
Jol shegi emes uzaq júrip kelgeniń,
Jetken kúniń – ótken kúndi qaıtalaý.
Biraq, basty olqylyǵy pendeniń –
Sonda ketken kemshilikti baıqamaý.
Qartaıǵan shal tursa-daǵy qaýsap tym,
Atqan tańǵa, batqan kúnge qyzyǵar.
О́tken kúnder – tańbasyndaı saýsaqtyń,
Árbir aıda, árbir jylda izi bar.
Merzimi bar ár saǵat pen táýliktiń,
О́lshemi bar ár mezgildiń jyldaǵy.
Bir-birimen birdeı emes barlyq kún,
Birdeı emes aqqan sý men qum-daǵy.
О́tken kúnder – júrip ótken izderiń,
Asaý attaı ilinbegen quryqqa.
Sezgen kezde salqyndaǵan kúz demin,
Qystyń taıaý qalǵandyǵyn umytpa!
KÚNKО́RIS
Bireý qazyp, bireý jazyp kún kórer,
Bireý aıtpaı, bireý aıtyp úlgerer.
Ár kisiniń bar úırengen kásibi,
Bir-birinen qaısysy artyq, kim biler?!
Shymbaıyna shyndyq batsa jym bolyp,
Júrgender bar jaǵynýmen kún kórip.
Naǵyz baqyt – tókken terdiń óteýi,
Esil eńbek esh ketpese qum bolyp.
Bireý qolmen, bireý tilmen kún kórgen,
Jumys tappaı júrgen de bar sendelgen.
Aınalysar qulaı súıgen isimen
Naǵyz maman óz kásibin meńgergen.
Kimge bóget, kimge kómek, kimge óris,
Jer betinde tolyp jatyr kúnkóris.
Sol kúnkóris adaldyqtan attasa –
Arǵy jaǵy jıirkenishti, búlgen is...
ATA JOLY
Jerdiń de jaýǵan jaýyn shańyn basty,
Shydamdy sekildi edik, sabyr qashty.
Jańbyrdan, qardan, jelden qorqamyz dep,
О́tkizdik úıde otyryp jarym jasty.
Dalada ata-babam serýen qurǵan,
Úıkúshik kisi bolsa, elden qýǵan.
«Maldasyn quryp alyp, úı ishinde
Jantaıyp jatty» degen múlde jalǵan.
О́tkizgen at ústinde óz ǵumyryn,
Almaǵan joryqtarda kóz shyrymyn.
Jaıaýdan boıy bıik bolǵandyqtan,
Kóńili kóterińki, sózge myǵym.
Kisilik, kishilikti bilgen babam,
Eńkeıip úıine de kirgen babam.
Kıimi yqsham kelgen boıyna shaq,
Kerek pe úlde menen búldeń oǵan.
Qazaǵym at, túıege artqan úıin,
Ánderin shyrqap aıtyp, tartqan kúıin.
Jetim men jesirlerge pana bolyp,
Bilmegen jetimhana, qarttar úıin.
Árdaıym ashyq ustap dosqa júzin,
Abaılap aldy-arty men basqan izin,
Qolynda bar nársege qanaǵat qyp,
Umytpaı oryndaǵan bes paryzyn.
Dámetpes eńbegine syı-aqy kóp,
Tap-taza ishken asy, qýaty kóp.
Eli aman, jurty tynysh bolsa boldy,
Ańsaıtyn odan basqa muraty joq.
Bar shyǵar dáýletke mas, kilkip-tasqan,
Bar shyǵar dástúrden de úrkip-qashqan.
Keledi jańa býyn jastar ósip,
Jalǵaıtyn ata jolyn buljytpastan.
