Konstıtýsııalyq sáıkestigi qaraldy

Elimizdiń Konstıtýsııalyq Keńesi qaraýy­na Qaraǵandy oblystyq sotynyń Azamattyq kodekstiń 218-babynyń 6-tarmaǵyn konstı­týsııalyq emes dep taný týraly usynymy túsken bolatyn. Aldyn ala zertteýler kórsetkendeı, usynym tıisti sýbektiden joldanýyna sáıkes, onda kórsetilgen máseleler Konstıtýsııalyq Keńestiń qaraý quzyryna jatatyn bolyp tabylǵan. Osyǵan oraı atalǵan usynym konstı­týsııalyq is júrgizýge qabyldanǵan edi. Mine, endi keshe osy máselege saı Konstıtýsııalyq Keńeste Qaraǵandy oblystyq sotynyń 1994 jylǵy 27 jeltoqsandaǵy №268-XIII Qazaqstan Respýblıkasy Azamattyq kodeksiniń (Jalpy bólim) 218-babynyń 6-tarmaǵyn konstıtýsııalyq emes dep taný týraly usynymyn qaraý boıynsha otyrysy ótti. Qaraǵandy oblystyq sotynyń ókili Aza­mattyq kodekstiń 218-babynyń 6-tarmaǵynyń erejelerine silteme jasaǵan, onda múlikti májbúrli jarııaǵa salyp satý týraly másele qoıylǵan. Sondyqtan da Azamattyq kodekstiń 218-babynyń 6-tarmaǵyn konstıtýsııalyq emes dep taný týraly usynym bergen. О́ıtkeni, atalǵan 6-tarmaqqa sáıkes osy baptyń 3-5-tarmaqtarynda baıandalǵan erejeler boıynsha ortaq múlikti bólý isin júrgizýdiń, ne odan úlesti bólip shyǵarýdyń tıimsizdigi aıqyn bolǵan jaǵdaıda sot múlikti jarııa saýdaǵa salyp satyp, keıin odan túsken somany ortaq menshikke qatysýshylar arasynda olardyń úlesterine sáıkes bólip berý týraly sheshim shyǵarýǵa quqyly kórinedi. Alaıda, sot Azamattyq kodeks arqyly mun­daı quqyq berý elimizdiń Konstıtýsııasy 26-babynyń 2-tarmaǵyna jáne 39-babynyń 1-tarmaǵyna qaıshy keletindigin, sóıtip, aqyr sońynda atalǵan Konstıtýsııada baıandy etilgen adamnyń jáne azamattyń quqyqtaryna nuqsan keletinin baıqapty. Bul, árıne, keleńsiz jaǵdaı. О́ıtkeni, qaı kezde de eń aldymen adamnyń quqy buzylmaýyn qaraý qajet. Osylaısha, tabylǵan bul qarama-qaıshylyqtar ortalyq memlekettik organdardyń ókilderi qatysqan ashyq otyrysta talqyǵa salyndy. Oǵan joǵaryda ótinish bergen sýbektiniń ókili – Qaraǵandy oblystyq sotynyń azamattyq jáne ákimshilik ister jónindegi apellıasııalyq sot alqasynyń tóraǵasy J.Seıdalına, Parlament Senatynyń Konstıtýsııalyq zańnama, sot júıesi jáne quqyq qorǵaý organdary komıtetiniń tóraǵasy S.Aqylbaı, Parlament Májilisiniń depýtaty R.Sárpekov, Ádilet mınıstriniń orynbasary Z.Baımoldına, Joǵarǵy Sottyń sýdıasy J.Arharova, Bas Prokýrordyń orynbasary J.Asanov, Ulttyq qaýipsizdik komıteti tóraǵasynyń orynbasary M.Qolqabaev, Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttiginiń apparat basshysy M.Seksembaev jáne t.b. qatysty. Usynym boıynsha baıandama jasaǵan Kons­tıtýsııalyq Keńestiń múshesi A.Jaıylǵanova sarapshylardyń, ıaǵnı – Kaspıı qoǵamdyq ýnıversıtetiniń jeke quqyq ǵylymı-zertteý ınstı­týtynyń dırektory, Ulttyq ǵylym akademııa­synyń akademıgi, professor M.Súleı­menovtiń, bas ǵylymı qyzmetker, professor K.Ilııasovanyń, jetekshi ǵylymı qyzmetker, dosent S.Skrıabınanyń, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetiniń S.Zımanov atyndaǵy irgeli jáne qoldanbaly ǵylymdar akademııasynyń azamattyq-quqyqtyq zertteýler ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, professor T.Qaýdyrovtyń, «LexAnalitikZań fırmasy» JShS áriptesi, zań ǵylymdarynyń kandıdaty Ph.D. D.A.Bratýstiń, Bremen ýnıversıtetiniń (Germanııa Federatıvtik Respýblıkasy) professory R.Knıperdiń, Halyqaralyq yntymaqtastyq jónindegi German qoǵamynyń (GIZ) «Ortalyq Azııa elderindegi quqyqtyq memlekettilikke kómektesý» óńirlik baǵdarlamasynyń dırektory I.Pýdelkanyń, Reseı sot tóreligi akademııa­sy Shyǵys-Sibir fılıalynyń azamattyq quqyq kafedrasynyń meńgerýshisi, zań ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent Ý.Fılatovanyń jáne ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti men L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti ǵalymdarynyń pikirleri eskerilgenin atap ótti. Osylaısha ortaǵa salynǵan másele boıynsha Konstıtýsııalyq Keńes quramy joǵaryda atalǵandaı, kóptegen sarapshylar men ǵalymdardyń, memlekettik organ ókilderiniń pikirlerin tyńdap, sondaı-aq konstıtýsııalyq is júrgizýdiń ózge de materıaldarymen tanysyp, tipti, jekelegen shetelderdiń zańnamasy men tájirıbesine de taldaý jasady. Osydan keıin Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýsııalyq Keńestiń quramy sheshim shyǵaratyn boldy. Biraq bul usynym boıynsha Konstıtýsııalyq Keńestiń naqty sheshimi keıin jarııalanatyn bolyp belgilendi. Aleksandr TASBOLATOV, «Egemen Qazaqstan».